Ülesanne 10 Soojusvaheti Arvutada joonisel kujutatud kahekäigulise horisontaalse aur - vesi manteltoru-soojusvaheti soojusvahetuspind, kui nõutav küttevõimsus on Q, vee temperatuur enne soojusvahetit t v' ja pärast soojusvahetit tv", auru rõhk p on esitatud manomeetri näidu järgi. Õhurõhu väärtuseks lugeda 0,1 MPa. Soojusvaheti torude materjal valida lähteandmete tabelist. Torud valida välisläbimõõduga 20 mm ja seinapaksusega 2 mm. Torukimbu pikkusena mõeldakse boilerisse paigutatud torude pikkust l = 2 m joonisel. Soojusvahetuspind esitada torude arvuna boileris. Lihtsuse mõttes võib metalli soojusjuhtivusteguri lugeda temperatuurist sõltumatuks suuruseks ja valida käsiraamatu abil torude
põrandas. · Põrandakütte puhul on võimalik kasutada erinevaid soojusallikaid, kaugküttevõrgu olemasolul kasutatakse magistraaltorust tulevat vett. · Kaugküttevõrgu magistraaltorud on ühendatud hoone soojussõlmega. · Tänapäeval kasutatakse valdavalt suletud süsteemi, see tähendab, et hoone sise- ja välisvõrk on eraldatud soojusvahetitega. · Soojusvahetis kantakse välisvõrgust tulev soojus üle sisevõrgule. · Tavaliselt kasutatakse kahte või kolme soojusvahetit: küttesüsteemi-, tarbevee- ja ventilatsiooni jaoks. · Kaugküttevõrgus on hoonesse siseneva soojuskandja temperatuur sõltuvalt välisõhu temperatuurist +80 kuni +100°C. · Põrandaküttesüsteemi soojusvahetist väljuva soojuskandja temperatuur on kuni +40°C. · Tarbevee soojusvehetist on väljuva vee temperatuur tavaliselt +55°C. · Ventilatsiooni soojusvahetit kasutatakse siis, kui ventilatsioonisüsteemil on soojustagasti (ventilatsiooni- agregaat).
kontaktil (sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit. Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik. Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse.
(sõltuvalt voolu suunast) kas eraldub või neeldub soojust. Mikrojahuti põhisõlmeks on termoelement, mis koosneb kahest erinevast pooljuhist, millest üks on elektron-, teine aukjuhtivusega; pooljuhid on ühendatud metalljuhtmega. Termoelemendi töötamisel toimub soojuse "ülekanne" madalamalt temperatuurilt (külm joode) kõrgemale temperatuurile (kuum joode). Soojuse ärajuhtimiseks termoelemendi kuumalt jootelt kasutatakse jahutatavat soojusvahetit. Mikrojahutit toidetakse alaldilt saadava alalisvooluga. Katse käik Katses määratakse puhta lahusti ja uuritava aine kindla kontsentratsiooniga lahuse külmumistemperatuurid. Mikrojahuti lülitab sisse laborant. Tuleb jälgida, et jahutusvee kraan oleks avatud. Avariisignaallambi süttimisel tuleb jahuti välja lülitada ja teatada sellest laborandile või praktikumi juhendajale. Temperatuuri mõõtmiseks kasutatakse termopaari, mis sukeldatakse mõõdetavasse lahusesse.
