rohkem eelistatakse üht või teist. Näiteks ehitajateks saada on rohkem võimalusi meestel, aga kontoritööajateks – naistel. Vaatamata sellele ilule, et naistel ja meestel on võrdsed õigused, suhtumine on jäänud ikka samaks. Ühiskonnas on kombeks hoolitseda ja muretseda naiste eest. Naised on ikka veel meestest nõrgemad. Naistele on lubatud rohkem ja paljud rasked asjad on ainult vabatahtlikud, näiteks sõjaväes käimine. Minu arvates Eestis on sooline võrdusõiguslikkus tagatud. Naistel on võimalus teha sama tööd, kui meestel, samas mahus ja sama koormusega ning teenida samapalju palka. Naiste olukord on isegi parem, sest lisaks nendele võimalustele naistel mõnikord on suurem valik mida teha.
18. sajandi lõpul süvenes Prantsusmaal üldine kriis: riigi majandus käis alla, tekkiv kodandlus soovis aadlitega võrdseid poliitilisi õigusi. Maksude tõstmiseks pidi kuningas kokku kutsuma generaalstaadid. Saadikud ei olnud aga nõus vanamoodi hääletama ja moodustasid hoopis Asutava Kogu riigikorra muutmiseks. 1789 aastal vallutas rahvas monarhia sümboliks peetud Bastille kindluse Pariisis. Kaotati seislikud eesõigused, võeti vastu kõigi inimeste võrdusõiguslikkus ja vabadust väljendav deklaratsioon. 1791. a põhiseadusega kehtestati Prantsusmaal konstitutsionaalne monarhia. Ühiskonnas tugevnesid üha enam monarhiavastased meeleolud. 1792. a kuningavõim kukutati ja Prantsusmaa kuulutati vabariigiks. Kuningas mõisteti surma ja hukati. Kuningas üritas põgeneda riigist kui Prantsusmaa kuulutati vabariigiks, et tulla tagasi liitlastega. Kuid ta pistis pea tõllast välja piiri lähedal ja ta võeti kinni ning pandi vangi. Teda süüdistati riigi
annaabi.ee 
