Seda on väikese riigi nagu Eesti kohta väga palju. Eesti ületab prostituutide suhtarvult Euroopa keskmise ligi kaks korda, seejuures madala tasemega riikide, nagu Rootsi näitaja, seitse korda, Soome ja Norrat oma kolm korda. 1.3 Arvamus prostitutsioonist Eesti ühiskonnas Eesti ühiskonnas peetakse bordellis käimist meheliku käitumise osaks. Levib arvamus, et esimest korda külastakse lõbumajasid, mitte just ihuvajadust rahuldamiseks, pigem on motiiviks käituda oma soorollile vastavalt ning bordelli külastamist peetakse äärmiselt normaalseks käitumiseks. Samuti on meeste jaoks väga keeruline täita kõiksugu naiste püsitatud nõudmisi näiteks, milline sa välja pead nägema, mida tegema jne. Üksteise tundma õppimine võtab väga palju aega ja tihti on see meestele keeruline ning raske. Emotsionaalne pinge on kõrge ning lohutust leitakse seksiostmisest. Prostituudi juurde minek
seda raskem on ei öelda. MURSTEIN-stiimul, väärtus ja roll GEORG MEAD: peegelmina, tõlgendades teiste suhtumisi, loon pildi endast, samuti tõlgendades kuulusgrupi suhtumist. NEWCOMB- suhete sarnasusteooria TAIFEL: Uuris sotsiaalset identiteeti. Identiteet tuleneb kuuluvusgrupist(sealhulgas võimalus läbi selle defineerida, kes olen, kes pole). Identiteet on püsiv. Identiteet võib aktualiseeruda, kui tekib oht selle psüivusele ny soorollile mittvastav töökoht. Sommer, personaalne ruum. Personaalne ruum jaguneb individuaalne ja grupi ruum SELIGMAN- ,,õnneuurija", õpitud abituse uurija. ÕPITUD ABITUS- seisund, milles inimese püüdlused ei anna tilemust. KATSE: pedaaliga aetakse rott sedadusse Shalom Schwartz-väärtuste uurimine SHERIF ,,assimilatsioon ja hoiakute muutumine". Hoiakul on läheduspiirkond, kus ollakse valmis hoiakut muutma. Shreif: AUTOKIENEETILINE EFEKT- normi loomine, teised hakkavad seda järgima.
Enne 5-t eluaastat ei ole lapsele tähtsad vastassugupoole tunnused. 3. Kinnitamine ,,tüdrukud ei mängi autodega" negatiivne tunnustamine tüdrukule. ,,tüdrukud mängivad nukkudega" positiivne kinnitamine tüdrukule Sooroll käitumine ja hoiakud, mida kultuuris peetakse sobivaks meestele ja naistele Soostereotüüp käitumine, mida peetakse tüüpiliseks meestele või naistele, ehk liialdatud üldistused meeste ja naiste soorollile vastava käitumise kohta Sooidentiteet oma bioloogilise soo omaksvõtt; inimese sisemine tunne, et ollakse mees või naine. Identifitseerimine ,,täiendamine" Identifitseerimine on protsess, kus inimene omandab teise inimese või grupi hoiakud väärtused , käitumise, karakteristika, suhtumiste käitumise. Kuni 5nda eluaastani pööratakse tähelepanu omasoolise lapsevanemale identifitseerib ennast temaga ja siis hakkab ka vastassugupoolset lapsevanemalt täiendama ennast.
ajapikku passiivsus ja lõpuks nõrkus. Ning kui mees ei hooli kunagi sellest, mis tema sees toimub, ning oma tunnetest, siis võib ta muutuda agressiivseks ja lõpuks ka vaenulikuks. Siit siis tekivadki need nn macho-mehed ja nõrgad naised. Ent sugugi kõik mehed pole tingimata ainult mehelikud ja naised ainult naiselikud võib ka olla vastupidi. Igal mehel on mingil määral naiselikke jooni ja igal naisel mingid mehelikud omadused. Tavaliselt siiski üritatakse varjata oma soorollile vastandlikke omadusi. Vastasel juhul paneb ühiskond asjad kähku paika poisse hakatakse kutsuma memmekateks, tüdrukuid poisilikeks. Mõnes mõttes on hoiatustel ka tõepõhi taga näiteks naised, kes saavad aru, et edukaks karjääritegemiseks on tarvis rõhutada mehelikke omadusi, hülgavadki tihti oma naiselikud jooned. 1974. aastal lõi Sandra Bem põhiliselt ameeriklaste hoiakutel põhinedes soorollide küsimustiku,
nt välimus. · Identiteet on karkass, mille peale iga inimene joonistab pildi iseendast. Eneseteadvuse element. Uurijad on täheldanud sama tendentsi nagu enesehinnangu puhul kui ma olen ennast klassifitseerinud, siis on selge tendents hinnata neid kohti, kuhu kuulun, positiivsemalt. · Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivuse, stabiilsuse kadumisele. (nt kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala) Kui inimene satub olukorda, kus tema positsioon muutub totaalselt, on võimalikud toimetulekustrateegiaid: 1)eraldumine (nt kontakti vältimine inimestega, kes võiksid teemat üles võtta; varjamine) 2)konflikt konfliktne positsioon, mis toetab tema identiteeti (nt kohtusse kaebamine) 3) möödavaatamine 4) kohanemine uue identiteedi aktsepteerimine. (nt millegi juurde õppimine). · Meie-nemad dimensioon
to (defining who we are by who we aren't). We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups ("us" and "them") Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out-groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane John Berry (1982) vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, Küpseim ja raskeim lahend mitu identiteeti Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang fundamentaalne
