Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"soolid" - 18 õppematerjali

soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus
thumbnail
1
docx

Kolloidkeemia eksam

olema lüofiilne 2) sisaldama stabilisaatorit, (milleks võivad olla lahustumatud mille tõttu seep ei pese.35. Seepide olek lahuses. (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade Adsorbeerunud ioonide hüdratatsioon aga vähendab iooni ja pinna pindaktiivse aine molekulid või elektrolüüdi ioonid). Solubilisatsioon. Lahjades lahustes esinevad seebid molekulidena. agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke); Lüofoobsed: elektrilist vastumõju. Adsorptsiooni võimelt on parimad Cs+, Ba2+, Emulsioonideks nimetatakse selliseid dispergeeritud süsteeme, Kontsentratsiooni tõustes tekivad mitsellid alates teatud vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed...

Füüsikaline keemia
114 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Mineraloogia kontrolltöö

Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on taimse protsessi produktsiooni saadus sest kivimist mullateke saab alguse taime orgaanilisest ainest. Muld on sageli mõjustatud inimese tegevusest. Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Mullateadus on loodusteaduse haru, mis uurib muldkatte ja teda moodust. muldade arengut ehk geneesi, ülesehitust ehk morfoloogiat, mulla koosti...

Mullateadus
93 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Mullateadus

Enamik mullas kolloide on koagulatsiooni olekus, muutub pidevalt (ülemin sool geeliks ja vastup) Kuivatamine, kuumutamine ja külmutamine soodustavad soolide ümeninekut geeliks. Mulla reaktsioon mõjustab samuti kolloidide seisundit. Soolid muudavad mulla nii vett kui ka õhku halvasti läbilaskvaks. 4 Kolloidide vananemine- soolid lähevad seismiselt iseenesest üle geeeliks. Vanavad ka geelid, kaotades tihedus ja osalt kristalliseerudes vee. Ka põhjuseks happendumine õhuhapniku mõjul. Mulla kolloid-kompleksi ehitus- enamik k esineb koaguleerunult mitmesuguste geelide seguna. Kuluvad nii huumusained, ränihappe ja kaoliini negatiivselt laetud kolloidid. Ja ka raua, al, mangaani ja teise raske metallide positiivselt laetud kolloidid. Vaba pinna energia ja adsorbtsiooninähtused-...

Mullateadus
123 allalaadimist
thumbnail
74
xls

Antibiootikumide tabel

Resistentsusmehhanism (pms Toime Suurem rühm Toimemehanism Rühm omandatud) 1. Penitsilliinid 1. -laktamaasid (stafülokokid, E. coli, Klebsiella) 2. PBP muundumine > metitsilliiniresistentsus (kaasneb resistentsus...

Arstiteadus
102 allalaadimist
thumbnail
25
doc

Mullateaduse kospekt

Mullale on iseloomulikud: · kindla seaduspärasusega mullaprofiil · pindalaline levik · mullatekke tingimustele vastav mulla koostis ja omadused Mulla tähtsaim omadus on viljakus. Muld on metsa- ja põllumehele tootmisvahendiks. Mulla õige kasutuse juures ta viljakus tõuseb vastupidiselt enamikele asjadele. Muld on kõikjal, kus on taimed. Rakenduslik mullateadus jaguneb: 1. agronoomiline (kuidas kasutada) 2. metsa 3. maaparanduslik 4. mullakaitse Mulla osad: 1. tahkeosa 50% (mineraalid 45%, orgaaniline aine 5%) 2. õhk 25% 3. vesi 25% 2 viimast võvad olla väga varieeruvad erinevatel tüüpidel. Mulla mehhaaniliste elementide klassifikatsioon Muld koosneb mitmesuguse suurusega osakestest ja neid kõiki kokku nimetatakse mulla mehhaanilisteks elementideks. Nende vahel tehakse vahet gruppidena. Üle ¸ 1 mm kores ja ¸ alla 1 mm peenes. Kores >10 m hiidrahnud (ümaraservaga), hiidpankad (terva...

