Soojusenergiat tuleb kasutada targalt. Inimesed on harjunud elama liiga soojades korterites. Esiteks peaksid kõik korterid olema hästi soojustatud, et ei tekiks ülearuseid kulusid ning kõik saaks otstarbekalt kasutatud. Sama asi on ka soojustrassidega. Need peavad olema piisavalt korralikult tehtud, et soojuskadu tee peal katlamajast kodudesse oleks võimalikult väike. Soojuskadu on üks põhilisi probleeme soojusenergia kasutamise juures. Samuti saab hoolikama soojustamisega küttekulude pealt suuri summasid kokku hoida. Üheks parimaks soojusenergia säästliku kasutamise näiteks on päikeseenergiat kasutavad seadmed. Nagu näiteks päikesepatareid ja päikesepaneelid, mis kasutavad päikeseenergiat, mis on taastuv loodusvara ning muudavad selle meile kasulikuks. Olenevalt päikesepaneeli tüübist muudavad nad päikeseenergia elektriks või soojendavad sellega vett. Päikeseenergia kasutamine oleneb suurelt jaolt kliimast ning
CO2 hulk väga suur – ca 11 tonni inimese kohta aastas. Ka Eesti energiasäästu potentsiaal on väga kõrge, näiteks kasutatakse Tallinnas ühe m3 ehitusliku mahu kohta 25–30% rohkem soojust kui Helsingis. KODUS - eelista puu-, päikese- vm taastuvenergial põhinevat kütet, linnas on suhteliselt säästlik gaasiküte - toatemperatuuri langetamine 1°C võrra hoiab küttekulu kokku 6% - vähenda soojakadusid akende toppimise ja seinte soojustamisega - kasuta vett säästlikult, eriti sooja vett - kasuta säästulampe, mehaanilisi ja energiasäästlikke kodumasinaid -anna oma tarbetud riided jm asjad teistele, kes võivad neid vajada -sorteeri oma prügi ja komposteeri toidujäätmeid - eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid - eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist - kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega - eelista lähemal toodetud tooteid, eelista Eestimaist!
Mida saab üks lihtsurelik maailma muutmiseks ära teha? Arvan, et kõigepealt tuleks oma teadmisi jagada teistega ning julgustada neid reaalselt ellu viima. Praegu on aktuaalseks teemaks elektrienergia hinna tõus ja vabaturule minek , mis tekitab rahva seas parajat segadust ja meelehärmi. Selles leidub üks positiivne tegur inimesed hakkavad jälgima ja piirama oma leibkonna elektritarbimist. Seda on võimalik saavutada näiteks maja seinte, põrandate, lagede ja boileri soojustamisega või hõõgpirnide asendamisel säästupirnidega. Läbimõeldud tegutsemine viib ühtlasi sammu võrra lähemale loodusressursside kasutamise ja heitgaaside atmosfääri paiskumise vähenemisele. Inimpopulatsiooni kasv ja suurenev tarbimine on tegurid, mis põhjustavad kõiki meie keskkonna halvenemise aspekte. Igaüks peaks natuke mõtisklema selle üle, kuidas tagada inim- ja keskkonna jätkusuutlik areng. Kui kõik teeksid midagi säästva eluviisi nimel,
külmasildadega. Seega on plaatvundamendi soojustamisel tähtis ka soojustusmaterjali tugevus ja jäikus, sest see jääb monoliitse betoonplaani alla kandma kogu hoonet. Analoogselt lintvundamendiga soojustatakse ka plaatvundamendilt tõusvad sokli ehk keldri seinad väljastpoolt sobiva soojustusega, toetades see plaatvundamendi alla jäävale soojustusele, moodustades tervikliku kessooni. Keldrite puhul peab samuti tegelema keldriseinte soojustamisega, et vältida nende liigset mahajahtumist ja seeläbi seesmist kondensatsiooni teket. Kuluoptimaalne tänapäevane lahendus Vundamendi soojustuse valikul jälgige: veeimavuse näitajat tugevust ja jäikust erisoojusläbivust materjali füüsilist paksust Vundamenti soojustades ongi olulisim läbi mõelda sokli- ja hoone välisseina ühendus. Üldjuhul jäävad kandev ja välissein ja vundamendisein ühele vertikaalsele joonele, mis tähendab, et
