poolsaarel elavad saamid, eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Soome-ugri keelte rühm eraldus algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega. Esimene soome keelne kirjutis pärineb 16. sajandist Mikael Agricola poolt. Ta lõi soome keele õigekirja toetutudes rootsi, saksa ja ladina keelele. Hilisemat kirjakeelt mõjutasid mitmed isikud, nende hulgas Paavali Juusten, Erik Sorolainen ja Jaakko Finno. 17. sajandil kirjutati Soomes raamatuid soome, taani, norra, eesti, saksa ja rootsi keeles. Tähtsaimaid raamatuid kirjutati ladina keeles. Soome ja rootsi keel olid sel ajal vähema tähtsusega keeled. Soome kirjakeelele lõi alused Mikael Agricola. Agricola keel
........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria" . Agricola keel põhines lääne-soome keelel, nõnda jõudis selle fonoloogia ehk keeleteaduse ka soome kirjakeelde
sõnavaral, ent erinevad siiski häälikute ja rütmi poolet. Soome edelaosas räägitavad edela- soome murded meenutavad mitmeti eesti keelt. Karjalas kõneldav karjala keel on aga piisavalt erinev, et omada oma ortograafiat. Põhimurret meänkieli õpetatakse ja räägitakse eraldiseisva keelena. (Soome keel, 2014) Soome keel on arenenud Häme, Karjala ja eesti keelele lähedasest Edela-soome murdest. Soome kirjakeele lõi Mikael Agricola, kes toetus rootsi, saksa ja ladina keelele. Tema koostatud on ka vanim 16.sajandist pärinev soomekeelne trükis, aabits „Abckirja“. Uut testamenti tõlkides lõi Agricola palju uusi sõnu, millest umbes 60% on kasutusel ka tänapäeval, näiteks armo (arm) ja vanhurska (õiglane). (Samas, 2014) Soome ja eesti keeles on palju sarnaseid, kuid tähenduselt erinevaid sõnu. Näiteks ase (relv), kalju (kiilas), hallitus (valitsus), pillimies (vilekohtunik), hyvä maku ja kaunis puku (hea
V. Veski, P. Alvre, E. Muuk, Jaak Peebo, Ü. Viks, T.-R. Viitso, V. Tauli. Süntaks Kooligrammatikad Lauri Kettuneni süsteemi põhjal. Uuendusüritusi: käändsõnaline öeldis, kaudsihitis, määruste liigid. 1950nd KKI ülesanne koostada akadeemilise grammatika süntaksiosa. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod. Rajandi uurinud
Õppejõududeks J. V. Veski (tänapäeva eesti keel), Arnold Kask (keeleajalugu ja eesti keele sõnavara), Paula Palmeos (soome ja ungari keele lektor) Huno Rätsep ja tänapäeva eesti keele struktuur. Tema doktoriväitekiri tänapäeva eesti keele lausetüüpidest on tänaseni üks põhjalikumaid eesti keele süntaksikirjeldusi. Huno Rätsep ja eesti keele sõnavara ajalugu: uuris põhjalikult laensõnade kihte ja sõnade etümoloogiat. Mati Erelt: keeletüpoloog. Uurimissuunad mitmekesised ja rahvusvahelised sidemed tugevnenud Helle Metslang Karl Pajusalu: kaasaegse sotsiolingvistika areng TÜs ja tänapäevase foneetikalabori rajamine. Uurinud eesti murrete muutumist ja nivelleerumis Üldkeeleteadus 1988 eesti keele labor uurimiskeskus, mille ülesandeks oli uurida arvutilingvistikaga seotud teoreetilisi probleeme ning hakata looma eesti keele elektroonilisi tekstikorpusi
1944 loodi Tartu Riikliku Ülikooli eesti keele ja soome-ugri keelte kateeder. TÜ praegusi uurimissuundi: eesti grammatika uurimine tüpoloogilisest vaatenurgast, murrete nüüdisseisundi uurimine, foneetika ja fonoloogia uurimine, kõnekeele uurimine, semantika, vana kirjakeele uurimine, tekstiuurimine, arvutilingvistika, vestlusanalüüs. · Eesti Keele Instituut: murdeuurimine, leksikoloogia, keelekorraldus, kirjakeele grammatilise ehituse uurimine, soome- ugri keelte uurimine, kakskeelsed sõnaraamatud, etümoloogia sõnaraamatu koostamine, arvutilingvistika. · Tallinna Ülikool: sotsiolingvistika, keelepoliitika, koodivahetus, eeti keele õpetamise teoreetilised alused, eesti keele omandamine teise keelena, eesti õppijakeele korpuse koostamine, murded, keelevähemused, lastekeel, nimeuurimine · Võru Instituut: ajaloolise Võrumaa keele ja kohanimede uurimine, murdesotsioloogia. · Tallinna Tehnikaülikool: foneetika ja kõnetehnoloogia labor