Mullateadus
172 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Üldkeemia konspekt

kreekakeelsest sõnast µ (khemeia): kunst muuta `tavalisi' metalle väärismetallideks või nende sulamiteks Tõenäoliselt tulenes kreeka khemeia omakorda egiptusekeelsest sõnast ham (algselt kham) või hemi: "Egiptus" või "must".Keemia - teadus ainetest ja nende muundumise seaduspärasustest. Ümbritseva maailma aineline aspekt. Keemilised reaktsioonid on ainete sellist laadi muundumised, kus tekivad või lagunevad aatomitevahelised keemilised sidemed, kusjuures aatomite liik (keemiline element) ei muutu; aatomites toimuvad muutused välistes elektronkihtides.mittemeteoriitne raud vähemalt 2100 a. e.m.a..esimesed vaskesemed enne 9 tuh. a. e.m.a Egiptuses kasutati paljusid keemil. muundumisi: keraamika, kääritamine (2500.a. paiku e. Kr. valmistati nelja õllesorti), värvid, kulla eraldamine jm. Egiptlased tundsid kulla metallurgiat (Nuubia kullapahtlad), hõbeda saamist (sulamist pliiga), vaske ja pronksi (sulam Sn-ga), rauda (ja karastamisprotsess...

Üldkeemia
93 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Mullateaduse I KT

K süsteemi tahke faas koosneb mitsellidest. Soolid: kolloidlahust nim sooliks. Kui kolloidlahus vananeb, kui kuivab, kui sinna lahusesse satuvad elektrolüüdid (soolad), kui lahus külmub, siis see kolloidlahus kalgendub ehk koaguleerub ja sool läheb üle geeliks. Koagulatsioon võib olla pöörduv ja võib olla pöördumatu. Geel seobki struktuuriagregaadid osakesteks. SKEEM, ehk saab nii paremini aru:D : Soolid koagulatsioon> Geelid Neeldumisnähtused mullas: Mulla neeldumisvõime- mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis sattuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla ja lahuse vahel toimub katioonide vahetus. Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused keemisvõime. 1. Keemiline n.v - mullas toimuvate keemiliste protsesside tulemusena kergesti...

Mullateadus
130 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kolloidkeemia eksam

Dispergeeritud süsteeme klassifitseeritakse nii osakeste mõõtmete (jäme-, kolloid-, molekulaardispergeeritud) kui koostisosade agregaatoleku alusel (gaas, vedel, tahke);Lüofoobsed: vastastikmõjud nõrgad, dispersioonikeskkonnaks vesi: hüdrofoobsed süsteemid, lüofiilsed: osakeste vastastikmõjud suured, vesikeskkonna puhul hüdrofiilsed;vabadispersed: puuduvad disperse faasi omavahelised seosed (nim soolid ), struktureeritud süsteemid: disperse faasi osakesed moodustavad omavahel suht tugevaid struktuure, omadused lähenevad tahkele ainele ja nim tarreteks ehk geelideks.; gaasiliste korral aerosoolideks, vedela korral lüsoolideks, tahke korral soolideks, hüdrosoolide korral on keskkonnaks vesi; organosoolide korral orgaaniline vedelik. Kolloidsüs. Valmistamise meetodid: kondenseerimism: eesmärgiks aatomite/molekulide/ioonide liitmine suuremateks agregaatideks. Toimib isevooluliselt, sest kondenseerumisel toimub pinna vähenemine ja sellega ko...

