Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1. Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Oksüdeerijaks on H: Redutseerijaks on Zn: Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Vasktraadi lisamisel ei eraldu vase pinnalt vesinikku
Reaktsioonivõrrand: Mg + 2HCl Mg2Cl + H2 Daltoni reegel: Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. Moolide arv: Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid: Töövahendid: Katseseadeldis, mis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, katseklaas, filterpaber, väike mõõtesilinder, baromeeter, termomeeter. Kasutatud ained: 5...6 ml 10%-st soolhappelahust, 5-10 mg metallitükk ( Mg) Kasutatud uurimis- ja analüüsmeetodid ning metoodikat: Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.. Sättisin büretid ühele kõrgusele ning kontrollisin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Seejärel ühendasin katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstsin ühe büretiharu teisest 15
Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas. Kasutatavad ained 0,1M soolhape, 0,1M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1.Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Zn+2 HCl ZnCl 2 + H 2 -¿ H 2 Oksüdeerijaks on H: +¿+2 e ¿ 2 H¿ 2+ ¿ ¿ Redutseerijaks on Zn: -¿ Zn Zn 2 e ¿ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe
Kasutatavad ained 0,1Msoolhape, 0,1Mväävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat( III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. Töövahendid Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm³), tsentrifuugiklaas. Katsed 1. Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? V: Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 Oksüdeerujuaks on H. 2H+ + 2e- = H2 Redutseerujaks on Zn. Zn 2e- =Zn2+ Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. V: Vasktraadi lisamisel vase pinnalt ei eraldu vesinikku
Ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. 3. Töö käik. 1) Galvaanipaari moodustamine 1.1 Tsingigraanul asetada tsentrifuugiklaasi ning valada peale soolhappelahust. Kirjutada reaktsioonivõrrand. Milline aine on oksüdeerijaks, milline redutseerijaks? Järgnevalt panna samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappe lahusesse) vasktraat nii, et ta ei puutuks kokku tsingiga. Jälgida, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Põhjendada, miks vask ei reageeri lahjendatud soolhappega. Nüüd viia vasktraat kontakti tsingiga ning jälgida, kas vase pinnalt hakkab eralduma vesinikku. Viies vase kontakti tsingiga soolhappe kui elektrolüüdi lahuses, tekib sisuliselt
Töövahendid: Katseklaasid, väike keeduklaas (50 cm3), tsentrifuugiklaas Kasutatud ained: 0,1 M soolhape, 0,1 M väävelhape, tsingi- ja alumiiniumigraanulid, vasktraat, vask(II)- sulfaadi lahus, vask(II)kloriidi lahus, raud(II)sulfaadi lahus, kaaliumheksatsüanoferraat(III) lahus, tsingitud raudplekk, tinatatud raudplekk, rauast kirjaklambrid, tahke NaCl, urotropiin. ZnCl2 3.Töö käik 3.1 Galvaanipaari moodustamine Asetasin tsingikraanuli tsentrifuugiklaasi ja valasin peale soolhappelahust. Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 Zn + 2H⁺ → Zn²⁺ + H2 Redutseerija Zn Oksüdeerija H+ Zn - 2e⁻ → Zn²⁺ 2H⁺ + 2e⁻ → H2 3.1.1 Järgnevalt asetasin samasse tsentrifuugiklaasi (soolhappelahusesse) vasktraadi nii, et see ei puutuks kokku tsingiga. Jälgisin, kas vase pinnalt eraldub vesinikku. Vasktraadi asetamisel soolhappesse ei eraldu vesinikku, sest vase redokspotensiaal on liiga suur (vesinikust suurem).
