ref Wang IIMF (0)

Viljandi Gümnaasium Soome ja Sudaan Võrdlev referaat Autor Carmen Xin Lin Wang IIMF Juhendaja õpetaja Hilje Nurmsalu Viljandi 2019


1. PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 1.1. Tabel Võrreldavad näitajad Soome Sudaan Riigi pindala (km²) 338 424 (4) 1 886 068 (4) Põllumajandus maa 
(km²) 22 860 (3) 1 090 000 (3) Farmis töötajad 105 000 (2) 6 890 000 (2) Agrokliimavööde Lähisarktiline (9) Troopiline/
lähisekvatoriaalne (9) Kultuurtaimed Redis, sibul, oder, rukis, 
kaer, kartul, rapsi, lina jt. 
(9) Suhkruroog, puuvill, mais,
datlipalm, hirss, riis, sisal,
maapähkel, maniokk, 
banaan, kohvipuu, 
teepõõsas jt. (9) Rahvaarv (mln) 5 516 000 (6) 34 850 000 (6) Rasvumise levimus (%) 20-29,9 (7) 5-9,9 (7) Alatoitumise levimus 
(%) <5 (8) .25-34,9 (8) Vegetatsiooniperioodi 
pikkus (kuud) 2-5 12 Ökoloogiline jalajälg 
(ha/in) 8.45 (5) 1.14 (5) Kalatoodete kogu 
toodang (t) 209 968 (1) 4 091 (1) Kalatoodete import (t) 74 014 (1) 3 125 (1) Kalatoodete eksport (t) 56 074 (1) 966 (1) 1.2. Allikad 1) http://www.fao.org/figis/servlet/SQServlet?file=/usr/local/tomcat/8.5.16/     figis/webapps/figis/temp/hqp_9040883483035759230.xml&outtype=html  2) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/Agriculture/Farm-workers      3) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/Agriculture/Agricultural-     land/Sq.-km  4) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/Geography/Land-area/    


Square-miles  5) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/Environment/Ecological-     footprint  6) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/People/Population     7) Geograafia gümnaasiumile III kursus, lk 10, autorid Ülle Liiber, Ain Kull,  Vaike Roosimaa, Uudo Pragi  8) Geograafia gümnaasiumile III kursus, lk 10, autorid Ülle Liiber, Ain Kull,  Vaike Roosimaa, Uudo Pragi  9) Geograafia gümnaasiumile III kursus, lk 28-29, autorid Ülle Liiber, Ain Kull, Vaike Roosimaa, Uudo Pragi  1.3. Analüüs Sudaani elab umbes kuus korda rohkem inimesi kui Soomes. Kuigi Sudaani pindala on 5
korda   suurem,   kannatab   seal   suurem   protsent   elanikkonnast   alatoitumise   all.
Põllumajandusliku  maad  on Sudaanil ka ligi  5 korda rohkem.  Haritava  maa suurusest ja
farmitöötajate   arvust   võib   järeldada,   et   Sudaanis   tegeldakse   peamiselt   ekstensiivse
põlluharimisega ning ei kasutata maad targalt ära.  Seda   võib   juba   oletada   Sudaani   asukohast   (Aafrika),   et   tegemist   on   arengumaaga.
Ökoloogiline   jalajälg,   rasvumise   ja   alatoitumise   näitajad   vaid   kinnitavad   seda.   Vähem
arenenud   riigina,   kus   esikohal   on   suureneva   rahvastiku   ära   toitmine,   nähakse   endiselt
lahendust   põllumajandusliku   pindala   laiendamises   ning   paremate   sortide,   väetiste,
pestitsiidide ja põllumasinate kasutuselevõtus, mis aga omakorda viib uute probleemideni ega
lahenda olemasolevaid ära. Soomel   on   arenenud   riigi   tunnused:   põllumajanduslik   maa   kogu   riigi   maast   moodustab
väikese   protsendi,   alatoitumise   protsent   madal,   rasvumise   protsent   aga   kõrge   ning
ökoloogiline   jalajälg   suur.   Sellest   võib   järeldada,   et   vastupidiselt   Sudaanile,   tegeldakse
intensiivse põllumajandusega.  Soomes on vegetatsiooniperiood periood vaid 2-5 kuud pikk, kuid kasutatakse efektiivsemaid
meetodeid   ja   kõrgtehnoloogiad.   Kultuurtaimedeks   kiirekasvulised   ja   lühiajalist   öökülma
taluvad taimed: redis, sibul, oder jt. Sudaani vegetatsiooniperiood on aastaringne ja aktiivsete
temperatuuride summa on suurem (kuni 11 000 Celsiust), kuid napib niiskust. Põua tõttu
esineb seal palju ikaldusi. Sudaanis kasvatatakse põuakindlaid kultuure: hirss, maapähkel,
sisal jt. Niisutatavatel aladel võib maa anda aastas isegi kolm saaki. Oaasides ja niisutatavatel
põldudel kasvatatakse suhkruroogu, puuvilla banaani, kohvipuud, maisi, riisi jt.