Füüsikaline keemia ii
138 allalaadimist
thumbnail
54
docx

Kolloidkeemia

Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine ­ Kalju Lott Kolloidkeemia Kristian Leite 2012 Materjal/aine ­ Kalju Lott 1.) Dispergeeritud süsteemide klassifikatsioon Dispergeeritud süsteem e. peenendatud süsteem ­ süsteem, kus on enamasti üks faas maatriksiks ja teine faas või faasid, mis on jaotatud väikeste tükkidena suurema faasi sees, kuid mitte molekulidena (nagu lahuses). Näiteks kolloidid. Dispersioonikeskkond ­ analoogia lahusti. Nö. maatriks, milles on peenendatud kujul teine faas Dispergeeritud faas ­ analoogia lahustunud aine. Aine, mis on dispersioonikeskkonnas peenendatud kujul. Dispergeeritud faasi vaadeldakse lihtsustatuna kui kuupi. Kui see oleks ühes tükis, siis oleks ta kuup ruumalaga V. Dispergeeritud faas on aga peenendatud, mistõttu...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
205 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

7.2. Keemilised vooluallikad Keem-tes vooluallikates saadakse seega on seal üks suur korrapäratus Kolloidsüst-e jaot: 1) aerosoolid - gaasi keskkond, N. tahke aine gaasis elektrivoolu redoksrkts-des vabaneva en arvel. Galvaanielem-des on suits ja tolm või aerosool. 2) Soolid - vedela keskkonna korral. kasut elektrokeemiliselt akt-te ainete en-t ühekordselt, akusid saab Reaktsiooni külgemise suund ja Gibbsi energia Kui keskkonnaks on vesi, siis hüdrosoolid. 3) Vahud - gaas vd-kus. kasut korduvalt, sest nende võimet elektrien-t toota saab laadi-sel USA teadlane J. W...

Keemia
89 allalaadimist
thumbnail
14
doc

KEEMIA KORDAMISKÜSIMUSED

Keemia põhimõisteid ja põhiseadusi Keemia uurimisobjektiks on ained ja nende muundumised. Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest, omadustest, muundumisest ja sellega kaasnevatest nähtustest. Keemia põhiseaduste avastamiseni jõuti 18. saj lõpul, 19. saj alguses. 1.1 Massi jäävuse seadus Suletud süsteemi mass ei sõltu selles süsteemis toimuvatest protsessidest. Lähteainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. (Laroiser, 1774a.) Keemilise reaktsiooni võrrandi kujutamisel avaldub seadus selles, et reaktsioonivõrrandi mõlemal poolel peab elementide aatomite arv olema võrdne. Reaktsiooni käigus aatomid ei kao ega teki ja et aatommass on püsiv, ei muutu ka ainete üldmass. N: 2H2+O2=2H2O (2 mol/1mol/2mol -> 4g/32g/36g) Reageerivate ainete masside summa võrdub lõppsaaduste masside summaga. 1.2 Energia jäävuse seadus Energia ei teki ega kao. Suletud süsteemis on energia hulk konstantne. Energia on seotud massiga: E= m*c2...

Keemia
118 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Keemia eksami spikker

vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust ­1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus ­ suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip ­ aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum ­ peab elekt...

Keemia
56 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Üldkeemia eksami kordamisküsimused.

See teadusharu uurib ka kolloidsüsteemide moodustumist ja nende püsivust ajas, selgitades võimalusi kolloidsüsteemide plaanipärasele muutmisele. Kolloidsüsteeme jagatakse: · aerosoolid ­ vedeliku või tahke aine dispersioon gaasilises keskkonnas (näit. udu, suits ); · emulsioonid ­ vedeliku dispersioon vedelikus (piim, koor, kreemid); · soolid ehk kolloidsed suspensioonid - tahkete osakeste dispersioonid vedelikus (värvid, pori); · tahked vahud - gaasilise aine dispersioon tahkes keskkonnas (vahtbetoon, vahtkummi); · tahked emulsioonid - vedeliku dispersioon tahkes keskkonnas (pärlid) · tahked soolid ­ tahke aine dispersioon tahkises (suitsutopaas, suitsukvarts, mitmed vääriskivid) · geelid - makromolekulide dispersioon vedelikus (tarretis, kissell) Kolloidsüsteemid on:...