.10,0 mg metallitükk (magneesium) Töö käik: Katse ettevalmistusel pesen katseklaasi destilleeritud veega. Ettevalmistuseks tõstan veel ühe büreti teisest 15 cm kõrgemale ning veendun, et vee nivoo oleks bürettides ühel kõrgusel. Seejärel jälgin, kas vee tase bürettides muutub. Kuna seda ei juhtu on katseseade hermeetiline ja võib alustada katsega. Kõigepealt mähin metallitüki filterpaberisse ja teen selle destilleeritud veega märjaks. Mõõdan mõõtesilindrisse 5cm3 10%-list soolhappelahust ja valan selle läbi lehtri katseklaasi. Seejärel asetan filterpaberis oleva metallitüki katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Siis liigutan bürette nii, et vee nivood bürettides oleksid ühes tasapinnas. Märgin üles näidu V1. Seejärel kukutan metallitüki happesse ning loksutan, et paber filterpaber avaneks. Ootan ja jälgin, kuni vee nivoo bürettides muutub ning selle lõppemisel lasen eraldunud vesinikul jahtuda
et vee nivoo oleks mõlemas katseklaasis samal kõrgusel. Siis tõstsime ühe katseklaasi teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgisime paar minutit, et vee nivoo püsiks paigal. Nivoo ei muutunud, seega oli seade hermeetiline ning võisime alustada katset. Saime juhendajalt metallitüki (nr.511), võtsime elle paberist välja ning mässisime filterpaberisse. Tegime filterparebi märjaks destilleeritud veega. Siis valasime lehtri abil 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust katseklaasi, jälgides et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasime metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale u. 2 cm allapoole avaust ning sulgesime katseklaasi hermeetiliselt. Seejärel liigutasime jälle bürette nii, et vee nivood ühtiksid. Märkisime ühelt büretilt üles näidu V1. Pärast seda kukutasime metallitüki happesse ja loksutasime, et paber võimalikult rohkem avaneks. Lasime eraldunud vesinikul jahtuda senikaua, kuni vee nivoo enam ei muutunud
Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas
paigal. Kui nivoo ei muutu võib alustada katset, kui muutub siis kontrollida hermeetilisust ja proovida uuesti. Büretid tuleb viia ühele tasemele ja eemaldada katseklaas. Katse Juhendajalt saadud metallitüki number üles märkida, paberist välja võtta ja mähkida filterpaberisse, kuid mitte väga tihedalt kuna paber peab katse käigus avanema. Filterpaber tuleb teha märjaks destilleeritud veega. Väikese mõõtesilindriga mõõta 5 … 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Hape tuleb valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Katseklaasi hoida seejärel väikese nurga all ja asetada metallitükk niisutatud filterpaberis katseklaasi seinale, nii et see happega kokku ei puutuks. Seejärel sulgeda katseklaas hermeetiliselt ja mitte lasta metallitükil happesse kukkuda. Liigutada bürette nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükki mitte happega kokku lasta)
üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Katse: Küsida juhendajalt metallitükk. Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse. Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Seejärel hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda)
Tõstsin ühe büretiharu teisest 15 - 20 cm kõrgemale ning jälgisin paar minutit, kas vee nivoo püsis paigal. Kui nivoo ei muutunud, oli katseseade hermeetiline ja võis alustada katset. Vastasel juhul kontrollisin ja proovisin uuesti. Katse: Võtsin metalli paberist välja ning mähkisin filterpaberisse (mitte väga tihedalt) Tegin filterpaberi märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5 - 6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetasin metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal. Liigutasin bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis olid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohtinud veel happega kokku puutuda). Märkisin
baromeeter Kasutatud ained: 10%ne soolhappelahus, 5,0…10,0mg metallitükk( Mg, nr 129). Töö käik: Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis samal tasemel. Ühendada katseklaas korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest kõrgemale ning veenduda katseseadme hermeetilisuses. Võtta metallitükk ning panna see niiske filterpaberi sisse. Mõõta ja valada 5-6ml 10 % soolhappelahust katseklaasi. Asetada metallitükk katseklaasi seinale ning seejärel kukutada metallitükk happesse. Oodata reaktsiooni lõppu ja mõõta uuesti veenivoo tase. Fikseerida õhurõhk ja õhutemperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 19,6 mm Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 25,8 mm Eraldunud vesiniku maht V = | V2 – V1 | = 6,2 mm
Töö käik, katseandmed ja andmete töötlus ning tulemuste analüüs: A Karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100 cm3 pipett 2 korda vähese koguse uuritava veega. Koonilised kolbid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin mõlemasee koonilisse kolbi 100 cm3 uuritavat vett, lisasin 6 tilka indikaatorit mp. Seadsin töökorda büreti. Kõrvaldasin otsikust õhumullid ning täitsin büreti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini. Tiitrisin 0,1 M soolhappelahust, seejuures segadas kolvis olevat vett pidevalt ja intensiivselt ringikujuliste liigutustega. Stöhhiomeetrilises punktis muutus vee värvus kollasest üle oranzi punaseks. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe mahu täpsusega 0,05 cm3 ja sain 2,50ml. Täitsin büreti uuesti 0,1M soolhappelahusega kuni skaala 0 märgini ja kordasin tiitrimist teise koonilisse kolbi. Teise katse tulemuseks sain 2,45ml. Tiitrimiseks kulunud HCL mahtude erinevus jäi vahemiku 0,10....
