Politoloogiline perspektiiv on, et osaletakse pigem väliste signaalide või surve ajel. Neid kahte dilemmat on üritanud seletada ratsionaalse valiku teooria - näiteks teoreetik Mancur Olson ütleb, et valitsused, erakonnad ja kodanikuliikumised peaksid pakkuma inimestele sihistatud ajendeid ehk materiaalseid hüvesid, tunnustusi, rõõmu ühisest tegevusest, mis motiveeriksid neid osalema. Poliitiline osalus ei saa olla kõigi jaoks ühesuguse tähendusega. OSALEMIST MÕJUTAVAD SOTSIAALDEMOGRAAFILISED TEGURID Poliitikasse kaasatuse järgi võib inimesed jagada kolme rühma: 20-30% jäävad kõrvale ehk ükskõikseks; 50-60% osaleb aeg-ajalt mitmesugustes aktsioonides eelistades justnimelt pealtvaataja rolli; Ülejäänud ehk umbes kümnendik moodustavad tõsiselt aktiivsed inimesed. Inimeste poliitilist aktiivsust mõjutab terve hulk tegureid: 2. sotsiaalmajanduslik staatus, 3. sugu, 4. vanus, 5. rahvuslik ja rassiline kuuluvus.
Geograafia majandus I riigi arengutaseme näitajad: 1 kogutoodang: sisemine kogutoodang 2 rahvamajanduse kogutoodang 2 rahvastiku hõivatus erinevates majandussektorites 3 majanduse struktuur 4 energia tarbimine 5 sotsiaaldemograafilised näitajad II 1)kõrgelt arenenud põhja riigid: USA, Kanada,Austraalia,Jaapan,Iisrael,peaaegu kõik Euroopa riigid 2) arengumaad:Aafrika, riigid Aasias ja LõunaAmeerikas. III maailmamaj kujunemine agraarühiskonnast infoühiskonnani: üks tähtsamaid aluseid on olnud erinevate tootmisviiside vaheldumine *agraarühiskondpõllumaj on tähtsaim haru, algelised tootmisvahendid, üksikute kaupade vahetamine piirkonniti, elatusmajandus
paljude taime ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine.Riikide arengutaseKogutoodang: SKT Sisemine kogutoodang. A. jooksul riigis toodetud lõpptoodang rahalslt.1 in. kohta, RKT rahvamajanduse kogutoodang, Rahvastikuhõivatus erinevates majandussektorites,Majanduse struktuur. Ekspordi/improdi struktuur, Energia tarbimine, Sidevahenditega varustatus 1el. Kohta, Sotsiaaldemograafilised näit.:iiveimikusuremuslastearvkeskmine eluiga kirjaoskuse tase, Riigid arengutaseme alusel Inforiigid: PAmeerika, LEuroopa, Jaapan. tööstusriikeesti, läti albaania ukaina arengumaaindia, maroko türgi,Uustööstusmaad: Singapur, Taiwan, LKorea. Toorainemaad: SAraabia, Kuveit. Vaesed riigid: Nepal, Afganistan, Jeemen Põhja riigid arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus, tervishoiu, sotsiaalabi ja ettevõtlussüst. Riigi osakaal majanduses suur,uued
peab olema odav. Müük ja hooldustööd Ostujõuline turg Majanduslikud näitajad : 1. SKT-sisemajanduse kogu toodang, näitab aasta jooksul toodete ja kaupade turuväärtust. Ostujõu näitaja. 2.Ekspordi ja inpordi üldine struktuur. 3.Majanduslik struktuur. 4.Rahvastiku hõive erinevates sektorites. 5. Side ja transpordi hulk 1000 elaniku kohta 6.Elektrienergia tarbimine elaniku kohta aastas. Sotsiaaldemograafilised näitajad : 1.Keskmine eluiga 2.Imiku suremus 3.Kirjaoskus 4.Sündimus 1000 elaniku kohta 5.Suremus 1000 elaniku kohta 6.Inimarengu indeks. Põhja- ja lõunariigid : Põhja riigid on arenenud heaoluühiskonnana, tugev riiklik haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. Riigi osakaal majanduses saavutas oma tipu. Kerkisid uued tööstusettevõtted ja linnad. Olulisemaiks muutus informatsiooni kiire hankimine ning parem töötlemine
või GBP'na. SKT Ühendatud Kuningriigi sisemajanduse kogutoodang (SKT) jooksvates hindades oli 2004. aastal 1,8 triljonit eurot. Majanduskasv on viimasel kümnendil jäänud 2- 4% vahele. Võrreldes teiste EL liikmesriikidega on Ühendatud Kuningriigi SKT inimese kohta kõrgem EL keskmisest. Järgnevateks aastateks oodatakse majanduskasvu mõningast aeglustumist seoses sise- ja välisnõudluse vähenemisega ja energiahindade tõusuga. Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a) 2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a) 3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a) 4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a) Teismeliste emadus 2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri, kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia näitaja maailma 100 riigi arvestuses väga heal, alles 84. kohal.