2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 2.1. Tabel Võrreldavad näitajad Soome Sudaan Riigi pindala (km²) 338 424 (4) 1 886 068 (4) Metsasus (%) 72 (1) 25,9 (1) Metsamaa aastal 2011 
(km2) 222 180 (11) 199 079 (10) Metsamaa aastal 2016 
(km2) 222 180 (11) 190 355 (10)


Tee pindala 100 km2 
kohta (km2) 23 (2) 1 (2) Bioom Parasvöötme okasmets, 
tundra (3) Palavvöötme rohtla, 
poolkõrb, kõrb (3) Ürgmetsad (1000ha) 1 745 (4) 13 509 (9) Puude liike 32 (5) 550 (8) Metsamaa aastane tulu 
(1000USD) 2,81 mln (6) 0,46 mln (7) 2.2. Allikad 1) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/Geography/Forested-Land     2) https://www.nationmaster.com/country-info/stats/Geography/Road-density/     Km-of-road-per-100-sq.-km-of-land-area 3)  Geograafia gümnaasiumile III kursus, lk 65, autorid Ülle Liiber, Ain Kull,  Vaike Roosimaa, Uudo Pragi  4) http://www.fao.org/forestry/32094/en/fin/      5) http://www.fao.org/forestry/32098/en/fin/     6) http://www.fao.org/forestry/32133/en/fin/     7) http://www.fao.org/forestry/32133/en/sdn/     8) http://www.fao.org/forestry/32098/en/sdn/     9) http://www.fao.org/forestry/32094/en/sdn/     10) https://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.FRST.K2?     end=2016&locations=SD&start=2011 11) https://data.worldbank.org/indicator/AG.LND.FRST.K2?     end=2016&locations=SD-FI&start=2011 2.3. Analüüs Soome pindala on võrreldes Sudaaniga üle 5 korra väiksem. Sõltumata sellest on Soomel
metsamaad   umbes   20   tuhat   ruutkilomeetrit   rohkem.   See   tuleneb   sellest,   et   Sudaan   asub
valdavalt   troopilises   kliimavöötmes,   kus   metsa   kasvamiseks   ei   ole   piisavalt   toitaineid   ja
sademeid. Suurem   jaolt   kasvab   Soomes   parasvöötme   okasmets.   Põhja   ranniku   aladel   on   ka   tundra
alasid, kus aga kasvutingimustega kohastunud puud ja põõsad on kidurad. Soome lähiarktilise
kliimaga   saavad   vähesed   taimeliigid   hakkama.   Puude   kasvamist   takistavad   madalad
õhutemperatuurid,   lühike  vegetatsiooniperiood  ja  igikelts.  Seetõttu   on   Soomes   vaid   32
erinevat puuliiki, Sudaanis aga 550.


Arengumaana   ei   ole   Sudaanile   metsamajandus   ja   keskkonna   säästlikkus   põhiprioriteet.
Tähtsam on tulu teenida ja rahvas ära toita. Tabelist võib näha, et samal ajal kui Soome järgib
mestamajanduse põhimõtet, siis Sudaani metsamaad on aastatega vähenemas. Soomes kui
arenenud riigis toimub äge linnastumine, mistõttu kasvab nõudlus majade ja teede järele.
Seetõttu ongi Soomes saja ruutkilomeetri kohta 23 ruutkilomeetrit teed.
Sudaanis vaid üks ruutkilomeeter. Kuigi Sudaani metsamaad on vähenemas, on Soomes metsandusega teenitud tulu kordades
suurem. Üle viiekordne tulude vahe põhjuseks on erinevad  metsaliigid,  kasvutingimused,
hooldus-   ja   raievõtted   ning   metsamajandusse   investeeriv   kapitali   suurus.   See   näitab,   et
Soome pole toorainemaa nagu Sudaan, vaid tegeleb puidu töötlemisega, mis toobki suuremat
tulu. 3. ENERGIAMAJANDUS 3.1. Tabel Võrreldavad näitajad Soome Sudaan Energia tarbimine 
aastas (kvadriljonit btu) 1,23 (1)  0,357 (4) Energia tootmine aastas 
(kvadriljonit btu) 0,516 (1) 0,27 (4) Toornafta tootmine 
(barrelit/päevas) 8 300 (5) 96 000 (5) Toornafta importimine 
(barrelit/päevas) 227 000 (1) 0 (5) Toornafta eksportimine 
(barrelit/päevas) 0 (5) 22 000 (5) Elektri tarbimine (biljon
kWh)  83 (2) 12 (2)


