Integreeritud tehnoloogiad ja käsitöö Toitumise alused Säilitusained Koostas: Natalia Kaptyug Liis King Säilitusained Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Toiduainetööstuses on säilitusained toodetel märgitud tähistusega E200–E299 Kasutatavatest säilitusainetest on sorbaadid, bensonaadid ja nitraadid. Looduslikud säilitusained on bensoehape, sorbiinhape, salitsüülhape ning sidrunhape. 1. Säilitusaine ehk konservant on looduslik või sünteetiline aine, mis takistab toodete riknemist. 2. Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg. 3. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavd vorstidele ilusa punase värvuse. 4. Toimivad paremini happelises keskonnas. 1. Potensiaalselt kantserogeensed ühendid
tihendusained Lõhna- ja maitsetugevdajad Magusained Aroomid ja toiduvärvid Maitseainesegud Mille jaoks kasutatakse? Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid ja nitraadid suruvad alla bakterite elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid ning bensoehape ja bensoaadid. Rasvarikaste toitude puhul on vaja kasutada antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises toiduainetele värvi lisamiseks. Näiteid säilitusainetest Bifenüül(E 230), enim
Kasutatakse ka looduslike ja loodusidentseid, kuid enamus värvainetest on saadud sünteetilisel teel. Seetõttu on suur osa toiduvärvidest inimorganismile kahjulikud ja võivad põhjustada terviserikkeid. Eriti ohtlikeks peetakse põlevkivi tõrvast valmistatud asovärve, mis osades riikides on ka keelustatud. Säilitusained E200 – E299 Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut. Säilitusained jagunevad: • sorbaadid- enim levinud E202 kaaliumsorbaat, mida kasutatakse loomasöödas ja kosmeetikas • bensoaadid- enim levinud E211 naatriumbensoaat, looduses leidub pohlades, jõhvikates, mustikates • nitraadid- nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises. Kuulsaim E250 naatriumnitrit. Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse. Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid. Antioksüdandid E300 - E322
rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape (E300) ehk C-vitamiin. Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E249 ja E250) ja nitraadid (E251 ja E252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, tagades samas lihale ja lihatoodetele verepigmendi roosa värvuse. Jookides tihti kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E200, E202–203) ning bensoehape ja bensoaadid (E210–213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka moosides, millega maitsestatakse jogurtit või jäätist. Kui tootele on lisatud sünteetilisi toiduvärve, peab toote pakendil olema vastav hoiatus, kuna mõnel inimesel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga
antioksüdante, et kaitsta tooteid rasva rääsumise, värvuse ja maitse muutuste ning toiteväär tuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiin hape E 300 (C- vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhul gas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiin hape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karas tus jookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve (vt asotoiduvärvide loetelu).
vahutekitajad. Mõnedel toidule lisatavatel ainetel (näiteks looduslikud ja sünteetilised maitse- ja lõhnaained, kofeiin) aga E-kood puudub ning neid ei loeta lisaainete hulka. Säilitusainetest on tuntuimad bensoehape, mis pidurdab pärmiseente ja bakterite kasvu, ning hallituse arengut alla suruv sorbiinhape. Keediste, mahlade, karastusjookide, maiustuste ja kalatoodete säilivusaja pikendamiseks on lisaainena kasutusel enamasti sünteetilised bensoaadid ja sorbaadid. Tooraine säilimise parandamiseks (vältimaks selle värvi muutumist), samuti kuivatatud marjade ja viinamarjaveinide puhul kasutatakse peamiselt väävliühendeid (E 220 E 228). Nitriteid ja nitraate (E 249 E 252) lisatakse lihatoodetele roosaka värvuse saamiseks ja mikroorganismide elutegevuse pärssimiseks. Toiduainetööstuses töödeldakse puuviljade ja kartulite lõikepindu tumenemise (oksüdatsiooni) vältimiseks sulfititega. Keemia ja elukeskkond
tiabendasool (E233). Üsna sageli põhjustavad allergiat ka sünteetilised antioksüdandid, nagu butüülhüdroksüanisool (E320) ja butüülhüdroksütolueen (E321). Lisaaine võib osutuda allergeeniks, kutsudes sünteetiliste lisaainete suhtes ülitundlikel inimestel esile allergia. Et ülitundlikel inimestel võivad allergiat tekitada ka puhtsünteetiliste lisaainete hulka mittekuuluvad lisaained, siis tasuks teada ka teisi võimalikke allergeene: sorbiinhape (E200), sorbaadid (E201 E203), bensoehape (E210), bensoaadid (E211 E219), sulfitid (E221 E228). Soja suhtes allergilistele inimestele võib põhjustada vaevusi ka sojaubadest eraldatud letsitiin (E322). Harva võivad allergiat tekitada glutamiinhape (E620) ja glutamaadid (E621 E625). Soovitused Kasutage toiduks värskeid, töötlemata või vähetöödeldud toiduaineid, millel ei ole muudetud nende esialgset keemilist koostist. Teadke toiduaineid, millele pole lubatud lisaaineid lisada
värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. [1.]
või nende kasvu pidurdav toime. Toiduainete lisaainete nimistust leiame konservantide alajaotusest sorbiinhappe (E200), naatrium-sorbaadi (E201), kaaliumsorbaadi (E202) ja kaltsiumsorbaadi (E203). Kõnealune ühend ja tema soolad on tõhusama toimega kas hapudes või hapestatud toiduainetes. Siit ka hoidistajate ammune praktiline tarkus, kes pihlakaviljade mahla kasutasid teiste puuviljade ja marjade konserveerimisel. Sorbaadid on toiduainetetööstuses hetkel ühed enam kasutust leidvad konservandid, sest nad ei mõjuta oluliselt konserveeritava toiduaine maitset ega lõhna. Nende ühendite suhtes kehtivad kasutuspiirangud. Sorbiinhappe biokeemiline lõhustamine toimub maksas. Lagundamisprotsess on energiakulukas ning maksale mõnevõrra koormav. Seetõttu on sorbaatide liigtarbimine vastunäidustatud nendele inimestele, kes põevad maksahaigusi.
värvuse ja maitse muutuste ning toiteväärtuse alanemise eest. Üks enamlevinud antioksüdant on askorbiinhape E 300 (C-vitamiin). Lihale ja lihatoodetele sageli lisatavad säilitusained nitritid (E 249 ja E 250) ja nitraadid (E 251 ja E 252) suruvad alla bakterite, sealhulgas botulismitekitaja elutegevuse, andes samas lihale ja lihatoodetele roosa värvuse. Jookides sageli kasutatavad säilitusained on sorbiinhape ja sorbaadid (E 200, E 202-203) ning bensoehape ja bensoaadid (E 210-213). Sorbiin- ja bensoehapet leidub looduslikult ka mõnedes marjades. Toiduvärve kasutatakse kõige enam kondiitritoodetes, maiustustes, karastusjookides, aga ka jogurtis ja jäätises. Mõnedel inimestel võivad sünteetilised, sh asotoiduvärvid aga esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Kui toode on väga eredavärviline, siis on selles tõenäoliselt kasutatud asotoiduvärve. Asotoiduvärvid: E 102 Tartrasiin
Bensoüülperoksiidi kasutatakse haavade puhastamiseks, aga enam on ta tuntud akne ravis Toiduainete säilimiseks kasutatavad moodused 1. Jahedas hoidmine (paljunemine aeglustub) 2. Külmutamine (osa sureb, osa jääb ellu, aga ei paljune) 3. Kuivatamine (vee puudus takistab kasvu) 4. Soolamine 5. Rohke suhkruga hoidistamine 6. Hoidistamine äädikaga (takistab endospooride idanemist) 7. Hapendamine (hapukurk, hapukapsas, hapupiim) 8. Säilitusained (bensoaadid, sorbaadid jne). 57
annaabi.ee 
