keerutada. Elloga esimest korda kohtudes ütles Nipernaadi, et on rätsept kuid Ello sai aru, et ta valetas ja Nipernaadil oli kohe teine vale varrukast võtta ja ütles, et ta ei ole jah rätsep vaid hoopis meremees. Samuti oli ta väga veenev, ta suutis panna endasse 2 naist korraga armuma, Ello ja Tralla, kes mõlemad tahtsid Nipernaadiga põgeneda. Nii Gailit kui Nipernaadi olid mõlemad fantaseeriad. Teoses fantaseeris Toomas ennast erinevatetesse ametitesse näiteks kalur, rätsep, sookuivataja, taluperemees jne. Mõlemad olles head sõnamehed on Gailitil ja Nipernaadil paar tsitaati. Teoses ütleb Nipernaadi ,,Oma leib on ikka küla leivast magusam" või näiteks ,,Igast hobusest saab koormavedaja, kuid mitte iga hobune ei vea piitsata."
Kas Nipernaadi on halb või hea inimene? Toomas Nipernaadi on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Hingelt on Nipernaadi seikleja, kes ei saa mitte kuskil rahu. Iga natukese aja
Kiri Toomas Nipernaadile Lugesin hiljuti Sinu seiklustest ja sekeldustest ning need köitsid mind väga. Imestan Su suutlikkust iga olukorraga kohaneda ja erinevaid rolle välja mängida. Näiteks sookuivatamine. Kuidas tulid mõttele olla sookuivataja? Lisaks sellele sai Sinust ka veel ülevedaja, mida tegid ehk oma tõeliseks lõbuks ja igavuse peletamiseks. Värskendavalt naljakas oli lugeda Sinu sookuivatajaks olemisest ja põgenemisest pärast kõrtsmiku maa üleujutamist. Oli tore, kuidas sulandusid pulmaliste sekka pühamehena ning korraldasid aukartustäratavalt usutava etenduse jutlust pidades ja last ristides. Kaasahaarav oli ka suur plaan kaevata jõest pärleid ja ehitada loss, võitmaks peretütre Ello südant
ta ikkagi hingelt üksildane ja otsis siiski kedagi täiuslikku ja hingesugulast, keda ta teadis et pole olemas. 3. Kati- mitte eriti elukogenud noor neiu, kes tahtis kiiremas korras saada naiseks ja lõpetada enda nooruspõlve. Hoolitses laste eest, kes koos tema ja tema emaga onnis elasid. Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse lükata või kanda, mis ikkagi alatasa mäest alla veeres lõpuks. Nipernaadi teeb seda sama 1) ta kannab oma valedega hetke sinna punkti, kus ta peab põgenema ja ta teebki seda ja läheb otsima järgmist ohvrit kellele luisata. 2) iga suvi alustab Nipernaadi oma rändavat teekonda
Minu enda jaoks tundub vabadusearmastus üdini positiivne ja elujõudu andev. Teadmine, et ma olen vaba, annab mulle lootust ning meelitab mind selle poole töötama. Hiljem, kõike seda loetut analüüsides, olin arusaamal, et Nipernaadil oli ka kuhjaga negatiivsust. Oma rännakutel kohtas ta erinevaid inimesi ning suutis väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetas ta end kelleks tahes: küll oli ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Mulle jäi mulje, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, kuid tegelikult tuli välja, et ta ei hoolinudki neist naistest, ta lihtsalt mängis nendega, manipuleeris, äratas lootusi ja kui ta oli lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkus ta igaveseks nende elust, andes alguses naistele lootusi, kuid hiljem purustas ta nende südameid. Olen uskumusel, et haavata saanud süda ei taastu kunagi, seetõttu oli naistega mängimine
Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski
Siis jookseb Nipernaadi Tralla juurde, räägib talle ka, et armastab teda jne. Kui Nipernaadi teatas, et on muinasteadlane hoopis ja hakkab jõge kaevandama, siis mõlemad tüdrukud Ello ja Tralla ütlesid, et tahavad temaga kaasa tulla. Järgmisel hommikul enne päiksetõusu oli Nipernaadi kadunud... ilma tüdrukuteta. Valged ööd- Toomas Nipernaadi kohtab Anne-Mari, kelle mees on vangis. Nipernaadi esitles ennast sookuivataja eksperdina. Pidevalt mainib Nipernaadi, et armastab tüdrukut ja hõõrub nina alla, et tema mees on vangis. Ühel õhtul läheb Nipernaadi väidetavalt uksetaha, kus Anne-Mari magab ja rääkis ning mängis ööläbi kannelt seal. Kui tuli välja, et tüdrukut polnud seal sai ta vihaseks ja läks jooma. Vahepeal oli Anne- Mari koos oma mehe Jairuse tagasi tulnud, ainult mees oli vahepeal muutunud, ei ropendanud enam ja luges ainult Piiblit.
