* - mulli Re*kr=68Ar4/9 *Prk-1/3 Kus Archimedese arv: Ar=( l*3 / 2 )*(´ - "/ " ) Kriitiline Reynoldsi arv: Re*kr=qkr*l */(r") Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 22. 23. . . . : · - . ( , . , . , .) · . : , , . ( , , « », .) Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ), W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 24. . Dt s - Dt v t =
16. Esitada 2 näidet hüdrodünaamiliste protsesside mõjust (olulisusest) teistele protsesside liikidele. Hüdrodünaamilised protsessid mõjutavad tehnoloogiliste põhiprotsesside efektiivsust, nt: aitavad kiirendada soojuslikke protsesse, massiülekandeprotsesse jt. 17. Millised on 3 põhilist voolureziimi vedelike voolamisel? Laminaarne, üleminekureziim ja turbulentne reziim 18. Miks tuleb vedelike (agensi või toote) töötlemisel soojusvahetites eelistada turbulentset voolureziimi? Turbulentsel voolamisel liiguvad vedelikuosakesed kaootiliselt, keeriseliselt ning soojusenergia levib kiiremini. 2 19. Esitada 2 näidet protsessidest, kus on eelistatud laminaarne voolureziim (koos põhjendustega). Langeva kilega vaakumaparaat ja setteaparaat, separeerimine. Kui separeerimisel oleks plaatide vahel
paiknevad , katla trumli lemises osas ja on ettenhtud, ta peab automaatselt avanema ja on ette nhtud auru vlja laskmisest (kui auru rhk tuseb le lubatava) neid on tavaliselt 2 : t ja kontroll klapid. ##SOOJUSVAHETID## Soojusvahetite klassifikatsioon ja iseloomustus: mis on soojusvaheti?soojusvaheti on ettenhtud juba olemasoleva soojuse leandmiseks helt kehalt teisele kehale , pole oluine kas on vedel tahke vi gaasiline , kuumemalt kehalt madalama temp kehale, soojusvahetites vivad toimuda mitmesugused soojuslikud protsessid naguniteks soojusvahetistes toimub kehade temp. muutus. seal toimub aurustumine vib toimuda, keemine kondenseerumine, hiljem nimetame seda kondensaatoriks, sulamine vib toimuda, tahkumine. nedes protsessides mis toimuvad soojusvahetites, vib osaleda kas kaks vi rohkem keha neid kehasid mis osalevad lal mainitud protsessides nimetatakse SOOJUSKANDJATEKS . Soojuskandjad vivad olla , gaasilised vedelad vi siis tahked
, 10%. , ..., ... . 17. Auru vaheülekuumendus: võimalikud skeemid. , . . , 2-3%, , , , ... noi. : . . , 1-2% . 18. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivse eelsoojendust? . : - ( ), ; - ( ); - ( ). 19. Toitevee regeneratiivse eelsoojenduse skeemid. . , , , . 8.4a. : h´1, , , p2. p2, . , . 20. Miks kasutatakse toitevee regeneratiivsetes soojusvahetites auru- ja kondensaadijahuteid? , . , ... ... , , . 21. Regeneratiivsete soojusvahetite tüübid ja lülitusskeemid. . a) , b) ( ), c) . , . 8.7, . , PRSV ( ,, , ( ). a b . 22. Pind- ja segunemistüüpi soojusvahetid. Konstruktsioonid. . : 23. Optimaalne toitevee regeneratiivse eelsoojenduse temperatuur. 24.Toitevee deaereerimine. Deaeraatorite liigitus