2-3 a saadakse aru et staatus sümbolid on asjad mis näitavad staatust. Tahtlikult kasutavad staatussümboleid noorukid, kui ollakse ängistunud sotsiaalse staatuse suhtes, siis on ta huvitunud neid kasutama nii et oma staatust tõsta. Laps on teadlik et meie kultuur on staatussümboli keskne ja tajub seda. Klassistruktuuris- identifitseerida ennast klassiga. Staatussümboli funktsioonid *identifitseerimine sotsiaalse grupiga *individuaalsus *küpsus=täiskasvanu staatus *autonoomia *soorollile vastavus(tahame kuuluda soogruppi ja soov seda näidata) Tõendid staatudsümbolite kohta. Missugused on täiskasvanute staatussümbolid? Nendel on põhilisteks see milline on ostukorv, mida ma tarbin ja 80-datest kuhu ma reisin. Lisaks on veel koht kus ma elan, aadress jne. Kolmandaks on sugupuu. Kuula mida nad räägivad, pane tähele mida nad kirjutavad, pane tähele kuidas nad otsestele küsimustele vastavad(kui sul oleks võlukepike, mida sa välja võluks- tuleks staatussümbolid) 2
Imik- tüdrukul roosad, poisil sinised riided. Tähendab, et nii õrn ja armas tüdruk, suur ja tugev poiss. Laps annab teiste sooga seotud hinnanguid samuti vastavalt riidevärvile. Esimesed soostereotüübid on eelkooliea alguses juba ära õpitud: mehed on sellised ja naised on sellised. Soole vastav välimus aitab kaasa soorolli omandamisele (aitab soorolli omandada). Juba väikesest peale soorolli väärtustada ja sellisena (vastavalt soorollile) käituda. Tüdrukud riietuvad kasvades ikkagi värvidega, lipsudega, tuttidega asjadesse. 60% murdeealistest järgib eakaaslaste riietusstiili. See on juba ammusest ajast nii ja säilinud protsentuaalselt samana ka tänapäeval. Erinev see, et varem vaadati ka enam sugulaste ja vanemate riietust, tänapäeval tulenevad suurimad mõjutused hoopis meediast. Murdeeas saab riietumine sooidentiteedi osaks. Ka soo orientatsioon (nt homoseksuaalsus) väljendub riietuskäitumises. 2
HT: kategoriseerimine + identifitseerimine. Meie-nemad, ingoup/outgroup (ajaloost!) Meie-nemad dimensioonid. Grupiidentiteet paraku paneb inimesi vaatama sisegruppi, gruppi, kuhu kuulun, poliitilise pilguga ja välisgruppe teise pilguga. Meie-nemad piiride tõmbamine (meie eestlased, nemad lätlased) on tugevad ja on ülesehitanud konflikte. Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala ... Meie positiivsed ja mitmesugused, nemad negatiivsed ja sarnased. Äärmusolukorrad. Meie-nemad kategoriseerimine kui konfliktide allikas. Ohud identiteedile. Stigma. Stigma ja stigmatiseerimine. Füüsiline, isiksuslik või grupistigma. Stigma kui pealesurutud teistsugusus. Stigma ühte tüüpi oht identiteedile, selle all mõeldakse teistsugune olemist, midagi halba teise inimese olemusest ( nt märk otsaees, kui on reetur). Tuntuim uurija Goffman
We tend to categorize our social environment into groups Meie-nemad, ingoup/outgroup. We derive self esteem by positively differentiating our in-group from out-groups (“us” and “them”) Eelistame omasid. We tend to favourize our in-group over out- groups Kuuluvusgrupi roll ajaloos väheneb! Identiteet • Identiteet aktualiseerub, kui tekib oht selle püsivusele, stabiilsusele. Kultuuridevahelised abielud, ümberasujad, soorollile mittevastav tööala, isa moslem, ema kristlane • John Berry (1982) – vähemusrühmade identiteedikonflikti stsenaariumid: separatsioon, assimilatsioon, marginaliseerumine, integratsioon, • Küpseim ja raskeim lahend – mitu identiteeti • Rollid muutuvad, enesereflektsioon kõigub, identiteet on püsiv! Enesehinnang • Inimene mitte ainult ei peegelda ja määratle ennast, vaid ka väärtustab ja hindab. Positiivne enesehinnang –
Tundub, et seadus pole mitte soolise ebavõrdsuse seadus, vaid just naistele võrdsuse taotlemisele suunatud. Mehed on antud seaduses tegelikult teisejärgulised. Arvukad Statistikaameti, Rahvusvaheliste ja sotsiaaluuringute instituudi, samuti rahvusvaheliste organisatsioonide ja institutsioonide poolt läbiviidud uurimused ja nende põhjal koostatud aruanded on välja toonud rea ilminguid, mis näitavad soolist ebavõrdsust: meeste eluiga on naistega võrreldes lühem (põhjusteks soorollile omased suurem riskikäitumine, tööga ülekoormatus, stress jms), võrreldes meestega on naised Eesti tööjõuturul tõrjutud seisundis, noortel naistel on töökoha saamisel piiravaks teguriks nii väikeste laste olemasolu kui ka laste puudumine, naistel on vähem autoriteeti ja võimalusi mõjutada töökorraldust, meeste kätte on koondunud alad, kus on kõrgemad palgad, rohkem võimu, keskmiselt on naiste palk ¼ võrra madalam kui meestel jne...
annaabi.ee 