parvele tüdruk, kuid see pole Loki vaid tema kuri naabritüdruk, kes tahab temaga kaasa sõita. Kui Nipernaadi tema ära tundis hüppas ta jõkke ja jätkas oma rännakut. . Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Ta teeb naised õnnelikuks, rääkides neile seda, mida nad kuulda tahavad ja rohkemgi veel. Tema jutud on tohutult ilusad ja panevad unustama tegeliku elu raskuse. Toomas lahkub küll nende kõigi juurest, aga
Missuguseid valesid me vajame ? Võiks öelda , et Nipernaadi on üks haruldaste kommete ja iseloomujoontega inimene. August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Selleks et meeldida pole mõtet kellelegi valetada kuna valeta või ära valeta tuleb see nagunii välja. Võtame näiteks mehe ja naise. Oletame naine leiab endale kaaslase.Naine väidab esimesel kohtumisel mehele et ta on kokaks õppinud ja oskab meeletult hästi süüa teha. Nad otsustavad koos elama hakata. Kuid näe hiljem tuleb välja et naine ei saa muna praadimisegagi hakkama. Sellist valetamist võiks nimetada ennastkiitvaks valetamiseks.
esmakordselt 1928. aastal. Toomas Nipernaadi on kirjanik, kes rändab suviti ringi, otsimaks inspiratsiooni oma raamatutele. Tema välimuse kirjeldus on üsna lihtne ning huvitavaks aksessuaariks tema juures on kannel. Ta satub väga erinevatesse paikadesse igasuguste inimeste juurde ning kuigi Nipernaadi ei ole kõige ilusam mees, suudab ta oma ilusate ja pealtnäha siiraste sõnadega paljud naised endasse armuma panna. Mees luiskab end olevat küll parvepoiss, köster, taluperemees, sookuivataja ja isegi kolme noormehe kauge sugulane, ent vale välja tulles suudab ta alati põgenema pääseda. Kõigile naistele räägib Nipernaadi, kuivõrd ta neid armastab ning kui tema tunnetele ei vastata, mida juhtub harva, näib ta väga kurb, kuigi tegelikult jääb mulje, et ta ei armasta kedagi. Kevade saabudes tunneb Toomas Nipernaadi suurt kihku minna kodust ära, rändama mööda Eestimaad. Tema esimeseks ,,ametiks" on parvepoiss, ehkki palki ta parvetada ei oska. Ta
ku mõlemad tüdrukud sinuga nõus põgenema olid, kartust. See ju pidi olema põhjuseks, vähemalt peamiseks põhjuseks, miks sa lahkusid ja jätkasid oma rännakut varem, kui plaanitud. Mulle tundub väga imetlusväärne sinu oskus niivõrd ,,vürtsikaid" jutte välja mõelda. Ei ütleks, et see on iga inimese võimuses niimoodi elu mööda saata. Kord olid sa madrus, kord rätsep, lõpuks üldse propsilaadija. Sa said kõikides rollides hakkama ja vägagi hästi. Sookuivataja amet ei lõppenud sulle küll just kõige paremini mitte iga päev ei aja sind vihane külarahvas kirveste ja puutoigastega taga. Kuid sa olid oma valedega ka abiks inimestele. Kadri Parvi sünnipäev ja Meos Martini poja ristsed oleks ilma sinu abita toimumata jäänud. Inimesed lausa nutsid, kui sa köstrina oma jutlust pidasid näide sinu imetlusväärsest näitlemisoskusest ja samas ka loomulikkusest sinu rollides. Kogu sinu elu oligi sulle kui teater
jõe. Ello ei tahtnud enam abielluda, vaid hoopis Nipernaadiga põgeneda. Lõpuks Nipernaadi põgenes üksi. Äkki nägi ta metsa poolt jooksmas ühte meest koos naisega. Tüdruku nimi oli Anne-Mari. Nipernaadi küsis, kas Anne-Mari teda enda juurde võtaks mõneks päevaks, kuid tüdruk keeldus, pani plehku. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Järgmisel hommikul tahab Anne-Mari parvega üle jõe linna saada. Jairus olevat teda juba kolm korda sinna kutsunud. Nipernaadi läks Küübi kõrtsi ja hakkasid jooma. Nipernaadi tahtis kogu sookuivatamise töö salaja ära teha. Järgmine päev lähevad Nipernaadi ja Joona uuesti soole. Panid dünamiidid ja hakkasid lõhkama. Kõik ei läinud päris hästi ja kose alla tekkis järv, mis hakkas Küübi heinamaad üle ujutama. Nipernaadi ja Joona jooksid nii, et nad ei vaadanud
