Saagivõime ei lange oluliselt ka suvel. Haljasmassisaagilt ületab sorti ,,Jõgeva 47" 3-10, kuivainesaagilt 2-7 ja seemnesaagilt 10%. Kvaliteet: Taimel on rikkalikult juurmisi lehti mistõttu rohi on hea seeduvusega. Lühivõrsete osatähtsus pärast loomist koristatud heinas on põhivõrdluskatse andmeil 36%. Toorproteiinisisaldus ja kuivaine seeduvus sordiga ,,Jõgeva 47" samal tasemel. Väiksema taimehaigustesse nakatumise tõttu söödavus 10% parem kui sordil ,,Jõgeva 47" Haiguskindlus: Kroonrooste suhtes vastupidavam kui ,,Jõgeva 47" Talvekindlus: Lumevaestel talvedel parema talvekindlusega kui ,,Jõgeva 47" Kestvus: 5-6 aastat Punane aruhein Punane aruhein ( Festuca rubra L. ) ,,KAUNI" Aretaja Herbert Korjus. Sordilehte kantud 1989. aastal. Võsundiline muru- ja söödasort, 50-60 cm kõrgune Sorditüüp: alushein. Kasutus: Ilumuru rajamiseks nii päikesepaistelisele kui
Aretajaks on DLF-Trifolium A/S. Eesti sordilehes on ta alates 1998. aastast. (OlderGrupp OÜ, 21.10.2017) Saagikus Eestis Aastatel 1993...1995 Jõgeval läbiviidud viie katse keskmisena (kaheniiteline kasutamine kahel kasutusaastal) on sort `Ilte' ületanud diploidset standardsorti `Jõgeva 205' haljasmassisaagilt 21,3 % (saagid vastavalt 65,4 t ha-1 ja 53,9 t ha-1) ning heinasaagilt 8,3 % (10,92 ja 10,08 t ha-1) (joon. 1). Saagi kuivaine proteiinisisaldus oli sordil `Ilte' 17,7 %, sordil `Jõgeva 205' 16,4 %. Kahe katseaasta (1988...1989) keskmine seemnesaak oli sordil `Ilte' 326 kg ha-1, standardsordil `Jõgeva 205' aga 234 kg ha-1. (Bender, 1996) 70 65.4 60 53.9 50 40 t ha-1 " " 30 20
Naeris oli enne kartuli kasvatamisele võtmist ka meil Eestis põliseim juurvili. Alles viimastel sajanditel on kaalikas naeri kõrvale tõrjunud. Kahtlema väärib naeris ka tänapäeval suuremat tähelepanu toidu mitmekesistajana ja mineraalsoolade ning vitamiinirikka toiduainena Päritolu: Naeris on pärit Vahemeremaadelt. Botaaniline iseloomustus : Juurvili on lapiku, ümarlapiku, ümara või pikliku kujuga. Koor kollane, ülemises osas võib mõnel sordil esineda ka violetjas varjund. Sisu samuti kollane, mõnikord ka valge. Lehed on enamikel sortidel sulglõhised, mõnedel sortidel ka terved, helerohelised, mõlemalt poolt lühikarvalised. Naeri söödavatel lehtedel puudub vahakirme. Õisikuvarred on püstised ja hargnevad. Õied väikesed ja kuldkollased. Vili on kõder. Seemned on väikesed, ümmargused, pruunikad, sarnanevad kaalika seemnetega. Naerist aetaksegi sageli segi teise lähedase liigiga, kaalikaga, mille viljaliha on kollane
Kartulitärklist kasutatakse näiteks kissellide valmistamisel. Tärklise saamiseks riivitakse puhastatud kartul, valatakse kaks-kolm korda veega üle ja lastakse läbi marli või sõela. Põhja settinud tärklis kuivatatakse. Saadud tulemust kutsutakse ka kartulijahuks. Töö käigus läbi viidud katse kirjeldus: - Võeti kahest kartulisordist (Anti ja Maret) 300 grammi kooritud kartulimassi. - Riiviti see peenikese riiviga. Kadu mõlemal sordil 100 gr. Mehaanne riivimisviis jättis 100 grammi ulatuses kartulilaaste riivimata. - Järelejäänud 200 grammine kartulimass lasti 3 korda veega üle. Järgnes tihedast sõelast läbi ajamine. - Põhja settinud tärklis kuivatati. - Tulemused: Sort Anti sisaldas kartulitärklist 59 gr ja sort Maret 69 gr. Joonis 1: sort Maret ja Anti, tärklis anumates ning järgi jäänud mass anumatest eemal. Kasutatud kirjandus Ravalepik, A. 2012