.............8 Kokkuvõte...........................................9 Kasutatud allikad ja kirjandus...........10 Sissejuhatus: Vepsa keel on Soome-Ugri keelkonda ja Läänemeresoome põhjarühma keeltesse kuuluv keel. Vepsa keelt kõneldakse Venemaal Karjala Vabariigi lõunaosas ja Leningradi Oblasti idaosas ning Vologda Oblasti lääneosas. Vepsa keele kuuluvus ja jagunevus: Soome-Ugri keeled jagunevad järgmiselt: · läänemeresoome · lapi · volga · permi · ugri Läänemeresoome keeled, kuhu kuuluvad järgmised keeled: · liivi · vadja · soome · isuri · jarkala · vepsa keel Need keeled on üksteisele nii lähedased,et mõnelgi juhul on tegemist pigem murretega kui iseseisvate keeltega. Vepsa keel omakorda jaguneb põhja- ehk äänisvepsa, kesk- ja lõunavepsa murdeks. Murdeerinevused on väikesed. Mõnikord peetakse ka Lüüdi keelt vepsa keele murdeks. Asuala:
sajandil. Beiträge. 18./19. sajand: Euroopa valgustusaeg: rahvaloomingu ja keelte väärtustamine ja uurimine, Kirjakeelte arendamine võrdlev-ajalooline keeleteadus, keelte sugulus keele, kultuuri, ajaloo ja mõtlemise seosed, identiteet rahvaste õigus oma keelele ja emakeelsele haridusele.Eestis saksa estofiilid; ka eestlasi: Kristian Jaak Peterson, Otto Wilhel Masing 1813-1832 Hakkas ilmuma keeleteadusajakiri ,,Beiträge". Ning sel ajal hakati eesti keelest kui soome ugri keelest mõtlema. Ajakirja toimetaja Johann Heinrich Rosenplänter (Pärnu) Artiklite temaatika: eesti kirjakeele arendamine, ortograafia, grammatika, sõnavara, murdenäiteid, arvustusi, keeleteadus. Temaatikat : 1) Ühtse kirjakeele taotlemine. Kaks kirjakeelt, Tallinn ja Tartu. Üldine arvamus oli, et ühine kirjakeel on vajalik Beiträges diskussioon, milline peaks uus kirjakeel olema. Diskussioon edendas keeleuurimist. 2) Keelesugulus. Huvi soome-ugri keelte ja murrete vastu
TARTU KESKLINNA KOOL Oskar Kurvits VII b klass SOOME Referaat Juhendaja: Kalev Avi Tartu 2017 SISUKORD Selle referaadi teema valisin kuna Soome on meile üks lähimaid riike ja neil on palju sarnast meiega, näiteks keel ja hümn, aga on ka palju erinevaid asju. Selles referaadis ma tahaksin teile rääkida Soome ajaloost, majandusest, lipust, vapist, keelest, rahvastikust ja 7. kõige suurema rahvaarvuga linnast Soomes. 2 1. SOOME ÜLDANDMED Soome on riik Põhja-Euroopas, üks põhjamaadest, Soome piirneb põhjas Norraga, idas
Soome Sisukord Ülevaade Asualad Keel Kultuur Soome hõimuliikumine Huvitav info Kasutatud allikad Ülevaade Pealinn: Helsinki Rahvaarv: 5 429 400 Pindala: 338 400,53 km² Riigikeel(ed): Soome ja Rootsi Usk: Luterlus ja õigeusk Asualad Soome Rootsi Norra Ingerimaa (Venemaal, Leningradi oblastis) Keel Kuulub läänemeresoome keelte hulka Mitmed murded (savo, häme, turu jpt.) Kõige lähedasem viena e. päriskarjala keel Isuri keelt on peetud soome keele murdeks Kultuur 16. sajandil pandi alus soome keelsele haridusele Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba
Soomlased Tallinn, 2008 Rahvuslind luik Soomlased Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütid-korilased, kes elasid tundra- ja mereandidest. Keraamikat on leitud aastast 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soome-ugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.Pronksiajal (1500 - 500 eKr) ja rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome elanikke, nagu kveene, ja nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud ka 13. sajandist. Soomlased on rahvaarvult teine soome-ugri rahvas ungarlaste järel. Soomlasi elab põ