..20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Mähkida metall filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes
Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes
korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3) Katse - Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4) Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas
ning kontrollitakse, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Katseklaas ühendatakse tihedalt korgiga. Kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust. Metallitükk mähitakse filterpaberisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5..6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgetakse hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal ning vältida tuleb liigutusi mille tagajärjel metalli tükk kukkuks happesse.
Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust (vt joonist 5.1 pos. d). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas
nivoo põsib paigal. Kui nivoo ei muutu on katseseade hermeetiline ja katset võib alustada. 5. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus ning proovida uuesti. 6. Võtta metall paberist välja ning mähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest see peaks katse käigus avanema). 7. Teha filterpabermärjaks destilleeritud veega. 8. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6cm3 10%-st soolhappelahust. 9. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 10. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. 11. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mjis võiksid metallitõki happesse kukutada. 12. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõleamas büretis oleksid ühes tasapinnas
Vastasel juhul kontrollin korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovin uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3. Katse. Küsisin juhendajalt metallitüki. Metallitükk oli keeratud nummerdatud paberisse (märgin üles numbri). Võtan metalli paberist välja ning mähin filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teen filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 cm³ 10%-st soolhappelahust. Valan hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. [Metallitükk nr.308] 4. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetan metallitüki niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk
Mõne minutite jooksul vee tase ei muutunud, mis tähendab, et korkid ja voolikud olid korras ja seade oli hermeetiline. Panin büretid ühele tasemele nin eemaldasin katseklaasi. Katse: Valisin endale metalltükk paberis (Nr 362). Võttsin metalltükki paberist välja ja mahkisin filterpaberisse. Mahkisin mitte väga tihedalt, et paber saaks katse käigus avaneda. Tegin filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõtsin mõõtsilindriga 5 cm3 10%-st soolhappelahust ning valasin seda hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Asetasin metalltükk filterpaberiga katseklaasi ning sulgesin seda hermeetiliselt nii, et metalltükk ei kukkunud happesse. Liigutasin burette nii, et vee tasemed oleksid ühes tasapinnas. Märkisin näit ühelt büretilt (V1). Katselaasi järsult liigutades kukutasin metalltükk happesse. Algas reaktsioon ja vee tasemed büretides muutusid. Ootasin, kui reaktsioon on lõppenud
indikaatorid metüülpunane või metüüloranz ja kromogeenmust ET-00, 10% BaCl 2 lahus, ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töö käik A. iooni sisalduse (KK) määramine Enne pipeteermist loputasin pipetti paar korda uuritava veega ning kolbi destilleeritud veega. Pipeteerisin kolbi 100 mL uuritavat vett ning lisasin 4 tilka indikaatorit (metüülpunast). Peale büreti töökorda seadmist alustasin tiitrimisega. Selleks kasutasin 0,025 M soolhappelahust. Lugesin büretilt tiitrimiseks kulunud soolhappe ruumala. Kordasin tiitrimist 5 korda. B. Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Mõõtsin koonilisse kolbi 100 mL uuritavat lahust, lisasin 5 mL puhverlahust ning natuke indikaatorit ET-00. Lahus värvus lillaks. Seadsin büreti töökorda ning viisin läbi tiitrimise 0,025 M triloon-B lahusega. Lugesin büretilt tiitrimise lõppedes näidu ning kordasin katset 5 korda. C. Katlakivi moodustumise uurimine
hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. 3) Katse - Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud nummerdatud paberisse (märkida üles number). Võtta metall paberist välja ningmähkida filterpaberisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Teha filterpaber märjaks destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 cm3 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. 4) Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk niisutatud filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 2 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. 5) Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes
Töö ülesanded ja eesmärk Ülesanne: Metalli (Mg) massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi. Mg + 2HCl --> MgCl2 + H2 Eesmärk: Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segus ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Töö käik: Viia vee tase bürettides ühele joonele. 7 1. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. 2. 5...6 ml soolhappelahust valada katseklaasi. 3. Asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale u. 1 cm allapoole avaust. 4. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt. 5. Märkida üles näit ühelt büretilt (V1). 6. Katseklaasi liigutades kukutada metallitükk happesse. 7. Oodata kuni reaktsioon on lõppenud ja lasta vesinikul 2..3 minutit jahtuda. 8. Liigutada vee nivood taas ühele tasapinnale ning märkida üles näit samalt büretilt. 9. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur. 10
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus; 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimismeetodid Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline. Katse algas metallitüki keeramisega filterpaberi sisse. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa ei puutunud happega kokku. Kinnitasin metallitüki, mis oli filterpaberi sees, katseklaasi külge ning pärast katseklaasi sulgemist kukutasin metallitüki lahusesse. Märkisin ülesse büreti näidud, mis pärast vabanenud gaasi muutusid. Katse lõpus asetasin büretid samale tasapinnale ning fikseerisin katse aegse õhutemperatuuri ja õhurõhu. Katseandmed
reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained 10%- ne soolhappelahus, 50...100 mg metallitükk (Mg) Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Töö käik Katseseadeldis koosneb 2 kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Metallitüki nr. 248 saades mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan 5...6 ml 10%-list soolhappelahust. Hoides katseklaasi happega väiksese nurga all, asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla, et vee nivood oleks ühes tasapinnas. Märgin üles näidu ühelt büretilt (V1). Kukutan metallitüki happesse ja jälgin, kuidas reaktsioon algab ning vee nivoo bürettides muutub. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, jälgin, et vee nivoo püsiks enam-vähem paigal
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus; 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimismeetodid Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline. Katse algas metallitüki keeramisega filterpaberi sisse. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa ei puutunud happega kokku. Kinnitasin metallitüki, mis oli filterpaberi sees, katseklaasi külge ning pärast katseklaasi sulgemist kukutasin metallitüki lahusesse. Märkisin ülesse büreti näidud, mis pärast vabanenud gaasi muutusid. Katse lõpus asetasin büretid samale tasapinnale ning fikseerisin katse aegse õhutemperatuuri ja õhurõhu. Katseandmed
korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Metallitükk tuleb mähkida filterpaberi sisse ja siis seda niisutada destilleeritud veega. Mõõta väikese mõõtesilindriga 5- 6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märkida üles ühe büreti näit. Kukutada metallitükk hapesse ja vaadata, kuidas reaktsioon toimub. Kui reaktsioon on
Töö käik Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid (1,2) ühele kõrgusele nii, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel. Ühendatakse katseklaas (3) tihedalt korgiga ning kontrollitakse katseseadeldise hermeetilisust, tõstes üht büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Kui vee nivoo püsib paigal, on katseseade hermeetiline. Metallitükk mähitakse märja filterpaberi sisse. Väikese mõõtesilindriga mõõdetakse katseklaasi 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Hoides happega katseklaasi väikese nurga all, asetatakse metallitükk ettevaatlikult katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Suletakse katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältides liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Loetakse ühelt büretilt näit (V1). Katseklaasi järsult liigutades kukub metllitükk happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lastakse eraldunud vesinikul paar minutit jahtuda
TÖÖ KÄIK : Eemaldan katseseadeldiselt katseklaasi ja pesen ning loputan selle destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel tasemel. Ühendan katseklaasi tihedalt korgiga. Tõstan ühe büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Küsin juhendajalt metallitüki ning mähin selle märja filterpaberi sisse. Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi. Asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin võimalikult täpselt üles näidu ühelt büretilt (V 1). Katseklaasi järsult liigutades kukutan metallitüki happesse. Kui reaktsioon on lõppenud ja nivood enam ei muutu, lasen eraldunud vesinikul 2..
