6

docx

Mullateaduse I KT

lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad). Kolloidide rikkad on savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis- mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist. K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest. Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini aru:D : Soolid koagulatsioon> Geelid Neeldumisnähtused mullas:

Maateadus → Mullateadus

132 allalaadimist

1

docx

Kolloidkeemia eksam

Üks molekulide (RCOOMe), ioonide (RCOO-, Me+), vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed; vabadispersed: puuduvad kui K+. VahetusA- Kui adsorbendi pinnale on juba mingi elektrolüüt vedelik peab olema polaarne ja teine mittepolaarne. Tavaliselt on hüdrolüüsiproduktide (RCOOAMeOH) ja suurte agregaatide disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud adsorbeerunud, siis selle adsorbendi kokkupuutel teise üheks vedelikuks vesi (polaarne vedelik) ja teiseks on vähepolaarne (xRCOOMe yRCOOH zRCOOH-Me+) kujul. Molekulide, ioonide, süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht elektrolüüdiga võib toimuda vahetusadsorptsioon

Keemia → Füüsikaline keemia

115 allalaadimist

6

doc

Mullateadus

Pöörduv koagulatsioon- kui geel muutub lahustajaga kokkupuutumese tagajarel uuesti soolix. Pöördumatu koagulatsioon- kui peptisatsiooniks on vajalik mingi kolmanda komponendi, n leelismetalli katiooni (peptisaatori) manulus. Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks.  4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul. Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna. Kuluvad nii huumusained, ränihappe ja kaoliini negatiivselt laetud kolloidid

Maateadus → Mullateadus

125 allalaadimist

23

doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

vaid esineb suuremate agregaatidena. Molekulaarse pihustatuse korral kaob heterogeensus ning saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia. Disperssed süsteemid jaotatakse sõltuvalt osakeste mõõtmetest (meetrites) järgnevalt: Osakese >10-7m 10-7-10-9m <10-9m läbimõõt Süsteemi Jämedisperssed Kolloiddisperssed Molekulaar-ja nimetus süsteemid. süsteemid, soolid ioondisperssed süsteemid Suspensioonid, emulsioonid 3. Millist infot dispersse süsteemi kohta annavad osakeste mõõtmete diferentsiaalne ja integraalne jaotuskõver? 4. Millest on tingitud valguse hajumine disperssetes süsteemides ja tõelistes lahustes? Milliste parameetritega iseloomustatakse kvantitatiivselt valguse hajumist? 5. Mille poolest erinevad nefelomeetria ja turbidimeetria meetodid?

Keemia → Kolloidkeemia

24 allalaadimist

8

doc

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks

Keemia → Füüsikaline keemia ii

138 allalaadimist

23

docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

uurimisel, näiteks hõlmab see nende pindpinevus-, absorptsioon-, adsorptsiooninähtusi.See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid ­ vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid ­ vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid ­ tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid) · geelid - makromolekulide dispersioon vedelikus (tarretis, kissell) Kolloidsüsteemid on:

Keemia → Keemia

62 allalaadimist

8

doc

Üldkeemia konspekt

faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi: aerosoolid(tahke,vedel gaasis), soolid(dispersiooniKK vedel), vahud(gaas vedelikus), dispKK tahke(vahtplasi, pimss). Lüofoobsed kolloidid: dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Saadakse kondenseerumismeetodil(keem reakts) ja dispergeerimismeetod (saavutatakse vajalik peenestusaste mehaanilisel peenestamisel või elektrikaares vedelikus) Lüofiilsed kolloidid: osakesed tugevas vastastoimes dispersiooniKK-

Keemia → Üldkeemia

96 allalaadimist

38

docx

Füüsikaline keemia

 Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga  Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul  Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid)  Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad)  Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed

Keemia → Füüsikaline keemia

107 allalaadimist

3

doc

Keemia eksami spikker

keskkond, N. tahke aine gaasis on suits ja tolm või aerosool. 2) neis tingimustes iseenesest võimalik. olevad metallid ja H2. Soolid - vedela keskkonna korral. Kui keskkonnaks on vesi, siis 5.5 Keemiline tasakaal -2,93 -1 ,66 -0,76 -0,44 0,00 0,34 hüdrosoolid. 3) Vahud - gaas vedelikus.