Bensiini hind (l/eur) 1,52 (7) 0,11 (8) CO2 emissioon energia 
tootmisel (MMt) 47 (3) 1. 16,  (3) Energia saamine 
taastuvatest allikatest 
(miljon kWh) 6,6 (2) 1,8 (2) Hüdroenergia 
kasutamine (miljon 
kWh) 3,2 (2) 1,6 (2) Biomassist ja jäätmetest 
saadav energia (miljon 
kWh) 1,2 (2) 0 (2) OPEC`i liige Ei (6) Ei (6) 3.2. Allikad 1) https://www.eia.gov/beta/international/country.php?iso=FIN     2) https://www.eia.gov/beta/international/data/browser/#/?     pa=0000000000000000000006vo3000020g&c=000000000000001000000000000000
00000000008&ct=0&tl_id=2-A&vs=INTL.27-7-FIN-
MK.A&cy=2016&vo=0&v=H&end=2016 3) https://www.eia.gov/beta/international/data/browser/#/?     pa=00000000000000000000000000000000000000000000000000000001&c=000000
00000000100000000000000000000000008&ct=0&tl_id=40-A&vs=INTL.4008-8-
FIN-MMTCD.A&cy=2016&vo=0&v=H&end=2016 4) https://www.eia.gov/beta/international/data/browser/#/?     c=00000000000000100000000000000000000000008&ct=0&vs=INTL.44-1-FIN-
QBTU.A&cy=2016&vo=0&v=H&end=2016 5) https://www.eia.gov/beta/international/data/browser/#/?     pa=00000000000000000000000000000000008000000000000000000000001g&c=00
000000000000100000000000000000000000008&ct=0&tl_id=5-A&vs=INTL.55-1-
FIN-TBPD.A&cy=2016&vo=0&v=H&end=2018 6) https://et.wikipedia.org/wiki/OPEC#Praegused_liikmed     7) https://www.globalpetrolprices.com/Finland/gasoline_prices/     8) https://www.globalpetrolprices.com/gasoline_prices/     3.3. Analüüs


Nende kahe riigi energiamajanduses on väga palju erinevusi. Alustades energia tarbimisest
selgub tabelist, et Soome tarbib Suudanist  umbes kolm korda rohkem energiat. Sealjuures
toodab   Soome   ise   endale   vajalikust   energiast   alla   poole.   Sudaan   aga   enamiku.   Nafta
tootmisega tegelevad mõlemad riigid, kuid ekspordiga ainult Sudaan. Soome, kellel on väga
väikesed nafta varud, peab enamiku vajaminevast naftast sisse importima. Kumbki riikidest
ei kuulu OPEC-i liikmesriikide hulka. Elektrit tarvitab Soome üle kuue korra rohkem kui Sudaan. Põhjuseks võib eelkõige pidada
riikide   erinevaid   arengutasemeid.   Viimati   nimetatutega   on   seotud   ka   bensiini   hind,   mis
Sudaanis on maailma hindadest odavuselt teine. Rikkamates maades on ka kõrgemad hinnad,
samal ajal kui vaesemates riikides ning  neis, kes ise toodavad ja ekspordivad, on madalamad
kütusehinnad. Samuti mõjutavad hindu erinevad maksud ja bensiini kvaliteet. Taastuvaid energiaallikaid kasutab, arenenud riigile kohaselt, Soome rohkem kui Sudaan. Nii
Sudaanis kui ka Soomes moodustab suur osa taastuvenergiast hüdroenergia. Märgatav osa
tuleb Soomes ka bioenergiast.