Praegu on nektariini ladinakeelne nimetus Prunus persica ehk virsik. Olgu sellega kuidas on, kuid nektariin on imepäraselt maitsev puuvili, muidugi ainult täisküpsusel. Nektariini värvus võib varieeruda punaste põskedega erkkollasest kuni sügavpunaseni. Viljaliha on tugevkollane, aromaatne mahlane ja headel sortidel imeliselt rikkaliku, võid meenutava konsistentsiga. Vilja sees on sügavate ja kõverate uureteha tuum, mida mõnel sordil on viljaliha küljest raske eemaldada, mis teistel aga seisab viljalihast täiesti eraldi. Ostmine Küps nektariin on äärmiselt muljumisõrn ning seetõttu ekspordivad tootjad, kes meie regiooni jaoks paiknevad enamasti Lõuna-Euroopas, seda põhjapoolsematesse maadesse pooltoorena. Säilitamine Täiesti küps vili, mida pole keegi muljunud võib külmkapis säilida kuni kolm päeva. Esimeste tumedate laikude ilmnemisel tuleb vili aga otsekohe ära tarvitada
Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla-kesta vahekord, seda enam võimendab see sordi omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkaineid. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja maitsete spekter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida-Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal on olulisi sorte registreeritud ainult 200.
Tüüpiline veinimari on üsna väike. Isegi valge veini valmistamisel tuleb osa aroomi kestast ja mida väiksem on mahla- kesta vahekord, seda enam võimendab see sordid omadusi. Mustades viinamarjades (vahel nimetatakse neid ka punasteks) annab kest veinile tanniini ja värvi. Paksemad kestad ja väiksemad viinamarjad tähendavad, et veini värv on sügavam ja selles on rohkem parkainet. Sort annab veinile loomulikult ka selle põhilised maitseomadused. Igal sordil võib olla terve aroomide ja naitsete specter. Üheski veinis ei leidu neid kõiki, kuid suhteliselt heal veinil peaks olema vähemalt üks või kaks maitset, mis on marjasordile iseloomulikud, ja päris heal veinil on neid veel rohkem. 3.2 Viinapuu Viinapuu (Vitis vinifera), on pärit Ida- Aasiast, kuid praegu on see kõige viljeldum liik kogu maailmas, sel on ligi 10 000 sorti, kuigi veini valmistatakse vähestest. Prantsusmaal on olulisi sorte registreeritud ainult 200.
Väga tihti segatakse teda teiste sortidega, et saada paremaid maitseid. · Välimus: noor vein lillakasmustjas, küpsena granaatpunane. · Lõhn: must sõstar, seeder. Soojades tingimustes mustikas, põldmari. Jahedamas kliimas pipar, rohi. · Maitse: tugev ja puhas, domineerib must sõstar. Väga tanniinine, mõõdukalt happeline. Pehmeneb aja jooksul. · Tekstuur: noorena tihke, küpsena ümar ja mahe. Syrah/Shiraz Sordil on kaks nime prantslastele Syrah, austraallastele Shiraz. Pärit on sort Rhône´st, kuid teda kasvatatakse kõikjal. Selle sordi eripäraks on, et ta suudab üllatava täpsusega anda edasi neid aroome, kus ta on kasvanud. Syrah on väga vürtsikas ja tugeva karakteriga vein. Kuna tegu on tugeva veiniga, siis teda segatakse väga tihti teiste sortidega. Austraalias on valdav ShirazCabernet´ segu, aga väga levinud on ka GSM Grenache, Shiraz, Mourvèdre segu.