· rahvastiku hõivatus erinevates sektorites · ekspordi ja impordi struktuur vähem arenenud riik ekspordib toorainet, kõrgelt arenenud riik ekspordib valmistooteid ja teenuseid. · energia tarbimine arenenud riikidel kõrgem tarbmine · transpordi ja sidevahenditega varustatus (1000 elaniku kohta) autod, telefonid, internet, televiisorid, hoiustehulk pangas 2. Sotsiaaldemograafilised näitajad · Iive, rahvaarvu kasv, kirjaoskus, keskmine eluiga, linnarahvastiku osatähtusus, imikusuremus jt · Inimarengu indeks (HDI) a)oodatav keskmine eluiga b) haridustasekirjaoskus, koolis käidud aastad c) sissetulekud nt SKT Inimarengu indeks ÜRO poolt arvutatav riigi heaolutaseme näitaja, mis arvestab haridustaset,keskmist eluiga ning sisemajanduse kogutoodangut ühe inimese kohta.
Süüdimõistmiseid kasutati, seetõttu, et Rootsi kriminaalkoodeks 21 määrab, et isikud on süüdi mõistetud vaatamata vaimsele haigusele/puudele. Nende hulka kuuluvad otsused, kus ei olda süüdi hullumeelsuse tõttu, mitte vabadusekaotuslikud karistused, trahvid ja hoiatused, ja üleviimised kohtuhaiglatesse. Lisaks on kuriteoregistril suurepärane katvus; ainult 0,05% vägivaldsetest kuritegudest oli kaduma läinud seotud isikukoodid 1988 ja 2000 vahel. Sotsiaaldemograafilised muutujad Perekonnaseisu ja sissetuleku andmed olid kogutud alates 1970 ja 1990 siseriiklikel loendustel. Kui andmed üksikisiku tulu kohta olid kadunud, siis kasutati leibkonna sissetulekut kas 1970 või 1990 aasta rahvaloendusest. Vallalise perekonnaseis oli määratletud kui abiellumata, lahutatud või lesestunud (aga sisaldas neid, kes olid vabaabielus). Immigrantidena määratleti isikud, kes on sündinud väljaspool Rootsit või kellel on vähemalt üks vanem sündinud väljaspool Rootsit
mis on tingitud arupärimiste ja küsimuste arvu suurest tõusust seoses valitsuse eelnõude menetlemisega. Tegemist on justkui “tudengisündroomiga”, kus olulised otsused jäetakse viimasele hetkele ja sellest johtuvalt võidakse vastu võtta rutakalt loodud ja ebaküpsed seadused. 3. Reiljan Andres, Pettai Vello „Rahva usaldus Riigikogu vastu 1995–2012“ 3.1. Rahva usaldust Riigikogu vastu mõjutavad nii poliitilised ja sotsiaaldemograafilised muutujad kui ka majanduslik keskkond. Usaldustunnet tekitavad valitsusega sarnane poliitiline maailmavaade, üldine poliitikahuvi, elanike rahulolu valitsuse toimimise ja eelarvepoliitikaga ning valimis-ja parteisüsteem. Kõrgharitumad ja paremal elujärjel noorem põlvkond on suurema usaldusega. Äramärkimist väärib asjaolu, et sissetulekul on Riigikogu usaldusele suurem mõju kui haridustasemel. Majanduskriis näitas, et rahvas hoolib suures plaanis riigi
Institutsionaalsed tegurid Tööjõust lahkumise võimalused Normid kehtestatud pensioniiga, suhtumine töökollektiivis/peres, vanusevahe kolleegidega Vajalik staaz ja kindlustusmaksed Pensioni suurus ja selle kujunemine Tõmbefaktorid Tõukefaktorid Heaoluriigi poliitikad Majanduse ümberstuktureerimine Põlvkonnaspetsiifilised oskused Tööpuudus Tööjõu pakkumispoolsed tegurid (tööga seotud, sotsiaaldemograafilised jm) Tööjõu pakkumispoolsed tegurid: Tarbimise ja vaba aja eelistus Sissetulek Pensioni potensiaalne suurus Pensioni asendusmäär Tervislik seisund oluline mõjutaja, ei oma mõju, ainult tõsine terviseprobleem Säästud Perekonna stuktuur Ootused sissetuleku kohta Ootused tervise ja eluea kohta Ootused pensionipõlve suhtes Tööga seotud pakkumispoolsed tegurid: Rahulolu tööga ja see, kas töö on huvitav ja väljakutset pakkuv, väsitav
teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Põllumajandus on intensiivne, sel alal töötab ainult 3% rahvastikust. · Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a) 2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a) 3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a) 4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a) · Teismeliste emadus 2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri, kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud planeeritud raseduse tulemusel, on Suurbritannia
Võib tähenda nii konkureerivate ettevõtete kasvu kui ka tootmise ümberkolimist (rangema keskkonnapoliitikaga riikidest leebemate nõuetega riikidesse). MIKS RASKE MIDAGI ETTE VÕTTA: 1) Globaalne probleem, s.t. priisõidu probleem-> mänguteooria 2) Riikidevaheline õiglus. 3) Põlvkondadevaheline õiglus (pikaajaline probleem). 4)Keerukas süsteem (süsteemi käitumine ei ole ennustatav komponentide kaudu). KOHANEMINE: Mis on kliimamuutuste mõjud; keda ja kus mõjutad (sektorid; sotsiaaldemograafilised grupid; piirkonnad). KLIIMAMUUTUSTEGA KOHANEMINE EESTIS: Kohanemise strateegiad; Erinevad meetmed: 1)Jäite jm ilmastikuolude monitoorimissüsteem, muutuva teabega liiklusmärgid. 2) Soodustused tuleviku kliimat arvesse võtvate majade ehitamiseks. 3) Inimeste teadlikkuse suurendamine kliimamuutuste tervisemõjudest ja kohanemise võimalustest. 4)Sademevee suunamine ja hajutamine rohealadele. HEIDUTUS KULU-TULU ANALÜÜS LOENG 5 HEIDUTUS
o ekstreemsed sündmused (suured tulekahjud, ootumatud üleujutused, pikaajaline põud) o elanikkonna suuruse muutus o linnastumine ja linnaarengu intensiivistumine o bioturvalisus (kuritahtlikkus (bioterrorism, militaartegevused), looduslikud sündmused) o finantsvaldkonna ebakindlus (finantskriisid) Sisemised tegurid o haavatav taristu o sotsiaaldemograafilised muutused o sotsiaalne (kodanikuühiskond, sotsiaalsed ja kogukondlikud võrgistikud) ja inimkapital (haridus, koolitussüsteem, tervis; seostuna tööjõu produktiivsuse ja sissetulekutega) o linna majanduse alus (teenindusmajandus, informatsioonipõhine ja teadmistepõhine majandus, loomemajandus, roheline majandus) o linna keskkonna kvaliteet Muutused ja jätkusuutlik linn
Ühendatud Kuningriigi majanduse struktuur on tüüpiline arenenud riigile, kuigi teenindussektori osakaal on isegi mõnevõrra suurem kui teistel arenenud riikidel- umbes 80%. Umbes viiendiku lisandväärtusest annab tööstussektor ja vaid napp protsent rikkuse kasvust tuleb primaarsektorist. Eriti tugev, peamiselt tänu Londoni City'le, on finants- ja äriteenuste sektor. Põllumajandus on intensiivne, sel alal töötab ainult 3% rahvastikust. · Sotsiaaldemograafilised näitajad 1. Iive: rahvaarvu kasv: 0,34% aastas (2005. a) 2. Imikusuremus: 5,01 last (2007. a) 3. Laste arv peres: 1,6 last (2005. a) 4. 65 a ja vanemaid inimesi: 17,8% (2005. a) · Teismeliste emadus 2002. aasta andmete kohaselt sündis 1000 15-19 aastase neiu kohta 20 last. Võrdluseks võib tuua Nigeri, kus vastav näitaja on 233. Kuigi vaid üks laps kahekümnest on sündinud
Kuidas saab alaealiste õigusrikkumisi ennetada ja sellele reageerida? Seos linnaosa seisundi ja alaealiste õigusrikkumiste taseme vahel. • Linnaosades, kus on kõrgeim kuritegevuse tase, elavad enamasti inimesed, kelle juurdepääs sotsiaalsetele, majanduslikele ja kultuursetele väärtustele on piiratud. • Sellises piirkonnas elamine on iseenesest madala sotsiaalse positsiooni indikaator. Shaw ja McKay uuringu 4 staadiumi Esimene: Selgitati välja füüsilised ja sotsiaaldemograafilised muutused Chicago erinevates linnaosades. Nt. ärilinna kasv ning sellest tulenev muutuva tsooni allakäik. Teine: Uurisid alaealiste õigusrikkumiste jagamist Chicagos. Valimis olid poisid, kes (a) on alaealiste kohtu ees olnud, (b) asusid korrektsiooni eriasutustes ja (c) kellega tegeles noorsoopolitsei (juvenile police probation). Andmed koguti erinevate perioodide kohta:
annaabi.ee 
