Halogeenid: Leidub ainult ühenditena sest on keemiliselt aktiivsed. (CaF 2, NaCl, KCl). Br leidub Cl'ga. Omadused-kaheaatomilised, lihtainena mürgised, moodustavad erineva o-a'ga ühendeid. On oksüdeerijad. Rühmas ülevalt alla halo'de akt. väheneb ja ka oksüdeerivad omadused. Keem. omadused- Reaktsioon metallidega Mg+Cl2=MgCl2. Reaktsioon teise halogeeniga: aktiivsem halo. tõrjub endast vähem akt. halo. soolalahusest välja. Vastupidiselt halo. aktiivsusele muutub neile vastavate hapete tugevus. HF->HCl->HBr->HI (nimona hapete tugevus kasvab). Fluor:füs om-terav lõhn, mürgine, õhust raskem, ebaharilik mittemetall(kokkupuutel veega vesi süttib F2+H2O=2HF+O). Tähtsus in. org.:tõstab hammaste ja skelet vastupanuvõimet.Kasutus-ravimid, mürgid, Teflon(pannid potid, triikrauad, plastiksuusad. Omadused-püsib kõrgete t 0 suhtes, ei reageeri kangete hapetega, lõhnata, maitseta).
Reag. veega: 1)akt. metallide reag. veega tekib leelis. 2Na+2H2O-2NaOH+H2 2)kesk. aktiivsusega metallid reag. veeauruga, tekib oksiid(Al-Fe) Zn+ H2O t.>ZnO+ H2 3)vähem aktiivsed ei reag. veega (alates Ni) Reag. lahjendatud hapetega. Need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust eespool. Ei reageeri väärismetallid. Zn+2HCl->ZnCl2+ H2 Reag. sooladega(soolalahusetga). Aktiivsem metall tõrjub soolalahusest vähem aktiivsema välja. Fe+CuSO4->FeSO4+Cu | ei reageeri Zn+AlCl3 Väga aktiivsed metallid reag. kõigepealt soolalahuses oleva veega. 2Na+CuCl2+ H2O-2NaCl+Cu(OH)2+H2 I 2Na+2 H2O 2NaOH+ H2 II 2NaOH+CuCl2 2NaCl+ Cu(OH)2 Reag. mittemetallidega 2K+Cl2 2KCl Aktiivsemad metallid leiduvad looduses peamiselt sooladena. Vähemaktiivsed metallid esinevad peamiselt oksiisete või sufiidsete mineraalidena. Ehedana leidub looduses vaid
rühmas ülevalt alla värvus muutub tumedamaks F, Cl on toatemperatuuril gaasid Br vedelik toatemperatuuril I on tahke keemistemp. ülevalt alla suurenevad vees lahustuvus samas suunas väheneb lihtained on kõik mürgised ioonidena ja mikroelementidenaa on nad meile vajalikud Keemilised omadused: keemiline aktiivsus väheneb rühmas ülevalt alla kõik reageerivad vesinikuga H2+F2=2HF kõik reageerivad metallidega2Fe+3Br2=2FeBr tugevam halogeen lükkab vähemaktiivse tema soolalahusest välja 2NaI+Cl2=2NaCl+I2 reageerivad veega F ja Cl; F2 + H2O = HF + O ; Cl2 + H2O = HCl + HClO Kasutamine: Fl plastmasside tegemiseks (deflon) propellandid ehk aerosoolide täitegaas vahest kasutatakse floriidi hambapastades ja mõnedes riikides ka joogi lisandina. HF kasutatakse klaasi söövitamiseks ehk töötlemiseks Puhast Cl kasutatakse joogi- ja basseinivee desinfitseerimiseks. kasutatakse veel pleegitajana, plastmasside tegemisel, lahustite valmistamiseks,
Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metallioksiid + mittemetallioksiid = sool + vahetusreaktsioonid. · Metallide pingerida: Lahjendatud sool ja väävelhappega reageerivad vaid need metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul. 2HCl + Mg = MgCl2 + H2 H2So4 + Cu =/= Kui metall reageerib soolaga siis iga eelnev metall tõrjub talle järgneva metalli soolalahusest välja ( üksikmetall peab olema eespool pingereas, et reaktsioon toimiks). Zn + FeCl2 = ZnCl2 + Fe2 Fe + ZnCl2 =/= Ehk pingerida vaadatakse vaid siis kui : a) metall reageerib soolaga b) hape reageerib metalliga · Alkaanid: Alkaanides on süsinikuaatomite vahel üksiksidemed. Lõppliide aan. Liited: 1. mata 2. eta 3. propa H H H CH3 CH2 CH3 4. buta | | | 5