Taime välislaadi kirjeldus: rohkeharuline kõrge põõsas Lehed: äraspidimunajad või laielliptilised, lühikese teravneva tipuga, peensaagja servaga. Suvel on täiskasvanud lehed lillakaspunased, noored lehed alati säravrohelised, sügisvärv veripunane Õied või õisikud: Õied valged, rohkeõielistes püstistes kobarates Õitsemine: mai-juuni Liigi eritunnused: põuakindel, ei kannata nii palju kahjustuste all kui harilik toomingas, kergesti taastuv, talub linnasaastet. Sordil ,,Schubert" lillakaspunased lehed, mis on sügisel veripunased Kasvukoha nõuded: mullastiku suhtes vähenõudlik, varjutaluv Kasutamine haljastuses: parki, soolotaim Joonis 100. Virgiinia toomingas ,,Shubert" kevadel ja sügisel (http://midwesternplants.com/Types/Trees/Prunus%20species/Canada%20Red%20Select%20Ch okecherry/tree.jpg) 104 Joonis 101. Virgiinia toomingas
või pikliku kujuga Niiskusnõudlik Nõrgalt happeline või Külviaeg sõltub, millal soovid Kahjur naerimardikas Sügisel koristada enne Koor on kollane, ülemises Ei vaja väga palju valgust neutraalne mul saaki saada Harvenda kohe pärast püsivaid külmasid osas võib mõnel sordil Huumusrikkad saviliiv või Suviseks tarbimiseks aprilli tärkamist (10-15cm Säilita nagu kaalikatki esineda ka violetset liivsavimullad lõpul, mai algul vahedega)
kollakasvalkjad, viljad taime teeb dekoratiivseks rohelised, punased, tema kujult ja värvilt kollased, lillakasmustad erinevad viljad dekoratiivsed on taime Lehed rohelised, viljad viljad, suured õied ja oranzid, õied kollased lopsakad lehed Rohelised lehed tumapunaste roodudega. Lehtdekoratiivne roheline lihakad lehed vilja värvus valge, kreemjas, heleroheline, roheline, tumeroheline või erekollane, mõnel sordil on võrgutaoline või triibuline muster, lehed rohelised või tumerohelised, õied dekoratiivsed erineva kuju kollased ja värvidega sordid lehed rohelised, õied kollased, vili pealt roheline või roheline heleroheliste triipudega. dekoratiivsed on viljad Lehed rohelised, õied kollased, viljad punased, roosad, lillakad, oranzid, dekoratiivsuseks värvilised kollased, rohelised. viljad roheline, õied valged, Taime dekoratiivsuseks on
Redis on varajane köögivili. Veidi kibeka maitse annavad glükosiidid ning erilise aroomi eeterlikud õlid. C-vitamiini on 35 mg 100 g kohta. Kvaliteedilt jaguneb 1. ja 2. klassi. Rõigas on valge sisuga ning valge või musta koorega. Petersell, seller ja pastinaak sisaldavad rikkalikult eeterlikke õlisid. Petersellil tarvitatakse toiduks lehti ja juurt (piklik, valge), selleril lehti, juurt (ümar ja tugevasti hargnev) ja vart (teatud sordil) ning pastinaagil ehk moorputkel koonusekujulist juurt. Viimane sisaldab rohkesti süsivesikuid kuni 15%. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Mustjuurel on 30...35 cm pikkune mustakooreline juur. Mädarõigas ka mäerõigas on eriti rikas eeterlike õlide ja glükosiidide ning C-vitamiini poolest. Viimast leidub 200 mg 100 g kohta. Toiduks tarvitatakse kuni 1 m pikkust hargnevat juurt. 5.3. Kapsad Kapsastel kasutatakse toiduks erinevaid osi. Neil on lähedane keemiline koostis. Nad
Teha kirjeldav statistika, analüüsida tulemusi? Võrrelda näitajate varieeruvust? Milline näitaja on kõige suurema varieeruvusega? Anda hinnang saagikuse keskmisele. 95% tõenäosusega on rapsi keskmine saagikus xxx…yyy kg/ha. Keskimine saagikus ja selle standardviga on … kg/ha. Kumb sort on suurema saagikusega ja kumb stabiilsema saagikusega? Kas kahe etteantud sordi rapsi keskmised saagikused on usutavalt erinevad? Kasutage selle tõestamise Sordil on oluline/ei olulist mõju rapsi saagikusele ( t = … ; df = … ; p = … ). Analüüsige toorrasva (x) ja proteiinisisalduse (y) vahelist seost. Millise tugevusega ja suunaga seosega Kas saagikuse ja taimede kõrguse vahel on tugev seos? Kas saagikuse ja taimede kõrguse vahel on negatiivne seos? Suvirapsi sordivõrdluskatsete tulemused aastatel 2004…2015 Sort Katsekoht Aasta Saak, kg/ha 1000 tera mass, g.
annaabi.ee 