Keemia → Keemia

60 allalaadimist

25

doc

Mullateaduse kospekt

Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N Fosforiiti on muldades vähe. Mulla füüsikalis-keemilsed omadused Mullakolloidid ja selle omadused Kolloidide jaotus tuuma järgi: 1. Mineraalsed 2. Orgaanilised 3. Orgaanilis-mineraalsed Kolloidide vaesed on liivmullad ­ rikkad savimullad Kolloidide jaotus: 1. atsidoidsed ehk happelised 2. basoidsed 3. amfoteersed Soolid koagulatsioon> Geelid Mulla neeldumis nähtused: 1. asendumis ehk füüsikalis-keemiline ­ mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendus reaktsioon pöörduv · neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades · väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist · neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1

Maateadus → Mullateadus

176 allalaadimist

3

doc

Keemia eksami spikker

Selleks kasut kolloidveskeid, ultraheli, elektrikaarti. 7.2. Keemilised vooluallikad Keem-tes vooluallikates saadakse seega on seal üks suur korrapäratus Kolloidsüst-e jaot: 1) aerosoolid - gaasi keskkond, N. tahke aine gaasis elektrivoolu redoksrkts-des vabaneva en arvel. Galvaanielem-des on suits ja tolm või aerosool. 2) Soolid - vedela keskkonna korral. kasut elektrokeemiliselt akt-te ainete en-t ühekordselt, akusid saab Reaktsiooni külgemise suund ja Gibbsi energia Kui keskkonnaks on vesi, siis hüdrosoolid. 3) Vahud - gaas vd-kus. kasut korduvalt, sest nende võimet elektrien-t toota saab laadi-sel USA teadlane J. W

Keemia → Keemia

97 allalaadimist

29

docx

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

enamusel neist pole laengut. Kolloidosakeste elektrilise kaksikkihi olemasolu tõttu algab aga mitsellide vahelise kauguse r kahanedes tõukumine, mille energia osakeste vahekauguse vähenedes kasvab eksponentsiaalselt. Kui osakeste vahele jääb lahustikiht või kolloidosakest ümbritsev kaitsekiht, ei toimu osakeste ühinemist, vaid nad jäävad sekundaarse miinimumi F kaugusele. Molekulaarsete kaitsekihtidega kolloidide püsivus. Soolid, millede osakeste pinnal on veel ka solvaatkiht, võivad säiluda pikka aega, ilma et nad koaguleeruksid. Püsivuse suurendamiseks kasutatakse samuti kõrgmolekulaarsetest ainetest kaitsekihte, millede koostises on polaarseid või ionogeenseid rühmi, millised muudavad kolloidosakese pinna lüofiilseks ja seega ka koaguleerumisele vastupidavamad. Kelme kolloidosakese pinnal takistab osakeste lähenemist kaugusele, kus hakkaksid mõjuma osakestevahelised tõmbejõud

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia

111 allalaadimist

74

xls

Antibiootikumide tabel

tsütoplas ma reduktaas aktiveerib AB nitrogrupi > tekivad vabad 3. radikaalid Pidurdab > nukleiinha 3. alglooma 1. Ravimi vähenenud ppe Nitroimida DNA vastuvõtmine. 2. Tsütotoksiliste sünteesi soolid hävib. radikaalide kiire elimineerimine.  Laialt levinud, hrl ülekanne plasmiididega. 1. PABH üleproduktsioon. 2. Sulfoonamiiditundliku PABH-i Foolhapp dihüdrofolaadiks muundava e sünteesi ensüümi üleproduktsioon. 3. pärssimin Muundunud,

Meditsiin → Arstiteadus

103 allalaadimist

34

doc

Mineraloogia kontrolltöö

id katioonid Apatiit Vähelahustuvad Ca, P soolad Mulla füüsikalis-keemilsed omadused Mullakolloidid ja selle omadused Kolloidide jaotus tuuma järgi: 1. Mineraalsed 2. Orgaanilised 3. Orgaanilis-mineraalsed Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad Kolloidide jaotus: 1. atsidoidsed ehk happelised 2. basoidsed 3. amfoteersed Soolid koagulatsioon> Geelid Mulla neeldumis nähtused: 1. asendumis ehk füüsikalis-keemiline - mulla võime vahetada teatud osa ioone, see võime on ekvivalentne. Seaduspärasused: asendus reaktsioon pöörduv neeldumine toimub ekvivalentsetes olukordades väljatõrjutavate katioonide hulk sõltub välja tõrjuva lahuse konsentratsioonist neeldumiskiirus ja intensiivsus kasvavad katioonide aatommassi ja valentsiga 1

Maateadus → Mullateadus

93 allalaadimist

54

docx

Kolloidkeemia

Klassifikatsioon disp. keskkonna ja disp. faasi vastasmõju järgi Lüofoobsed süsteemid n. hüdrofoobsed süsteemid - selles on dispersioonikeskkonna ja disp. aine vastasmõju nõrk. (n. parafiin vees) Lüofiilsed süsteemid n. hüdrofiilsed süsteemid - selles on dispersioonikeskkonna ja disp. aine vastasmõju tugev. (n. mingi hüdrofiilne valk vees) Klassifikatsiooni dispergeeritud faasi osakeste vastasmõju järgi Soolid e. vabadisperssed süsteemid ­ neis pole disp. faasi osakeste vahel seoseid. Geelid e. struktureeritud süsteemid ­ disp. faasi osakeste vahel on seosed, ning nad moodustavad struktuure, millesisesed omadused sarnanevad tahke aine omadustele. Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine ­ Kalju Lott 2

Keemia → Füüsikaline ja kolloidkeemia

207 allalaadimist

14

doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

Kolloidlahuseid valmistatakse: a) dispersiooni meetodil- peenestamine- dispergeerides suuremaid osakesi kolloiddispersiooni astmeni ja lisatakse stabilisaator. B) kondensatsioonimeetod ­ luues tingimused iooide või molekulide ühinemiseks agregaatideks. Kasut. Ultraheli, elektrikaani ja kolloidveskeid. Kolloidsüsteeme jaotatakse: a) aerosoolideks-gaasilise keskkonnaga. NT: tahke aine gaasi s= suits, tolm. Vedelik gaasis = udu b) soolid-vedela keskkonna puhul. NT. H2O c) vahud- gaas vedelikus. NT. tahked vahud (vahtplast, aktiivsüsi) Vastastiktoime poolest eristatakse lüsofiilseid, püsivaid, lahustiga tugevas vastastiktoimes olevaid ja lüofoobsed nõrgad, ebapüsivas vastastiktoimes. Hüdrofoobsed ja lüofoobsed kolloidid, mis on keskkonnaga nõrgas vastastiktoimes võivad liituda ja eralduda e. KAOGULEERIDA. .süsteeme. mis lüofiilsuse tugeva vastastiktoime tõttu on omandanud mõne tahke aine omaduse nim. Gaalideks e

Keemia → Keemia

122 allalaadimist

72

pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri Seebivaht TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Vahtpolüstrool  Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud  Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid)  Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega.  Erinevus- keemiline koostis. 97. Kolloidosakese ehitus (KCl + AgNO3 → AgCl) {m [AgCl] n Ag+ (n-x) NO3-}x+ x NO3- tuum sisesfäär välissfäär graanula mitsell

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus

45 allalaadimist

62

doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon Vahukoor, seebivaht majonees, kätekreem piim, värvid, tint, veri TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid Pimsskivi, vahtpolüstürool või, juust, želatiin, tarretis rubiinklaas Liigitus keskkonna ja agregaatoleku järgi *aerosoolid *soolid *vahud Liigitus veesõbralikkuse järgi: *hüdrofoobsed *hüdrofiilsed *assotsieerunud(pesuvahendid) Ühine kõigile- hoitakse suspensioonis tänu elektrostaatilistele jõududele vee molekulidega. Erinevus- keemiline koostis. 93. Kolloidosakese ehitus 94. Koagulatsioon Koagulatsioon- lisatakse kolloidlahusele elektrolüüti, siis difuussest kihist ioonid adsorbsesse kihti, graanula laeng null, s.o. isoelektriline olek. 95. Adsorptsioon

Keemia → Keemia ja materjaliõpetus

110 allalaadimist