Arvatakse, et uurali algkeel tõttu) ja kõnelejate arv on ligikaudu jagunes soomeugri ja samojeedi algkeeleks umbes 4000 aastat e.m.a. (haru- 23 miljonit. Nende näitajate poolest de pikkus joonisel 2 näitab eraldiseisva arengu suhtelist kestust). on soome ugri keelkond pigem keskmisest väiksema suuruse ja Soomeugri algkeel jagunes soome ja ugri haruks 3000−2000 aastat e.m.a Joonis 1. Soomeugri keelte kõnelejad ning soome haru hargnes omakorda soomepermi ja soomevolga haruks keelte arvuga keelkond maailmas. Näiteks Põhja- ja Lõuna-Ameerika Joonis 2. Uurali keelepuu
Pärnu Täiskasvanute Gümnaasium Sandra Nõmmik 10õA Volga keeled Referaat Juhendaja: Reet Sai Pärnu 2010 1 Sisukord 1 Sisukord................................................................................................................................... 2 2 Sissejuhatus..............................................................................................................................3 3 Volga keeled ........................................................................................................................... 4 4 Mari keel.................................................................................................................................. 5 4.1 Nimetused......................................................................................................................... 5 4.2 Asuala............
Pitkäpiimä juuretisega tehtud piim Ida-Soome Ennekõike kulinaariaga seotud Leiba tehti sageli Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?)
süntaksiosa. Alates 1990ndatest aastatest on uurimiseks kasutada saadud tekstikorpusi. Helle Metsland on tegelenud põhjalikult verbisüntaksiga. Ta on uurinud nii aja-kui kõneviisikategooriat. Tegumoekategooriat on põhjalikuimalt analüüsinud Henno Rajandi. 1974 ,,Eesti keele lauseõpetuse põhijooned I" (Karl Mihkla jt.) Põhjalik traditsiooniline kirjeldus, uued suunad maailma ja Eesti süntaksiuurimustes ei kajastu. Kriitika, moodsa süntaksikirjelduse vajadus (Mati Erelt, Ellen Uuspõld). 1960 H. Rätsepa strukturaallingvistika kursus Tartu ülikoolis. GGG, transformatsioonigrammatika. 1966 Ellen Uuspõld ,,Määrusliku des-, mata-, nud- (nuna-) ja tud- (tuna-) konstruktsiooni struktuur ja tähendus" (Keele modelleerimise probleeme 1). Esimene transformatsioonigrammatika rakendus Eesti keeleteaduses. 1969 Henno Rajandi ,,Eesti impersonaali ja passiivi süntaks". Generatiivse grammatika meetod
Kasutatud kirjandus……………………………………………………………………… 7 Sissejuhatus Esimesed eesti keele kirjastused ilmuvad esimest korda 13. sajandil. Tekste leidub muukeelsetest kroonikatest ja dokumentidest. Näiteks Henriku Liivimaa kroonika, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227. Selles leidub ladinakeelse teksti sees paar eestikeelset sõna- ‘Laula! Laula! Pappi!’ (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Järgmiste sajandite jooksul avaldati veel eesti keelseid tekste. Ei saa mainimata jätta esimest eesti keele käsiraamatut „Anführung zu der Esthnischen Sprach“ (sissejuhatus eesti keelde), mis ilmus Tallinnas 1637. aastal. Raamatu autoriks oli Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Ligi kümme aastat möödudes ilmus juba järgmine Eesti kirjakeele
Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj) 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. Läänes saunaviht vihta, idas vasta. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