Katseklaas ühendda tihedalt korgiga. Seejärel tõsta üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Büretid viia taas ühele kõrgusele ja katseklass eemaldada. Katse: Võtta metallitükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber pidi katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Hape valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Happega katseklaasi tuleb hoida väikese nurga all ning metallitükk filterpaberiga asetada katseklassi seinalt umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Seejärel tuleb liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas
Vajadusel tuli lisada või eemaldada büretist destilleeritud vett. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jägiti paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kuna nivoo ei muutunud, võib öelda, et katseseade on hermeetiline ja katsega alustati. Büretid viidi taas ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk, mis mähiti märja filterpaberi sisse. Mõõdeti väikese mõõtesilindriga 5,5 ml 10%-st soolhappelahust. Valati hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Happega katseklaasi tuli hoida väikese nurga all, asetati metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Suleti katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida tuli liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Bürette tuli liigutada üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas.
( katlakivi eemaldamiseks). Katsed: 1)HCO3(-) iooni sisalduse ehk karbonaatse kareduse määramine Loputasin 100ml pipeti kaks korda uuritava veega (ehk külma kraaniveega), koonilised kolvid loputasin destilleeritud veega. Pipeteerisin 250ml koonilisse kolbi 100 ml kraanivett, lisasin 3 tilka metüülpunast. Tiitrisin 0,025M HCl lahusega (HCO3 ioonid reageerivad HCl-ga, HCO3(-) seob prootoni H+) vett kolvis pidevalt segades (loksutades), alguses oli lahus kollane, soolhappelahust lisades muutus see oransiks- üleminekuvärvus. Kui lahus oli muutunud oransiks hakkasin tiitrima ettevaatlikult, tilkhaaval, kuni lahus oli lillakasroosa ning HCl-i lisades värvus enam ei muutunud. Fikseerisin büretilt tiitrimiseks kulunud HCl lahuse ruumala.(kordasin tiitrimist ühe korra, tulemused langesid kokku, nii et polnud vaja 3. Korda tiitrida) V(HCl lahus)=12,25ml Arvutasin selle järgi HCO3 ioonide molaarse kontsentratsiooni
· 10%-ne soolhappelahus · 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Kasutatud uurimismeetodid Alustuseks tuli katseseadeldis tööks valmis panna ehk kontrollida, et büretid oleksid samal tasemel (st seadeldis pidi olema hermeetiline). Seejärel ühedati katseklaas korgiga. Tuli kontrollida, kas ühe büretiharu teisest kõrgemae tõstmine mõjutab nivood. Kui ei, võis katset alustada. Metalltükk tuli keerata niiske filterpaberi sissse. Mõõta mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valada see läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks. Asetada metallitükk katseklaasi seinale ning seejärel kukutada metallitükk happesse. Reaktsiooni lõppedes tuli bürettide näit uuesti fikseerida. Fikseerida ka õhurõhk ning õhutemperatuur laboris. Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 16,5 cm3 Vee nivoo pärast reaktsiooni V2= 25 cm3