Oksüdeerijaks happed või vesiniku ioonid 24. Millal metall reageerib soola lahusega ? Kui ta asub metallide aktiivsusreas eespool soolalahuse koostisse kuuluvast metallist . 25. Mis on redutseerijaks / oksüdeeriaks metalli reageerimisel soola lahusega ? Redutseerijaks aktiivsem metall Oksüdeerijaks vähem aktiivse metalli ioon 26. Miks Na ei tõrju soola lahusest välja endast vähem aktiivseid metalle ? Naatrium on leelismetall . Leelis ja leelismuldmetallid ei tõrju soolalahusest metalle välja . 27. Mida kujutab endast metallide pingerida ja millal seda kasutatakse? Metallide pingerida metallid reastatud redutseerimisvõime kahanemise suunas . Metallide reageerimisel : · soolalahusega · hapetega · veega
vesinikust nõrgemad redutseerijad ja ei suuda hapetest vesinikku välja tõrjuda. (Cu, Hg, Ag, Pt, Au) Metall + hape -> sool + vesinik(üles) 3. Veega a) Metallid, mis reageerivad veega tavatingimustes. Pingereas K-Mg, 1A ja 2A metallid. Metall + vesi -> OH + H2 (üles) b) Metallid, mis reageerivad ainult kuuma veeauruga. Pingereas Al-Fe. Metall + vesi ->(t) O + H2 (üles) c) Metallid, mis ei reageeri veega üldse: pingereas Ni-Au 4. Soolalahusega Metall suudab soolalahusest välja tõrjuda vähemaktiivse metalli, mis asub metallide pingereas temast taga pool. Metall1 + sool1 -> sool2 + metall2 Erand: Metalli ei õnnestu selle soola vesilahusest välja tõrjuv, kui tõrjuv metall regeerib veega, siis toimub reaktsioon metall1 + vesi -> metall1OH + H2(üles). Tekkinud hüdroksiid reageerib passiivsema metalli soolaga ning lõpptulemusena tekivad aktiivsema metalli soolad, passiivsema metalli hüdroksiid ja vesinik.
aste -1 SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2 S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2 SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2 CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2 PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3 NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1 Soolade keemilised omadused · vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega · sool reageerib soolaga. Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4 · aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja. Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand. K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega. · tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja. H2SO4 HCl;HNO3 H3PO4 tugevuse järjekorras H2SO3 H2S;H2CO3 Sool (lah.) + sool (lah.) = sool + sool Sool (lah.) + leelis (lah.) = sool või hüdroksiid Sool + hape (tugevam) = sool + hape (nõrgem) Lahuse pH skaala
Keskmise aktiivsusega metallid nt. Al,Zn, Fe reageerivad kuumutamisel veeauruga, tõrjudes välja vesinikku. Teise saadusena tekib vastava metalli oksiid. Rauast vähem aktiivsed metallid ei reageeri veega mingitel tingimustel. Metallide asukoht pingereas iseloomustab nende aktiivsust reageerimisel hapetega ja reageerimisvõimet veega. Metallide reageerimine soolade lahustega Reaktsioon toimub pingerea alusel, kus aktiivsem metall tõrjub soolalahusest välja passiivsema. Reaktsioon ei toimu AKTIIVSETE METALLIDEGA. Nad reageerivad aktiivselt veega, tõrjudes välja vesinikku. Tekib vastava metalli hüdroksiid leelis. Lämmastikhape ja väävelhape on tuntud TUGEVAD HAPPED. Erinevalt teistest, on nad TUGEVAD OKSÜDEERIJAD. Üldjuhul käituvad oksüdeerijatena vesinikioonid. Lämmastikhappe ja väävelhappe reageerimisel metallidega vesinikku ei eraldu. Oksüdeerijatena käituvad hoopis nende hapete anioonid.