Keemia
60 allalaadimist
thumbnail
23
doc

Kolloid- ja pindnähtuste keemia

Molekulaarse pihustatuse korral kaob heterogeensus ning saame süsteemid, millede uurimisega tegeleb füüsikaline keemia. Disperssed süsteemid jaotatakse sõltuvalt osakeste mõõtmetest (meetrites) järgnevalt: Osakese >10-7m 10-7-10-9m <10-9m läbimõõt Süsteemi Jämedisperssed Kolloiddisperssed Molekulaar-ja nimetus süsteemid. süsteemid, soolid ioondisperssed süsteemid Suspensioonid, emulsioonid 3. Millist infot dispersse süsteemi kohta annavad osakeste mõõtmete diferentsiaalne ja integraalne jaotuskõver? 4. Millest on tingitud valguse hajumine disperssetes süsteemides ja tõelistes lahustes? Milliste parameetritega iseloomustatakse kvantitatiivselt valguse hajumist? 5. Mille poolest erinevad nefelomeetria ja turbidimeetria meetodid?...

Kolloidkeemia
24 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Füüsikalise ja kolloidkeemia eksam

Kolloidosakeste elektrilise kaksikkihi olemasolu tõttu algab aga mitsellide vahelise kauguse r kahanedes tõukumine, mille energia osakeste vahekauguse vähenedes kasvab eksponentsiaalselt. Kui osakeste vahele jääb lahustikiht või kolloidosakest ümbritsev kaitsekiht, ei toimu osakeste ühinemist, vaid nad jäävad sekundaarse miinimumi F kaugusele. Molekulaarsete kaitsekihtidega kolloidide püsivus. Soolid , millede osakeste pinnal on veel ka solvaatkiht, võivad säiluda pikka aega, ilma et nad koaguleeruksid. Püsivuse suurendamiseks kasutatakse samuti kõrgmolekulaarsetest ainetest kaitsekihte, millede koostises on polaarseid või ionogeenseid rühmi, millised muudavad kolloidosakese pinna lüofiilseks ja seega ka koaguleerumisele vastupidavamad. Kelme kolloidosakese pinnal takistab osakeste lähenemist kaugusele, kus hakkaksid mõjuma osakestevahelised tõmbejõud...

Füüsikaline ja kolloidkeemia
111 allalaadimist
thumbnail
62
doc

YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus

Viia Lepane rühmad 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi mõiste. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) 3. Keemiline ühend. Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. 4. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitained. *Anorgaanilised *Orgaanilised lihtaine- moodustub ainult ühe ja sama keemilise elemendi aatomitest...

Keemia ja materjaliõpetus
108 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Füüsikaline keemia

 Aerosoolid: vedelik või tahke aine on jaotunud gaasilises keskkonnas (udu, suits); ei saa olla kõrge kontsentratsiooniga  Vahud: jämepihused (vedel keskkond õhukeste kiledena gaasimullide vahel) (vahukoor); ei ole agregatiivselt püsivad ja lagunevad teatud aja jooksul  Emulsioon: vedelik on jaotunud vedelikus; erinevad polaarsused (piim, koor, kreemid, lakid)  Suspensioon: jämepihused (savi, tsement, värvid, pastad)  Soolid ehk kolloidlahused: kolloidosakese suurusjärgus tahked osakesed jaotunud vedelikus Tarded ja geelid: makromolulaarsete ühendite lahused ja kolloidsüsteemid 2. Kolloidlahused. Kolloidlahused on sellised heterogeensed lahused, mis silmaga vaadates tunduvad ühtlased. Seega segades liiva vette me kolloidlahust ei saa, sest liivaterad on palja silmaga nähtavad. Osakeste suurus kolloidlahuses on 1...100 nm. Kolloidlahused ei ole termodünaamiliselt stabiilsed...

Füüsikaline keemia
105 allalaadimist
thumbnail
72
pdf

Keemia ja materjaliõpetus (YKI3030) eksami kordamisküsimused ja vastused 2016/2017

Mateeria ja aine mõisted.  Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus.  Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted.  Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses)  Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul.  Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Ano...

Keemia ja materjaliõpetus
42 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun