OKSIIDID. APROTOONSED HAPPED SOOLALAHUSTE pH 1. Selgitage mõisted ja lisage näited: a) Aluselised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. b) Happelised oksiidid - on oksiidid, mis reageerivad kas: · alusega, moodustades soola ja vee · veega, moodustades vastava happe · aluselise oksiidiga, moodustades soola. c) Amfoteersed oksiidid - on oksiidid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi
ELEKTROLÜÜS Elektrolüüsi mõiste ja rakendus: Elektrolüüs on redoksreaktsioon, mille käigus elektrienergia muundub keemiliseks energiaks. Elektrolüüsi tähtsus on suur: seda rakendatakse aktiivsete metallide ja mitmete keemiatööstuse toorainete tootmisel, selle protsessiga kaetakse detaile õhukeste metallkihtidega (galvanosteegia), tehakse jäljendeid (galvanoplastika), puhastatakse toormetalle jne. Soolalahuste elektrolüüsil toimuvad reaktsioonid: Soolalahuste elektrolüüsil kehtivad järgmised seaduspärasused: katoodil (negatiivse laenguga elektrood) toimub redutseerumine: väheaktiivsete metallide katioonid redutseeruvad: Cu2+ + 2e Cu0 aktiivsete metallide katioonid katoodil ei redutseeru, nende asemel redutseerub vesi: 2 H2O + 2 e 2 OH + H2 anoodil (positiivse laenguga elektrood) toimub oksüdeerumine: lihtanioonid oksüdeeruvad: 2 Cl 2e Cl2
Keemia aluste praktikum I Hüdrolüüs Juhendaja: Erika Jüriado Nimi: Henry Kaasik Kuupäev: 1. Soolalahuste pH Määran universaalindikaatorpaberiga erinevate soolalahuste pH Ammooniumkloriidi pH≈6,5 NH4Cl NH4+ + Cl- NH4+ + H2O NH3*H2O + H+ Alumiiniumsulfaadi pH≈1,0 Al2(SO4)3 2Al3+ + 3SO42- Al3+ + H2O Al(OH)2+ + H+ Naatriumkarbonaadi pH≈11 Na2CO3 2Na+ + CO32- CO32- + H2O HCO3- + OH- Kaaliumnitraadi pH≈7 Hüdrolüüsi ei toimu, kuna tegu on tugeva aluse ja happe soolaga, mis on tekkinud neutralisatsioonireaktsioonil, mis pole pöörduv.
Metallid Metallide üldised keemilised omadused · reageeri mittemetalliga 1) metall+hapnik->oksiid 2Mg+O2 -> 2MgO 2)halogeen +metall->jodiid,kloriid,floriid 2Al+3J2 ->2AlI3 3)metall+väävel->sulfiid Zn+S->ZnS Fe+S-> FeS · reageerib liirainega 1)veega * IA ja II A Ca-Ba +H2 O->leelis+H2 2K+2H2O->2KOH+H2 *Mg-Fe+H2O->oksiid+H2 *Ni.....+H2O->ei reageeri · metall+lahjendatud hape->sool+H2 reageerivad -H2-ei reageeri Zn+2HCl->ZnCl2+H2 · metall+soolalahus(L)->uus sool +nõrgem metall v.a KnaCaBa Mg+CuSO4->MgSO4+Cu · reageerimine leeliste lahustega amfoteersete metallid Al ja Zn 2Al+2NaOH+6H2O · tugevad oksüdeeruvad happed 1)konts H2SO4 *pingerea algus kuni Mg-ni+k. H2SO4-> sulfaad+H2S+H20 Al ja Fe passive...
Sissejuhatus: Kulgemise peamised põhjused : 1 Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2 Gaasi teke 3 Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke 4 Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi 5 Kompleksühendi teke Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Ainet või iooni, mille koostises olevad aatomid loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijaks, see aine ise seejuures oksüdeerub (tema oksüdatsiooniaste kasvab). Ainet või iooni, mis seob elektrone, nimetatakse oksüdeerijaks, aine ise seejuures redutseerub (tema oksüdatsiooniaste kahaneb).
maak või metallitöötlemisel jäänud jäägid jahvatusseadmesse. Pihustamise teel sulatatud või metalli sulam pihustatakse vee, suruõhu või gaasiga. Materjali keemilised omadused ei muutu. Keemilised viisid on oksiidide taandamine, metallide soolalahuse elektrolüüs ja karbonüül lagundamine. Oksiidide taandamisel metallioksiidid kuumutatakse taandavas keskkonnas või segatakse tahke taandajaga ja seejärel kuumutatakse kaitsvas keskkonnas. Metallide soolalahuste elektrolüüs seisneb alalisvoolu läbilaskmisest elektrolüüdist sadestuvad katoodile metalli osakesed, mis mehaaniliselt eemaldatakse. Võimalik saada puhtaid pulbreid, kuid vähese tootlikkusega ning kallis. Karbonüülide lagundamisel sünteesitakse metallitükikesest karbonüül, seejärel lagundatakse. Tegemist on kalli meetodi ning kasutatakse vaid kõrgkvaliteedsete pulbrite saamiseks. Pulbrite tähsaimad tehnoloogilised omadused rappetihedus, pulbri tihedus
Küllastunud KCl lahus sisaldab 34 g KCl 100 g vee kohta. Lahuse protsendilisus 34%. M(KCl) = 39 + 35,5 = 74,5 g/mol = 1,16 g/ml 10x lahjendusel CM = 0,529M 2 I = 0,529 = 0,841 Ilma KCl lisamata oleks selle lahuse pH CM = 0,000809M 1 aH+ = 0,000809 Mõõdetud pH oli 3,12, arvutustega saadud pH 3,17. Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH = 10,06 5. Soolade hüdrolüüs 1) Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 värvusetu punane pH < 7 jah NaCl värvusetu oranz pH = 7 ei Na2CO3 roosakas kollane pH > 7 jah Na2SO3 roosakas kollane pH > 7 jah
= = = 5,29 M Cm(KCl)= L M * V 74,5 * 86,21 Enne võtame 10ml 5,29=100* Cm(KCl) Cm(KCl)=0,529M 1 I= (6,68*10-4*12+6,68*10-4*12+0,529*12+0,529*12)=0,529 2 2=0,841 + aH 2 =0,841*0,000668=5,62*10-4 + pH=-log aH 2 -log5,62*10-4=3,25 pH(NH4OH)=10,58 + aH 3 =10-10,58=2,63*10-11 NH4OHNH4++OH- pOH=14-10,58=3,42 [OH-]=10-pH=10-3,42=3,8*10-4 K 1,8 *10 -5 = = = 0,22 Cm 3,8 *10 -4 5. Soolade hüdrolüüs Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool ff mp pH hinnang Kas hüdroliseerub Jah/ei Al2(SO4)3 Läbipaistav Punane pH<7 jah NaCl Läbipaistav Kollane pH=7 Ei
Kuna ma kasutasin 10x lahjendusega lahust, siis läheb molaarsus ka 10x väiksemaks: 10x lahejendusega kontroll-lahuse Lahuse pH ilma KCl-ta: Kontroll-lahuse, millele on lisatud KCl, pH on väikesm kui ilma KCl-ta lahusel. Erinevust põhjustab erinev ioontugevus. Tundmatu kontsentratsiooniga NH3H2O lahuse pH oli 9,83 10 Arvutan selle lahuse kontsentratsiooni, kui . Dissotsiatsioonimäär: Coca-Cola pH on 2,3. Värska originaali pH on 5,09. Soolade hüdrolüüs 1. Soolalahuste pH hindamine indikaatoriga Kas Sool Fenoolftaleiin Metüülpunane pH hinnang hüdrolüüsub? Al2(SO4)3 Värvitu Punane Happeline, pH < 7 Jah NaCl Värvitu Oranz Neutraalne, pH = 7 Ei
Raskesti kuumutatav. 110- 120C temperatuuri juures kaldub lagunema eraldades kloorset vesinikku HCl. Lahustub tsükloheksanoonis, tetrahüdrofuraanis, dimetüülformamiidis, diklooretaanis, piiratult bensoolis, atsetoonis. Ei lahustu vees, piiritustes, süsivesinikkudes; püsiv leeliselistes-, happelistes- ja soolalahustes. Tugevuspiir venitusel 40-50 Mpa, murdetugevus 80-120 Mpa. Elektriline eritakistus 10¹²-10¹³ Om*m. Püsiv niiskuse, hapete, leeliste, soolalahuste, bensiini, petrooleumi, rasvade ja piirituste toime suhtes, head dielektrilised omadused. Saadakse vinüülkloriidi suspensioonse või emulsioonse polümerisatsiooni, samuti massi polümerisatsiooni teel. Meil kasutatakse PVC materjalist vinüülkile ja kunstnahka kogu meie pakutava sortimendi valmistamiseks. Plastide kodus põletamist tuleks täielikult vältida. Kui nende puhul üldse erandit tohib teha, siis vaid polüetüleenkilest ja polüpropüleenist (näiteks
· Sademe (vähelahustuva ühendi) teke · Gaasi teke (CO karbonaatidest, HS sulfiididest, NH kuumutamisel ammooniumisooladest) · Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke · Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi · Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid - reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele.
võrduma laengute summaga paremal pool. 2 Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevate reaktsioonide kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe teke 2. Gaasi teke 3. Vähedissotseeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke, nõrga happe teke, nõrga aluse teke, vee teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid, mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi (kui lahuses ülekaalus OH- ioonid, lahus aluseline; kui lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed- kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist ja sellega seotud ligasnditest. Need on üldjuhul lahustes väga püsivad. Redoksreaktsioonid on reaktsioonid, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt aatomilt teisele
the specific pairing we have postulated immediately suggests a possible copying mechanism for the genetic material". ADNA BDNA Watsoni ja Cricki mudel vastas B vormis oleva DNA struktuurile Bvorm on füsioloogilistes tingimustes (vesilahuses) dominantne DNA konformatsioon Avorm tekib Bvormi keemilisel töötlemisel näiteks alkoholide ja soolalahuste toimel. A vormina esineb kaheahelaline RNA ja DNARNA hübriid Tuntud on ka vasakpoolse keermega heeliks Z DNA BDNA 10 aluspaari ühe täispöörde kohta, ADNA 11; ZDNA 12 BDNA heeliks on seest praktiliselt täidetud, 2 aluse vahe (tõus) 0.34nm vastab lämmastikaluste heterotsüklite van der Waalsi raadiuste summale
Oksüdatsiooniastmete muutuseta kulgevad reaktsioonid Kulgemise peamised põhjused: 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke. 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest) 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid
Kulgemise peamised põhjused 1. Sademe (vähelahustuva ühendi) teke 2. Gaasi teke (CO2 karbonaatidest, H2S sulfiididest, NH3 kuumutamisel ammooniumisooladest). 3. Vähe- (või vähem) dissotsieeruva ühendi teke. Sageli tasakaalulised protsessid. Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke. 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi. 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed – kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud ligandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH3 molekulid). Kompleksioonid on üldjuhul lahustes väga püsivad. Oksüdatsiooniastmete muutusega kulgevad ehk redoksreaktsioonid. Reaktsioone, mis on seotud elektronide üleminekuga ühelt
Siia alla kuulub ka vee kui nõrga elektrolüüdi teke nõrga happe teke: H2SO4 (aq) + 2KCN (aq) K2SO4 (aq) + 2HCN (aq) H+ (aq) + CN (aq) HCN (aq) nõrga aluse teke NH4Cl (aq) + NaOH (aq) NaCl (aq) + NH3 H2O (aq) NH4+ (aq) + OH (aq) NH3 H2O (aq) vee teke NaOH (aq) + HCl (aq) NaCl (aq) + H2O (l) OH (aq) + H+ (aq) H2O (l) 4. Hüdrolüüsiprotsessid (soola moodustavate ioonide vastastiktoime veega), mis kulgevad väheses ulatuses, kuid põhjustavad soolalahuste pH erinevusi CO32 + H2O HCO3 + OH lahuses ülekaalus OH ioonid, lahus aluseline (pH > 7), Al3+ + H2O AlOH2+ + H+ lahuses ülekaalus H+ ioonid, lahus happeline (pH < 7). 5. Kompleksühendi teke. Kompleksühendid on keemilised ühendid, mille kristallvõres või lahuses esinevad liitosakesed kompleksioonid, mis koosnevad tsentraalaatomist (siin näites Cu) ja sellega seotud lisandidest (aatomid, ioonid või molekulid, siin näites NH 3 molekulid).
Selleks võtta väike kogus soola ja lahustada see destilleeritud veega pooleni täidetud katseklaasis. Jagada uuritav lahus kahte katseklaasi. Ühte lisada 2-3 tilka indikaatorit fenoolftaleiini, teise 1-2 tilka metüülpunast. Loksutada. Hinnata lahuse pH (millisest väärtusest suurem või väiksem või millises vahemikus) lähtudes indikaatori pöördealast. Tulemused vormistada tabelina. Tabel 2. Soolalahuste pH hindamine indikaatoritega Sool Fenoolftaleiin Metüülpunane Universaalindik. Kas ff/pH piirkond mp/pH piirkond /pH hinnang hüdrolüüsub jah/ei Al2(SO4)3 värvitu punakasroosa 5,0 Jah
KK: aluseline KK: happeline KK: neutraalne Soola valemist lähtudes kirjutame, millise aluse ja happe vahelisel reaktsioonil sool moodustuks. Keskkonna iseloomu määrab see hape või alus, kumb on tugevam elektrolüüt (vt. eespoolt, millised olid tugevad happed ja alused ning millised nõrgad) ? 7. Määra järgmiste soolalahuste keskkonnareaktsioon (pH): K2SO3, AlCl3, CuSO4, KNO3, ZnCl2, Na2S, Fe2(SO4)3 8. Lahuse keskkonna määramine Paljud ained annavad lahustudes vees aluselise või happelise keskkonna: Et keskkonda oleks lihtsam määrata kasuta järgmist tabelit: Mida vaadata? Happeline keskkond (H+) pH<7 Aluseline keskkond (OH-) pH>7 1. Kas aine on hape või alus? Hape HCl = H+ + C- Alus NaOH = Na+ + OH- 2
Atmosfääriosakesed võivad difundeeruda, koaguleeruda, sadeneda, kondenseeruda või reageerida atmosfääri gaasidega. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Näiteks: püriidi särdamisel ja lubjakivi kuumutamisel: Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekib piiskne H 2SO4 udu, mis on tuntud happevihmana. Reageerides aluseliste saasteainetega tekivad soolalahuste tilgad või väikese niiskuse puhul tahked soolakristallid: Orgaanilised osakesed tekivad tahke materjali põletamisel, mootorkütuse põlemisel, määrdeõlide ja -lisandite kasutamisel jpm protsessides. Anorgaanilised tolmuosakesed tekivad tööstuslikes protsessides ja olmes põletamisel, looduses põlengutel ja vulkaanipursetel. Tavaliselt on elementide sisaldus atmosfääriosakestes lähtematerjaliga sarnane, kuigi oma rolli mängivad ka keemilised muundumised
Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus) 19. Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel 20. Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest 21. Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu. Saamisviisid: peenestamine, sulametalli pihustamine, oksiidide taandamine, metallide soolalahuste elektrolüüs, karbonüülide lagundamine. 22. Rotatsioonvormimine e koolutamine? Saadakse tasapinnalisest toorikust telgsümmeetriline õõneskeha vormimise teel pöörleva vormimistempli järgi. Seadmed ja rakised on odavad, lihtsalt saab ühe toote valmistamiselt üle minna teise toote valmistamisele. Võimalik vormida väga suuri õõneskehasid. Puuduseks on väiksem tootlikkus võrreldes pressidel stantsimisega. 23. Tõusukanali tähtsus