15. Millistest teguritest sõltub soojusvaheti soojuslik koormus keetmisel? Q=W∙r Tootest aurunud vee kogusest W ja aurustumissoojusest r. 16. Mida näitab soojusvaheti soojuslik kasutegur ŋ ning mille arvutamiseks seda kasutatakse? Näitena – kui ŋ = 0,9, siis 90% kasutati ära. Väljendab ära kasutatud soojushulga kasulikku suhet, läheb vaja tööainete kulu arvutamisel. 17. Kirjeldada vähemalt 2-e soojusenergia kao liiki soojusvahetites ning ühe kohta esitada ka vähemalt 2 selle kao vähendamise võimalust. Kaod tootest vee aurumise tõttu – saab vältida hermeetiliste soojusvahetite kasutamisel. Kaod hooletusest – mittekorras keedupott laseb läbi ka kondenseerumata auru. Soojusenergia kadu kiirguse ja konvektsooni teel. Saab vähendada: seadmeid tuleb hooldada, leke kiiresti peatada, soojustamine, kompaktsemad aparaadid. 18
kasutatakse nafta töötlemisel valdavalt mitmesuguseid destruktiivseid ja reformivaid protsesse. 5.Nafta ja Gasoilide termiline krakkimine Termilist krakkimist kasutatakse ainult siis kui bensiini palju pole vaja toota. Gasoili aur kuumutatakse üles ning lahutatakse fraktsioonideks rektifikatsiooni kolonnis. Saadakse: gaasid,naphta/bensiin ,krakitud gasoil ,koks . Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja krakkimisjääk. Soojusvahetites soojendatud masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni ,kus ta segatakse aurustist tulevate kuumade krakkimisproduktidega ning jagatakse siis kaheks osaks. Raske fraktsioon ;Kergefraktsioon . Mõlema ahju krakkproduktid antakse reaktorisse, kus nad viibivad, kuni lõhustumine on saavutanud vajaliku sügavuse. Seejärel suunatakse produktid aurustisse.. Krakkjääk eraldub aurusti põhjast. 6.Nafta ja gasoilide katalüütiline krakkimine
c p 't k l* = ( r ' ' ) 2 kus ' tähistab vedelikku ja '' auru. 21. Soojusvahetite klassifikatsioon ja tüübid. Soojusvaheti arvutuse võrrandisüsteem Soojusvahetid on: 1) pindsoojusvahetid 2) küttepinnata soojusvahetid e. segunemistüüpi soojusvahetid Tööprintsiibi järgi jagunevad soojusvahetid 1) Rekuperatiivseteks- töötavad kindla soojusvoolu suunaga 2) Regeneratiivseteks- soojusvoolu suund küttepinnas muutub perioodiliselt Küttepinnata soojusvahetites ülekantav soojushulk avaldub võrrandiga: Q=Vt V ( W) V - mahuline soojusülekande tegur W/(m3*K) t keskmine temp vahe soojuskandjate vahel K V- soojusvaheti maht m3 Kuumutav soojuskandja: Q1 = M 1c p1 (t1 '-t1 ' ' ),W Kuumutatav soojuskandja: Q2 = M 2 c p 2 (t 2 '-t 2 ' ' ), W 22. Keskmise logaritmilise temperatuuride vahe mõiste. t - t v t = s
Kõrvaldades reaalse mootori tormilise kasuteguriga Carnot´ on võimalik hinnata mootori effektiivsust soojuse kasutamise osas. Carnot´ koosneb kahest isotermilisest protsessist, kahest isoentroopsest protsessist. See ringprotsess kulgeb nii: Silindrid ühendatakse soojusallikaga. VEEAUR Veeauru kasutatakse termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes; kasutatakse soojuskandjatena mitmesugustes soojusvahetus aparaatides soojusvahetites. Samuti aurukütte süsteemides. Seejuures kasutatakse veeauru sellistel parameetritel (rõhkudel, parameetritel (t)), mille puhul tuleb veeauru lugeda reaalgaasina. Järelikult veeauruga seotud arvutuste juures ei tohi kasutada ideaalsete gaaside olekuvõrrandeid. Kasutada tuleb reaalgaaside olekuvõrrandeid. Veeaur tekib: 1. Veeauru on võimalik saada lihtsa aurustamise teel. Mida kõrgem temperatuur seda kiiremini aurustumine toimub. Iga aurustumine toimub pinna kaudu
torureaktori (PTR) jaoks avaldub molaarne bilanss konversiooni astme X kaudu.-Vastavad seosed on FD/FU i soojendada vahepeal soojusvahetites 46. ülevaatlik koondada -tabelitesse. Valiku printsiip Reaktsiooni soojusefekti arvutamiseks -teistel Mitteisotermilise reaktori statsionaarsete -olekute
Produktid etüleeni baasil Teine meetod põhineb elektrostaatilisel soolärastusel. Krakkimise produktid on: krakkbensiin, krakkgaasid ja Etüleenoksiid Nafta-vesi süsteem lahutatakse elektrostaatilises krakkimisjääk. Etüleendikloriid (1,2 dikloroetaan) ja vinüülkloriid kõrgepinge väljas. Soolane vesi koaguleerub kiiresti ja Soojusvahetites (skeemil pole näidatud) soojendatud 5. Propüleen (Propeen) settib, nafta kerkib "koorekihina" pinnale. masuut suunatakse rektifikatsioonikolonni 5, kus ta 6. Butüleenid (Buteenid) NAFTA DESTILLATSIOONI PRODUKTID C SISALDUSE segatakse aurustist 4 tulevate kuumade 7. MTBE tootmine
siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja ülekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme mõiste. Veeaur on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes (teeb tööd) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskküttesüsteemis (radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Vee keemisel Kuumutatakse keemistemperatuurini siis vesi aurustub. Keemine on intensiivne aurustumisprotsesss, mis toimub kogu vedeliku mahu ulatuses. Auru, mis tekib vahetult vee keemisel nimetatakse küllastunud auruks jaguneb 2ks:
siseenergia vähenemise arvelt ja temperatuur väheneb ning väljast soojust juurde ei lisata. 24. Veeaur ja tema kasutamine tehnikas. Veeauru saamine. Kuiv niiske ja ülekuumendatud veeaur. Veeauru kuivusastme mõiste. Veeaur on vesi mis on gaasilises olekus. Veeauru kasutatakse väga laialdaselt termodünaamilise kehana aurujõuseadmetes (teeb tööd) ja soojuskandjana soojusvahetites(boilerites) ning soojuskandjana keskküttesüsteemis (radikad). Veeauru on võimalik saada: a) Tavalise aurustumise teel, mis toimub igasugusel temperatuuril ja mida kõrgem on temp seda intensiivsemalt toimub aurustumise protsess. b) Vee keemisel Kuumutatakse keemistemperatuurini siis vesi aurustub. Keemine on intensiivne aurustumisprotsesss, mis toimub kogu vedeliku mahu ulatuses. Auru, mis tekib vahetult vee keemisel nimetatakse küllastunud auruks jaguneb 2ks:
Gaasiline reguleerimine seisneb ülekuumendi soojusvastuvõtu muutmises toimides gaasidesse, mis uhuvad ülekuumendit. Osa gaase juhitakse ülekuumendist mööda kasutades eraldi asuvat gaasikäiku, kasutatakse veel gaaside retsirkulatsiooni koldesse või muudetakse üles-alla pööratavate põletite seadenurka. Primaarauru temperatuuri reguleeritakse trummelkateldes põhiliselt aurupoolselt, likvideerides liigse ülekuumenduse, kui see on olemas, spetsiaalsetes soojusvahetites aurujahutites. Aurupoolsel reguleerimisel on vaja, et aur saaks ülekuumendis soojust liiaga võrreldes nominaalse (vajaliku) soojusvastuvõtuga. Liigne soojushulk kasutatakse ära pind- või segunemistüüpi aurujahutites. Aurupoolne reguleerimine on suhteliselt lihtne ja seetõttu laialt levinud. Reguleerimise dünaamika seisukohast on aga aurupoolne reguleerimine halvem gaasipoolsest reguleerimisest. Auruülekuumendi dünaamiliste omaduste, mis on määratud konstruktsiooniga,
annaabi.ee 