Märgistasin klaasid ning tsentrifuugisin tekkinud sademed. Peale tsentrifuugimist sademe kohale tekkinud selge lahuse jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust. Sama kordasin ka teisest katseklaasist eraldatud lahustega ning jälgisin, millistes katseklaasides tekib sade. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Katse 3.3. Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega. Valasin tsentrifuugiklaasi 2 mL Na2CO3 ja lisasin 1 mL CaCl2 lahust. Eraldasin tsentrifuugimisel sademe ning valasin selge lahuse sademe pealt ära. Lisasin sademele tilkhaaval 1 M HCl lahust kuni sademe lahustumiseni. Jagasin saadud lahuse kaheks. Ühte katseklaasi lisasin Na2CO3 lahust, teise NaOH lahust. Katse 3.4. Magneesiumhüdroksiidi saamine ja omadused
jooksul (magneesiumi täieliku reageerimiseni). Reaktsioonisegu jahutatakse jäävannis 10°C-ni. Tilklehter asendatakse korgiga, jätkatakse segamist ning lisatakse sama ava kaudu tahket süsinikdioksiidi seni, kuni segu muutub paksuks ja kolb kattub väljastpoolt härmatisega. Süsinikdioksiidi tükid, mis on seisnud õhu käes, tuleb kuiva lapiga härmatisest puhtaks pühkida. Jätkates kolvi jahutamist, lisatakse tilklehtrist pikkamööda 5%-list soolhappelahust kogu tahke osa lahustumiseni. Eetrikiht eraldatakse, vesilahust ekstraheeritakse 2 x 20 ml eetriga. Eetrilahused ühendatakse ning ekstraheeritakse 10%-lise NaOH lahusega. Seda ekstrakti keedetakse 10 minutit, et eraldada lenduvad orgaanilised ühendid. Seejärel segu jahutatakse ja hapustatakse ettevaatlikult kontsentreeritud soolhappega. Eraldunud bensoehape filtritakse, pestakse vähese hulga külma veega ja kristallitakse ümber veest. Saagis on ligikaudu 90% teoreetilisest.
indikaator fenoolftaleiin (ff). Töövahendid: Koonilised kolvid (250 ml), mõõtesilindrid (10 ml, 100 ml), mõõtekolb (100 ml), bürett, pipetid (10 ml, 20 ml), klaaspulk. Kasutatud uurimis ja analüüsimismeetodid Alguses arvutasin kui palju on vaja võtta kontsentreeritud soolhapet ja vett, et valmistada 100 ml 1,6 % HCl lahust. Seejärel mõõtsin mõõtekolbi arvutatud koguse vett (96,2 ml) ja lisasin kontsentreeritud soolhapet (3,79 ml) ning segasin lahuse. Saadud soolhappelahust pidin lahjendama 5x. Siis määrasin soolhappe kontsentratsiooni tiitrimisega. Selleks pipeteerisin koonilisse kolbi 10 ml 5x lahjendusega HCl lahust ja lisasin sinna 3 tilka fenoolftaleiini lahust. Büreti täitsin nullini NaOH 0,1004 M lahusega ja tiitrisin ühe tilga haaval kuni roosa värvus jäi püsima. Tiitrimist kordasin 3 korda. Katseandmed Valmistatud lahuse massiprotsent 1,6% Valmistatud lahuse molaarsus 0,40 mol/l Konts
Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) 4. Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Valmistada ette katse, st pesta ja loputada katseklaasid destilleeritud veega ja kontrollida katseseadme hermeetilisust. Metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse. Katseklaasi valada 5-6 ml 10%-list soolhappelahust. Liigutada bürette üles-alla, et nivood mõlemad büretis oleksid samal tasemel, märkida näit ühelt büretilt. Metallitükk kukutada happesse ja reaktsiooni lõppedes lasta eraldunud vesinikul jahtuda. Liigutada bürette üles-alla, et vee nivood oleks ühes tasapinnas ja lugeda samalt büretilt uus näit. Fikseerida õhurõhk ja õhutemperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu järgi metallitüki mass. 5. Katseandmed
Tekkinud sademed tsentrifuugisin. Peale tsentrifuugimist jäi lahus sademe kohal selgeks. Selge lahus nii klaasist üks kui klaasist kaks jagasin kaheks. Lahuse jagamisel saadud lahustest ühele lisasin 2 tilka Na2C2O4 lahust, teisele 2 tilka CaCl2 lahust Sama kordasin teisest katseklaasist eraldatud lahustega. Ühte tsentrifuugiklaasi, kus tekkis Na2C2O4 või CaCl2 lisamisel sade, lisasin 2 M äädikhappelahust, teise 1 M soolhappelahust. Soolhappe lisamisel sade lahustub, kuna tegu on tugeva happega. Äädikhape on nõrk hape. CaC2O4 +HCl=CaCl+H2C2O4 NaOH lisamisel tekib sade uuesti CaCl+NaOH--> Ca(OH)2+NaCl Katse 3.3 Rasklahustuva ühendi lahustusesse viimine gaasi tekkega Valasin tsentrifuugiklaasi 1 ml Na2CO3 ja lisada 1 ml CaCl2 lahust. Na2CO3 + CaCl2 -->CaCO3+2NaCl Tsentrifuugisin. Selge lahuse valasin sademe pealt ära ja lisasin tilkhaaval 1 M HCl lahust kuni sademe lahustumiseni. CaCO3 +2 HCl-->CaCl2+ CO2+ H2O
vett. Katseklaas ühendda tihedalt korgiga. Seejärel tõsta üks büretiharu teisest 15 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutunu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Büretid viia taas ühele kõrgusele ja katseklass eemaldada. Katse kirjeldus: Võtta metallitükk ning mähkida see märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber pidi katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Hape valada läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa oi puutuks happega kokku. Happega katseklaasi tuleb hoida väikese nurga all ning metallitükk filterpaberiga asetada katseklassi seinalt umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas sulgeda hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Seejärel tuleb liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas
Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse käik. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Tallinna Tehnikaülikool 2011 Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. NB! Paluge naaber appi! Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust (vt joonist pos 4). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada.
Katse ettevalmistamiseks eemaldasin katseklaasi, pesin ja loputasin hoolikalt destilleer itud veega. Sättisin büretid ühele kõrgusele jälgides, et vee nivoo oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel ja büreti keskel. Ühendasin katseklaasid tihedalt korgiga ja tõstsin ühe büretihar u teisest 15…20 cm kõrgemale. Veendusin enne katse alustamist, et seade oleks hermeetiline. Mõõtesilindriga mõõtsin 5…6 ml 10%-st soolhappelahust. Valasin happe läbi lehti katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa happega kokku ei puutuks. Asetasin filterpaberis metallitüki katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgesin katseklaasi hermeetiliselt. Liigutasin bürette nii, et vee nivood oleksid mõlemas büretis ühel tasapinnal. Märkisin näidu ühelt büretilt (V1 ). Katseklaasi järsult liigutades kukutasin metallitüki happesse. Jälgisin, kuidas reaktsiooni käigus vee nivoo bürettides muutub
Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse: Võtta metallitükk paberilt ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Pärast liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas ja
Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse. Küsida juhendajalt metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. NB! Paluge naaber appi! Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust (vt joonist pos 4). Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid vältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas
Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Vastasel juhul kontrollida korke ja voolikuid, et tagada hermeetilisus, ja proovida uuesti. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas. Katse Võta metallitükk. Metallitükk on keeratud paberisse. Võtta see sealt välja ning mähkida ärja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peaks katse käigus avanema). Mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi happega väikese nurga all, asetada metallitükk filterpaberiga katseklaasi seinale mbes 1 cm allapoole avaust. Sulgeda katseklaas hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid ältida liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas (metallitükk ei tohi veel happega kokku puutuda)
Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Töövahendid ja mõõteseadmed: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad Kõigepealt tuli metallitükk mähkida märja filterpaberi sisse Seejärel mõõta väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust. Valada hape läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa ei puutuks happega kokku. Hoides katseklaasi väikese nurga all, tuli asetada filtripaber metallitükiga katseklaasi avausest umbes 1 cm kaugusele ja sulgeda katseklaas hermeetiliselt. Liigutada bürette üles-alla nii, et vee nivood oleksid ühel tasemel. Katseklaasi järsult liigutades kukutada metallitükk happesse. Reaktsiooni lõppedes jälgida nivoode tasemete kõikumisi
15 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui vee nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võin alustada katsega. Viin büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldan katseklaasi. Katse kirjeldus Küsin juhendajalt metallitüki. Võtan metallitüki paberi seest välja ning mähin selle märja filterpaberi sisse (mitte väga tihedalt, sest paber peab katse käigus avanema). Mõõdan väikese mõõtesilindriga 5-6 ml 10%-st soolhappelahust. Valan happe läbi lehtri katseklaasi nii, et katseklaasi ülaosa oi puutuks happega kokku. Happega katseklaasi hoian väikese nurga all ning asetan metallitüki filterpaberiga katseklaasi seinale umbes 1 cm allapoole avaust. Sulgen katseklaasi hermeetiliselt nii nagu kontrolli ajal, kuid väldin liigutusi, mis võiksid metallitüki happesse kukutada. Liigutan bürette üles-alla nii, et vee nivood mõlemas büretis oleksid ühes tasapinnas. Märgin
( püld p H 2O ) V T 0 V 0 p0 T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline. Katse algas metallitüki keeramisega filterpaberi sisse. Mõõtsin väikese mõõtesilindriga 5...6 ml 10%-st soolhappelahust ja valasin happe läbi lehtri katseklaasi, nii et katseklaasi ülaosa ei puutunud happega kokku. Kinnitasin metallitüki, mis oli filterpaberi sees, katseklaasi külge ning pärast katseklaasi sulgemist kukutasin metallitüki lahusesse. Märkisin ülesse büreti näidud, mis pärast vabanenud gaasi muutusid. Katse lõpus asetasin büretid samale tasapinnale ning fikseerisin katse aegse õhutemperatuuri ja õhurõhu. Katseandmed:
silmajärgi ühel kõrgusel. Katseklaas ühendati tihedalt korgiga. Seejärel tõsteti üks büretiharu teisest umbes 15 cm kõrgemale ning jälgiti, et vee nivoo püsiks paigal. Kui nivoo ei muutunud, võis öelda, et katseseade on hermeetiline ja sai alustada katsega. Büretid viidi tagasi ühele kõrgusele ja eemaldati katseklaas. Võeti metallitükk ja mähiti see märja filterpaberi sisse nii, et soolhappesse sattumisel see avaneks. Väikse mõõtesilindriga mõõdeti 5,5 ml soolhappelahust. Valati mõõdetud kogus katseklaasi lehtri abil nii, et katseklaasi ülemine osa ei puutuks happega kokku. Metallitükk tuli asetada katseklaasi nii, et see ei kukuks veel lahusesse, aga oleks umbes 1 cm allapoole avaust. Katseklaas suleti hermeetiliselt, aga ettevaatlikult, et metallitükk happesse veel ei kukuks. Bürettidel tuli järjekordselt viia nivood ühele tasemele. Seejärel tuli üles kirjutada võimalikult täpselt vähemalt ühe büreti näit. Näidu lugemiseks pidi silm olema
annaabi.ee 