n- torude arv d välis - toru välisdiameeter (m) l- toru pikkus (m) 2 A 52,8 m l= = =9,55 m 10 m nd välis 880,02m Maksimaalne torude pikkus võiks olla 9 m, et vältida torude läbivajumist ja muid sellega kaasnevaid probleeme. Minu jahutatavaks aineks oli oktaan. Arvutused näitavad, et torude pikkus peaks olema 10 m. Sellest tulenevalt arvan , et tuleb teha kahe seksioonilise (kaks soojusvahetit üksteise otsa) toru-kimp soojusvaheti. Ehk siis 5 m torud, mis peaks antud olukorras lahendama probleemi. Muidugi võiks teha arvutused umber kahekäiguliseks soojusvahetiks, kuid tegemist on eelprojektiga. Kokkuvõte Toru-kimp soojusvaheti eelprojekti arvutustest selgus, et antud juhul tuleb oktaani jahtamiseks teha kahe seksiooniline soojusvaheti. Põhjuseks, et muidu oleks torude pikkus (10 m) liiga suur
Ventilatsiooniseadmeks on valitud ETS NORDi poolt pakutav ILOX 77, mis paigaldatakse lae alla spetsiaalse kiirkinnitusraami abil. Ventilatsioonitorustiku ühendused asuvad seadme peal. Toote õhuvahetus on kuni 85 l/s, müratase 30 dB(A). Reguleerida saab seadet köögikubult või eraldi kiirusregulaatorilt. Kasutatavad õhufiltrid on klassist F7. Seade on varustatud sulatusautomaatikaga, mida juhib termostaat. Lisavarustusena on võimalik paigaldada ka Termo Ice süsteem, mis kaitseb soojusvahetit jäätumise eest. Toote kasutusjuhend ja paigaldusjuhis on Lisa 2. 10
4 7 TE KÜLM VESI 2 TE TE 0 TE 1 8 3 9 KUUM VESI 8 Soojusülekandeprotsessi uurimiseks kasutatakse soojusvahetit, mis koosneb neljast sektsioonist (Joonis 1). Soojusvaheti on ühendatud kuuma ja külma vee torustikuga. Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m
keskkonda. Õlles on humalal palju funktsioone. Ta annab õllele värvi ja lõhna, tekitab õllevahtu ning annab kibedust ja säilivust. Kibedust annavad alfahapped, mille sisaldus erineb sorditi ja oleneb ka aastast, millal käbid on korjatud. Koduse õlleteo juures on humalal kolm peamist eesmärki maitse, aroomi ja säilivuse pikendamine. Pärast keetu tuleb virre kiirelt umbes 20 kraadini maha jahutada. Lihtsaim ja kiireim moodus selleks on kasutada mõnda soojusvahetit, kuid saab ka ilma hakkama. Poti võib näiteks asetada külma vette. Selline lahendus on aga aeganõudev. Pärm koduõlle valmistamiseks Nüüd oleneb, kas oled otsustanud teha laager- või ale-tüüpi õlut. Erinevate õllesortide puhul kasutatakse erinevat pärmi. Eestis tehakse laager-õlut, mis tähendab, et kasutatakse põhjakäärituspärmi. Inglismaal ja Belgias on aga populaarsed ale-tüüpi õlled, mis tähendab, et kasutatakse pinnakäärituspärmi.
märksa kõrgemaks ümbruskeskkonna (nt jahutusvee) temperatuurile vastavast küllastusrõhust, olles võimaluse piires sobitatud soojustarbijale vajaliku aururõhuga. Vasturõhuturbiinist väljuva auru võib anda otse soojustarbijale, tavaliselt nn tehnoloogilise auru näol, kuid enamasti suunatakse aur turbiinist soojusvahetisse ehk boilerisse, kus ta kondenseerub, andes seejuures soojuse üle soojusvahetit läbiva tarbijale suunatud soojusvõrguvee kuumutamiseks. Kuna aurujõuseadme ringprotsessi kasulik töö väheneb tarbijale lähetatava soojuse tõttu, siis alaneb ka ringprotsessi termiline kasutegur, mis võrdleb kasuliku töö osa protsessi antava soojushulgaga. Kogu jaama kasutegurit saab tõsta soojuse ja elektrienergia koostootmisega see tähendab, et kasutatakse ära turbiinist väljuva vee(auru) soojus ja sellist soojuse ja elektrienergia koostootmist nimetatakse termofikatsiooniks
7 TE KLM VESI 2 TE TE 0 TE 1 8 3 9 KUUM VESI 8 Joonis 1. Katseseadme skeem Soojusülekandeprotsessi uurimiseks kasutatakse soojusvahetit, mis koosneb neljast sektsioonist (Joonis 1). Soojusvaheti on ühendatud kuuma ja külma vee torustikuga. Kuum soojuskandja liigub sisemises torus, külm soojuskandja sisemise ja välimise toru vahelises ruumis. Sisemine toru (1) on valmistatud valgevasest, läbimõõduga 16×1,2 mm, välimine toru (2) terasest, läbimõõduga 34×2,6 mm. Välimised torud on isoleeritud vahtpolüetüleenikihiga. Isolatsiooni välimine läbimõõt on 50 mm; ühe sektsiooni pikkus 1,2 m
Lehekülg 5(33) Ülesande lahendamise näide temperatuuriandur, aeglusti Kus komponent paikneb ja kuidas see töötab? Aeglusti õlijahuti väljundis. Kaks andurit, mille takistus muutub temperatuuri muutudes. Millist ülesannet antud komponent süsteemis täidab(milleks on see ette nähtud)? Kontrollib jahuti temperatuuri vahetult pärast soojusvahetit, kaitsmaks süsteemi ülekuumenemise eest. Kui juhtblokk saab informatsiooni, et temperatuur on liiga kõrge, piiratakse aeglusti väljundit. Süsteemi töökindluse suurendamiseks on andureid kaks tükki. Millised rikked võivad tekkida, kuidas need endast tunda annavad (sümptomid) ja kuidas neid kontrollitakse? Rike Sümptom Kontroll Temperatuuri diferents. >10°C Rikke kood ja võimalik võimsuse PC
SOOJUSVAHETI MAJANDUSLIKKUS, SUUR SOOJUSTOOTLIKKUS, ETTENHTUD TEHNOLOOGILISE PROTSESSI VI TOODANGU KVALITEEDI TAGAMINE, KONSTRUKTSIOONI LIHTSUS, SOOJUSVAHETI HIND (ODAVUS), KOMPAKTSUS, VIKE MASS, HLBUS MANTAAZ JA REMONT, TKINDLUS, ##REKUPERATIIVSETE SOOJUSVAHETITE KONSTRUKTSIOON## Rekuperatiivseks soojusvahetiteks on nn mantel-torusoojusvahetid, (toodud on lk1 joonis 1a). Need torud moodustavad kttepinna. Vljaspoolt on piiratud kestaga , tal on 2 phja lemine ja alumine. Neil on 2 soojusvahetit. Neid nimetatakse tihtipeale boileriteks. Kige lihtsam matnerlsoojusvaheti on toodud joonisel A. Sektsioon soojusvahetid "Toru-torus"
silikogeel. 1) ekraan 2) kuivati 3) elektrisoojendi kuivatid töötavad kordamööda. See sõltub lüliti asendist. Joonise vasak kuivatab ja samuti elektrisoojendi õhk läheb seadmetele 230C ja läbib paremat kuivatit. Niiskus aurustatakse ja koos sooja õhuga läheb atmosfääri. Peale ränioksiidi kuivatamist tuleb ta jahutada ja teostatakse külma veega, mis läbib spiraali. Kuivatamine õhu jahutamise abil. Skeemis on 2 soojusvahetit. Kuivatatav õhk läbib esimest vahetit, kus jahutatakse ja temast väljalangev niiskus langeb esimesse vee eemaldisse (separaator). Teine soojusvaheti jahutatakse külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku. Kompressori tootlikkuse reguleerimine.
silikogeel. 1) ekraan 2) kuivati 3) elektrisoojendi kuivatid töötavad kordamööda. See sõltub lüliti asendist. Joonise vasak kuivatab ja samuti elektrisoojendi õhk läheb seadmetele 230°C ja läbib paremat kuivatit. Niiskus aurustatakse ja koos sooja õhuga läheb atmosfääri. Peale ränioksiidi kuivatamist tuleb ta jahutada ja teostatakse külma veega, mis läbib spiraali. Kuivatamine õhu jahutamise abil. Skeemis on 2 soojusvahetit. Kuivatatav õhk läbib esimest vahetit, kus jahutatakse ja temast väljalangev niiskus langeb esimesse vee eemaldisse (separaator). Teine soojusvaheti jahutatakse külmutus seadme poolt ja jahutatud veest välja langenud vesi läheb teise separaatorisse. Külm õhk läbib esimest soojusvahetit, mille abil jahutab sissetulevat õhku. Kompressori tootlikkuse reguleerimine.
· vahetu ühendus · segamis pumbaga ühendus · sõltumatu ühendus Need ühendusviisid on toodud lk 11E joonisel 2 ja lk 13 joonisel 57A. Esimesed 2 on vanad ühendusviisid. Nende ühendusviiside korral on küttesüsteemi antava vee reguleerimise meetodil vananenud. Sõltuva ühenduse varjant hoone kütmiseks. Elevaatori abil aladati vee temp.-i kusagil 75-80 kraadini. Elevaator kujutab endast jugapumpa. Seal toodetakse küttevett ja sooja tarbevett ja selleks on 2 soojusvahetit. Hoone soojussõlm ja ülesanne. On tehniliste vahendite kogum ühendamaks kaugkütte võrku hoone sisese soojuskandja transpordi ja jaotussüteemiga. Sisaldab järgmisi seadmeid: · Soojusvaheti · Sulge ja reguleerimis armatuur · Pumbad, filtrid, paisupaak(kinnine) · Mõõteriistad(termomeetrid, manomeetrid, vooluhulga mõõtiurid) · Omajõulisi või kaudse toimega regulaatoreid.
Võimsus 495kW Pöörete arv 1500p/min Kolvikäik 155mm Kolvi läbimõõt 128mm Arv laevas 1 Töösuund vastupäeva Avariidiisel saab käivituskäsu kui laeva kolm abidiislit (generaatorit) on rivist väljas. Kütusena kasutab abidiisel diiselkütust, mida hoitakse avariidiisli ruumis tankis. Avariidiislil on oma jahutussüsteem jahutusvedeliku pumbaga. Abimasina jahutusvee soojusvahetit jahutatakse tiivikuga, mis on paigutatud masina ahtripoolsesse otsa. Jahutusvee pump saab liikumise masina võllilt. Diislil on ka oma õlipump, mis saab liikumise võllilt. Masin on märja karteriga ning õlitaset kontrollitakse karterist õlivardaga. Avariidiislit on võimalik käivitada nii starterkäivitusest (akud) kui ka suruõhuga. Mõlemad on täiesti iseseisvad süsteemid, mille töö ei ole seotud muude laeva masinate käivitussüsteemidega. 4
Leektoru- ja veetorukatlad, nende tööpõhimõte, ehitus, küttepindade liigitamine ja paigutus, võrdlus, kasutusalad. Aurukatla otstarve on pidevalt toota auru mingi energialiigi muundamise teel soojusenergiaks, kus juures vajalik energiat saadakse orgaanilise kütuse põletamise või sisepõlemismootorite väljalaskegaasidelt. Soojusenergiaga aurustatakse suletud anumanas vett, millest saadaksegi auru ettenähtud rõhul. Kokkuvõttes võiks laeva aurukatelt seega määratleda kui soojusvahetit, mille ülesandeks on auru tootmine laeva vajadusteks ettenähtud, atmosfäärirõhust kõrgemal rõhul soojusenergia sisestamise teel. Katelseade on seadmete ja süsteemide kompleks ettenähtud parameetritega kuuma vee või auru tootmiseks. Katelseadme koosseisu kuulub katelagregaat, kütuse-, toitevee-, auru-, põlemisõhu-, gaaside- jt süsteemid koos neid teenindavate abimehhanismide, kontroll- mõõteriistade, automaatika- ja kaitseseadmete ning -süsteemidega.
Lastist väljakeev külm aur imetakse tankist kompressorisse, kus ta kokku surutakse, mille tagajärjel tõuseb auru temperatuur. Kuum aur suunatakse kondensaatorisse, mida jahutatakse mereveega. Temperatuuri langemise tagajärjel aur kondensaatoris küllastub ja kondenseerub. Kondenseerumisel vabaneva peitsoojuse kannab ära pidevalt läbi kondensaatori voolav merevesi. Kondensaat koguneb kondensaatori põhja. Tema taset reguleerib ujukiga ventiil. Kondensaadi tase peab alati olema minimaalne. Soojusvahetit kasutatakse tankist võetava külma auru soojendamiseks ja vedelikupiiskade aurustamiseks. Kondensaatorist väljuv soe kondensaat läbib soojusvaheti torusid, andes ära osa oma soojusest ja soojendades soojusvaheti torude vahelt kompressorisse imetavat külma auru. 8.13.2. Mitmeastmeline taasveeldamisseade Kahe või enama astmega taasveeldamisseadmetes kasutatakse ühte või kahte madalrõhu- ja üht kõrgrõhukompressorit.
stabiilse soojusallikaga. Praktikas tuleb arvestada ka õhu niiskussisaldusega, mis on aasta jooksul muutuv suurus ja oleneb suurel määral korterisisestest niiskuseraldistest ja välisõhu temperatuurist ning suhtelisest niiskusest. Selles töös on VTSP energiaarvutustes arvestatud väljatõmbeõhu temperatuuriks 21 °C ja aasta keskmiseks siseõhu suhteliseks niiskuseks 40 %. Kuna VTSP kasutamisel on eeldatud, et korteri õhuvahetus on aastaringselt konstantne suurus, siis on õhk-vesi-soojusvahetit läbivaks ühe korteri õhuvooluhulgaks võetud 25 l/s. Arvestatud on sellega, et köögi väljatõmbel soojustagastust ei kasutata. Väljatõmbeõhust saadava energia saab leida valemiga 13.3. Q L n 10 6 ( h1 h2 ) (13.3) Q väljatõmbeõhult saadav energia, MWh; L väljatõmbe õhuvooluhulk, m3/s; ρ õhu tihedus, kg/m3; n perioodi pikkus, h;
annaabi.ee 
