Essee - Sooline võrdõiguslikkus - kuidas seda mõista (0)

Essee Sooline võrdõiguslikkus – kuidas seda mõista? Essee teemaks valisin “Sooline võrdõiguslikkus - kuidas seda mõista?”. Antud teema valisin, kuna mul on huvi mõista soolist võrdõiguslikkust ning oskaksin seda valdkonda edaspidi ka enda   töös   õpetajana   mõista   ja   arendada.   Alljärgnevalt   olen   toonud   välja   soolise võrdõiguslikkuse mõiste. Edasiselt arutan ja analüüsin seda mõistet just alushariduse teemal ja valdkonnas. Sooline   võrdõiguslikkus   tähendab,   et   meestele   ja   naistele   on   tagatud   võrdsed   õigused, kohustused, võimalused ja vastutus kõigis ühiskonnaelu valdkondades osalemisel. Eesmärk pole muuta mehed ja naised samasuguseks, vaid tunnustada kõigi erinevusi, pakkuda võrdselt ühiskondlikke   hüvesid   ja   kohustusi.   Sooline   võrdõiguslikkus   laiemas   mõttes   tähendab olukorda ühiskonnas, kus kõik inimesed on vabad arendama oma isiklikke võimeid ja tegema valikuid, mida ei piira traditsioonilised soorollid ning -stereotüübid ega naiste ning meeste vaheline hierarhiline võimusuhe. (Sotsiaalministeerium: Sooline võrdõiguslikkus) Alusharidusel on pikaajaline positiivne mõju saavutustele ja sotsialiseerumisele nii kooli- kui ka tööelus. Lasteaia ealine laps õpib matkimise, vaatlemise, katsetamise ja mängu kaudu. Laps õpib soolisi erinevusi   ja ootusi oma vanematelt ja teistelt täiskasvanutelt ning juba varakult   hakkavad   nad   mõistma,   et   jagunevad   tüdrukuteks   ja   poisteks.   Seega   on   just täiskasvanutel võimalik juba eelkooliealisele lapsele õpetada, lasta tajuda, selgitada soolist võrdõiguslikkust.   Siinkohal   on   kindlasti   oluline,   et   laste   senist   arengut   ei   piirata,   vaid pakutakse   juurde   uusi   võimalusi,   oskusi   ja   teadmisi   seoses   soolise   võrdõiguslikkusega. Lasteaias  peaks  olema  poistel  ja   tüdrukutel  võrdsed  võimalused  katsetada,   vaadelda   ning arendada välja oma võimed ja huvisid.  Et lapsed seda paremini mõistaksid, on oluline soolist võrdõiguslikkust silmas pidada   igas kasvatus-   ja   õpetamisprotsessis.   Tegevused   peaksid   olema   soostereotüüpide   vabad   ning kõikidesse tegevustesse tuleks kaasata nii poisse kui tüdrukuid. Ei tohiks eristada, millised tegevused   sobivad   tüdrukutele,   millised   poistele.   Kõigil   on   võrdne   õigus   kõiki   tegevusi vaadelda, proovida, katsetada.  Lasteaed   on   koht,   kus   saab   teadlikult   mõjutada   ja   kaasajastada   suhtumisi   sugudesse   ja soorollidesse   ning   lõhkuda   traditsioonilisi   soostereotüüpe.   Lasteaias   saab   soolise võrdõiguslikkuse eesmärke silmas pidada näiteks lasteaia logos ja rühma nimetuses. Need peaksid olema sellised, mis on sobilikud nii tüdrukutele, kui ka poistele. Lisaks on võimalik õppeprotsessides   kasutada   sooneutraalseid   lasteraamatuid   ja   -laule.   Samuti   kõik   toimuv


lasteaia argipäevas ehk pöördumised, kes saab tähelepanu, konfliktilahendused, rollid jms. Lasteaia   ruumid   saab   samuti   kujundada   sooneutraalselt   ning   mänguasjad   peaksid   olema sellised, mis sobiksid kõigile.  Ruumis võivad olla  asjad  sobilikud  nii tüdrukutele,  kui ka poistele, aga lapsi tuleks julgustada, motiveerida katsetama ning proovima erinevaid mänge ja tegevusi, aidates seeläbi kaasa soopiiride ja -stereotüüpide ületamisele. Kindlasti võiks tegevuste käigus küsida lastelt arvamusi. Näiteks küsitleda soospetsiifilistel teemadel tüdrukuid ja poisse. Kõige parem on laste arvamust saada läbi loovtegevuste. Peaks silmas pidama,  milliseid soove ja arvamusi esitavad tüdrukud ja milliseid  poisid. Arutelu käigus tuleb jälgida ka, kuidas tüdrukud ja poisid omavahel suhtlevad ja käituvad. Õpetajad peaksid arvestama laste soovidega ning vajadusel neid toetama ja suunama.  Kokkuvõtlikult   võib   öelda,   et   sooline   võrdõiguslikkus   tähendab   tüdrukutele   ja   poistele võrdsete   võimaluste   loomist   ja   sotsiaalse   õigluse   tagamist.   Põhiline   on   väärtushoiakud, võrdsuse tunnustamine ning tüdrukute ja poiste võrde väärtustamine. Oluline on, et soolist ebavõrdsust ja võrdsust, soo kujunemist ja ilmnemise  küsimusi puudutataks juba eelkooli ealistega. Lasteaias peaks lastel olema lai valik igasuguseid mänguasju ja neile tuleks anda ka võimalus   vabalt   valida.   Lapsed   peaksid   mängima   kõigi   mänguasjadega   stereotüüpseid soopiire   ületavalt.   Kindlasti   peab   lapsele   olema   sel   teekonnal   nõustajaks,   abiks,   toeks täiskasvanu. 


KASUTATUD ALLIKAD: 1.  “Sooline võrdõiguslikkus”. Sotsiaalministeeriumi veebileht.  https://www.sm.ee/et/sooline- vordoiguslikkus-0