Kolme venna juures elas ta nende kulul ja jagas neile nende enda raha. Küübi kõrtsis tasus ta parvevedamisrahadega, mis ei kuulunud temale. Raamatu lõpus kui tema tõeline pale päevavalgele tuli maksis ta Siimon Vaale oma naise rahaga. Pidades rikkuseks erinevaid teadmisi, tutvusi, kogemusi oli Nipernaadi kindlasti rikas. Ta esindas raamatu vältel mitmeid erinevaid ameteid: pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus ja ta mõjus usutavalt. Selle jaoks pidi tal eelnevaid teadmisi olema. Sa ei saa rääkida millestki, millest sul aimugi pole. Rikas oli ta ka oma kõneosavuse poolest. Raamatus ei olnud tegelast kellega ta jutu peale ei oleks saaud ning ta suutis kõik neiud/naised kes temas huvi äratasid endasse armuma panna. See on oskus, mida õpitakse inimestega suheldes. Ma ei saa täpselt öelda, kui rikas või vaene Toomas Nipernaadi oli, sest rikkus on suhteline
Sisukord: · Sissejuhatus · Toomas Nipernaadi · Autor · Kokkuvõte · Tegelased · Kasutatud kirjandus Sissejuhatus: August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas Nipernaadi
Lubatud päevale eelneval õhtul lahkus Nipernaadi salaja sealt üksi. Valged ööd. Kõrtsmik Küüp ja Anne-Mari olid läinud marjule, kuid äkki hakkas äikesevihma sadama ja mõlemad pistsid jooksu. Küüp möödus Nipernaadist. Toomas vedas Anne-Mari vihma eest küüni varju. Anne-Mari mees Jairus oli hobusevarguse eest vangis. Vihm jäi järgi ja Anne-Mari jooksis minema. Nipernaadi seadis sammud Kaava kõrtsi poole. Toomas rääkis Küübile, et on sookuivataja ja kavatseb Maarla soo ära kuivendada. Ta läks parvevahi Joona juurde. Parvevaht Taavet Joona oli vaeslaps, kelle isa oli koos armastatud naisega parvega kosest alla sõitnud, sest too teda vastu ei armastanud. Joonale meeldis Anne-Mari, aga too sõbrustas Küübiga. Anne-Mari läks linna Jairust vaatama ja Joona läks koos temaga, et sookuivatamiseks puure tuua. Nipernaadi jäi parvepoisiks. Küüp rääkis talle, et hoopis Anne-Mari oli hobuse varastanud
Madis - Ronivere sulane. Häbelik, väärikas, A.Gailit Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust
Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo 2 asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem
rännata ja uusi asju kogeda, olla sama vallatud kui oli Nipernaadi. Toomas Nipernaadi August Gailiti romaani "Toomas Nipernaadi" nimitegelane on mees, kes suviti rändab näiliselt põhjusetult mööda maad ringi. Oma rännakutel kohtab ta erinevaid inimesi ning suudab väga paljud naised endasse armuma panna. Selleks, et teistele meeldida, valetab ta end kelleks tahes: küll on ta pastor, parvepoiss, taluperemees, muinasteadlane, sookuivataja, madrus või keegi teine. Tundub, nagu armastaks ta kõiki naisi, keda ta kohtab, sest ta räägib seda neile kõigile ja kui mõni neist ta tunnetele ei vasta, näib mees olevat ääretult kurb. Tegelikult aga tundub mulle, et ta ei hooligi neist naistest, ta lihtsalt mängib nendega, manipuleerib, äratab lootusi ja kui ta on lõpuks saavutanud seda, mida tahab, lahkub ta igaveseks nende elust. Toomas muudab naiste elud küll huvitavamaks ja näitab, nagu keegi maailmas siiski
Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem
Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem
Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle 2 soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem
Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthala vürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem. Nipernaadi
Vihm oli järgi jäänud, Anne-Mari pani plehku. Nipernaadi arvas, et Anne-Mari on upsakas. Ta läks Kaava kose ning siis Kaava kõrtsi poole. Ta astus kõrtsi taga oleva aida juurde ja hakkas Anne-Mariga rääkima. Rääkis, et Anne-Mari on raisus naine, et endal mees vangis. Rääkis veel Kapurthalavürtsist ja tolle tütre Enelest, kes jäi haigeks ja enam ei naernud ning tema ravis Enele terveks. Veel rääkis, et kogu selle soo asemel võiks olla heinamaa ja ametilt on ta sookuivataja. Anne-Mari ei vastanud. Nipernaadi hakkas kannelt mängima, kuid Anne-Mari ikka ei vastanud. Siis tuli kõrtsist pahane Küüp. Selgub, et aidas olid tühjad õllepudelid ning Anne-Mari magab hoopis kõrtsis hobuste juures. Nipernaadi ütles, et Küüp talle leiba ja õlut tooks. Küüp kahtlustab, et Nipernaadil pole raha. Nipernaadi läheb jõe äärde ja hüüab, et Joona ta üle viskaks. Nipernaadi hakkas ise parvega sõitma, lubas kogu raha Joonale anda. Kliente tuli rohkem
annaabi.ee 