· hapetega Zn + 2HCl = ZnCl2 + H2 tekib sool, eraldub vesinik leelismetallid tormiliselt keskmised mõõduka kiirusega väärismetallid ei reageeri · veega Na + H2O = NaOH + H2 tekib leelis, eraldub vesinik leelismetallid tormiliselt keskmised veega ei reageeri, kuumutamisel reageerivad veeauruga väärismetallid ei reageeri ei veega ega veeauruga · sooladega Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soolalahusest välja NB! vt. lahustuvuse tabelt leelismetallid ei tõrju
Jäme sool ehk kivisool Suur osa iidsest merepõhjast on nüüdseks kuivale jäänud, jämedat ehk kivisoola saadaksegi enamasti maa-aluse soolalademe kaevandamisel. Jäme sool on meresoolast tunduvalt suuremate kristallidega ja määrdunud halli värvusega. Iga konkreetse kaevanduse soolalademes leidub erinevaid lisandeid, seetõttu on peaaegu võimatu saada ühtlase puhtusega ja/või ühtlaselt väga puhast jämedat soola. Keedusool ehk lauasool Keedusoola puhul eraldatakse soolalahusest keetmise või aurutamise teel suurem osa veest ning võimsate tsentrifuugide abil allesjäänud vesi nii, et protsessi lõpus on soola niiskusesisaldus vaid 3%. Täiendaval kuivatamisel saadakse ühtlase puhtuseastmega ning kvaliteetne keedusool, mille naatriumkloriidisisaldus on väga kõrge. Jodeeritud sool Umbes 1 miljard inimest üle maailma kannatab joodipuuduse all. Organismile vajalikku joodikogust on kõige täpsemalt võimalik doseerida koos soolaga. Pan-sool
töökindel, kuid teistes väikese töökindlusega. Purunemissitkus Pulbermetallurgia Pulbermetallurgia on materjalide ja toodete tootmise meetod pulbrilistest lähtematerjalidest. Pulbermaterjalide valmistamise tehnoloogia näeb ette pulbrite valmistamist (teostatakse metallurgiatehastes), komponentide segamist, toodete vormimist, paagutamist ning vajadusel täiendavat töötlemist Pulbrite saamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid Jahvatamine kuulveskis Soolalahusest väljasadestamine Sool-geel meetod Aurufaasist kondenseerumine Laser- ja plasmakeemiline süntees Pressimine Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Enimkasutatav on külmpressimine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad
standardpotentsiaalidest). E0 = E0 oks E0 red Katood anood (-) Zn(t) | ZnSO4 (aq) | K2SO4küllast. | CuSO4 (aq) | Cu(t) (+) anood | lahus | soolasild | lahus | katood + E0(Zn2+/Zn) = 0,76 V E0(Cu2+/Cu) = 0,34 V E0 = 0,34 - (-0,76) = 1,10 V 111. Metallide pingerida. Vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest välja vesiniku Mg + H2SO4 ® MgSO4 + H2. Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas tagapool olevametalli. 112. Nernsti võrrand. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand E=E0- (RT/nF) * ln a E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8.314 J/(K·mol)), F - Faraday konstant (96485 C/mol), T temperatuur kelvinites, n määratava iooni laengu absoluutväärtus või reaktsioonis osalevate elektronide arv ning a -
vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest n Anoodil anioon oksüdeerub: välja vesiniku 2Cl- - 2e- ® Cl2 Mg + H2SO4 ® MgSO4 + H2 n Katoodil katioon redutseerub: Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas Na+ + e- ® Na |*2 tagapool olevametalli. 109. Nernsti võrrand. Vesilahuste elektrolüüs: Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses kirjeldab matemaatiliselt Nernsti võrrand E=E0- (RT/nF) * ln a E - elektroodi potentsiaal, E0 - elektroodi standardpotentsiaal, R - universaalne gaasikonstant (8
katoodile (siin poolus) vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud hapetest ja Cl ioonid anoodile (siin + poolus). Laengut kannavad ioonid, mitte vabad välja vesiniku elektronid Mg + H2SO4 MgSO4 + H2 n Anoodil anioon oksüdeerub: Pingereas eespool asuv metall tõrjub soolalahusest välja temast pingereas 2Cl 2e Cl2 tagapool olevametalli. n Katoodil katioon redutseerub: Na+ + e Na |*2 109. Nernsti võrrand. Elektroodi potentsiaali sõltuvust ioonide kontsentratsioonist lahuses Vesilahuste elektrolüüs:
Samas, väidavad väga mitmed selle soola kasutajad, et toidule sama maitse, soolasuse, saavutamiseks tuleb vähendatud Na-sisaldusega soola lisada toidule märgatavalt rohkem ehk tarbitav naatriumi kogus tuleb juba sarnane tavalise soola kasutamisel. Nitritsool lihatööstuses kasutatav keedusool, mllele on lisatud nitritit. Niitritsool on kõrge puhtusastmega spetsiaalselt lihatööstustele mõeldud sool, mis on toodetud iidsest maaalusest soolalademest saadud soolalahusest eraldatud vaakumsoolast. Soolalahuse puhastamise tulemusena saadud kõrge NaCl-sisaldusega ja kahjulikest lisanditest vaba vaakumsool koosneb ühtlase kristallilise struktuuri ja kujuga soolateradest, mis võimaldab nitriti väga ühtlast jaotumist nitritsoolas. . 2 TERAVILI, TERAVILJASAADUSED, PAGARI- JA KONDIITRITOOTED. 2.1 Teravili. Teravili on rühm peamiselt kõrreliste sugukonda kuuluvaid kultuurtaimi, mida
annaabi.ee 