keskkond, mis on küllastatud NaCl (keedusoola) kuiva aerosooliga kontsentratsioonis 0,5 -- 12 mg /m3, osakeste suurus 2 -- 5 m. Soola kontsentratsioon on tavaliselt õhus 0,1 -- 1,5 mg / m3. Soolakambri lagi, seinad ja põrand on kaetud soolaga. Soolakambri kuiv aerosool pihustatakse ruumi spetsiaalse soolageneraatori abil, mis töötab 14 -- 20 000 pööret / minutis põhjustades negatiivse elektrilaengu tekke. Viimane omab positiivset toimet inimorganismile. Soola aerosooli inhalatsioon ja soolalahuste kasutamine ei ole võõras idee, arstid on ammugi soovitanud neid, parandamaks hingamisteede ripsepiteeli, vähendamaks ülemiste hingamisteede turset ja allergiat. Soolaravi aitab hingamisteede haiguste, astma, kõrvahaiguste, nahapõletike, mädaste infektsioonide, akne ja nahaekseemide korral. Soolaravi sobib inimestele, kellel on astma, pikale veninud äge ülemiste hingamisteede haigus, krooniline hingamisteede haigus, krooniline neelupõletik, krooniline mandlipõletik,
suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Riimvetes suhteliselt vähe liike, räägitakse koguni `'riimveepelgusest''. RIIMVEE FÜSIOLOOGILINE TOIME Riimvees puutuvad mere- ja mageveeorganismid kokku muutunud soolsustingimustega, kusjuures muutused hõlmavad nii soolade üldkontsentratsiooni kui ka üksikute soolade kontsentratsiooni. Soolade üldkontsentratsiooni muutumine avaldub merevee osmootse väärtuse(rõhu) muutumises. Soolalahuste ja ka merevee osmootne väärtus oleneb lahuse molaarsest kontsentratsioonist, s.o. soolamolekulide hulgast lahuses. Riimvee osmootne väärtus erineb nii merevee kui ka magevee osmootsest väärtusest. Riimvesi avaldab mere- ja mageveeorganismidele erinevat toimet: esimestele on riimvesi vähenenud soolsusega, teistele aga suurenenud soolsusega keskkonnaks. Paljude alamate mereloomade sisekeskkonna(kehavedelike) osmootne väärtus on
tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside läbijuhtimisega. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalahustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. Kasutuskohad: Kipsplaatide, seinapaneelide valmistamine Vormikipsi kasutatakse keraamika, portselani tööstuses vormide valmistamiseks Ehituskipsi kasutatakse krohvides Meditsiinis kasutatakse kiire kivinemisega ehituskipsi sorte Arhitektuursete elementide valmistamiseks 22
sisselaadimisluugi kaudu tooraine, mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest. Kõrgtemperatuursed
mida kuumutatakse ca 5 tunni vältel rõhul 0,13MPa ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips (- poolhüdraat) saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest.
ja temperatuuril 1240C. Kuumutamisagendiks on aur. Protsessi lõppemisel kuivatatakse produkt kuumade suitsugaaside t0=120...1400C läbijuhtimisega ca 3...5 tunni vältel. Autoklaavist laaditakse kips väljalaadimisluukide kaudu välja. Kipsi jahvatatakse seejärel kuulveskites. Keetmisel soolalauhustes kasutatakse seadmena lahtist mahutit ja soolalahusteks on MgCl2; NaCl lahused. Soolalahuste omaduseks on see, et muutub vee keemise temperatuur. Keetmise kestus 45...90min. Seejärel valmisprodukt tsentrifuugitakse, pestakse ja kuivatatakse 70...800C juures ning jahvatatakse. · Ehituskips saadakse 100...1600C juures kui keskkond ei ole küllastatud veeauruga. Levinenumaks tootmisseadmeks on nn. kipsikeedukatel. · Vormikipsiks nimetatud kipssideaine erineb kõrgtugevast ja ehituskipsist suurema jahvatuspeensuse poolest.
annaabi.ee 