11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada. Risk nendes kohtades on suur, sest kui ei ole tööd kvaliteetselt tehtud, siis vesi pääseb väga kergesti sealt kaudu konstruktsiooni. Läbiviigud tuleks planeerida võimaluse korral survelisest veest kõrgemale. [2] 4.1 Sokli isolatsioon Fassaadide soojustamisega kerkib tihti esile küsimus sokli soojustamisest. Sokli soojustamine on aga tihtipeale seotud hoopis keerulisemate ja kallimate lahendustega kui fassaad. 1 ruutmeetri sokli soojustamine koos õigete ja vajalike töödega võib olla 2-4 korda kulukam, kui fassaad. Seega tasub enne selgeks teha, kas keldriruumides on ikka vaja tagada eluruumidele vajalikku niiskusreziimi ja soojapidavust või mitte. Fassaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Soklile mõjub lisaks
Tegelikult ei vaja vundamentide jm välisperimeetri soojustusplaadid täiendavat kaitset niiskuse eest. Kui on vajalik hüdroisolatsiooni vm niiskustõkke kasutamine, siis tuleb see paigaldada (näit. kleepida) vahetult vastu vundamenti või soklit vms ning alles seejärel paigaldada XPS või EPS soojustusplaadid. [3] Vundamenti oleks kõige parem soojustada kevadest sügiseni. Talvel on see töö juba raskem, sest pinnas on külmunud. Koos vundamendi soojustamisega oleks arukas ära teha ka hüdro- isolatsioonitööd ja radoonikaitse, kui seda on vaja. [6] Isoleerimata vundament jääb talvel külmaks, mistõttu hoone põrandad võivad olla külmad. Samuti võib esineda külmakerkeid, kui vundament pole piisavalt sügavale rajatud või kui pinnases puudub külmakerkeisolatsioon. Kui paigaldamata on jäänud ka hüdro-isolatsioon, siis niiskub vundament külmaga ja laguneb. [6]
ehituspaber-, papp kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on “katuse all” kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem,
põhjendatud maja välisseinte soojustamine, kuid ikka ja jälle küsitakse, mis see kõik maksma läheb. Ent vaatame asja ka teisest küljest. Kui näiteks 80 korteriga majas on kaheksa viimase aasta jooksul kulunud soojust 6280 MWh, siis varsti kehtima hakkava hinnaga + käibemaks nõuab see tarbijalt enam kui 3,7 miljonit krooni, aga seda kulutust justkui ei märgatagi. Ometi ei jää ka see hind püsima! Sõltuvalt maja seisukorrast võib soojustamisega soojust säästa isegi enam kui kaks korda. Selle säästu arvelt võib ka 15-aastast pangalaenu tagasi maksta ja ehk jääb endalegi veel midagi järele. Vähemalt inimene ei kaota midagi. Sagedane vastuargument: mina ei elagi nii kaua! Tähendab, kui mina lahkun siit ilmast, siis tulgu ka teised minuga kaasa. Hämmastav on pigem see, et laenu võetakse näiteks oma ilumeele rahuldamiseks või kalli limusiini muretsemiseks, mis ei too midagi tagasi. Seevastu energiasääst
· kipsplaat 5. Mineraalvillade liigitus ja nende kasutamine Mineraalvilladeks nimetatakse kiudjaid mineraalseid soojustusmaterjale. Mineraalvillad sobivad nii uusehitustel kui ka renoveerimistöödel välis- ja siseseinte, vaheseinte, viilkatuste, katuslagede, vahelagede, katusealuste pööningute ja põrandate soojus- ja heliisolatsiooniks. Kivivill (Paroc, Rockwool) ja klaasvill (Isover, Thermolan) · hoone soojustamisega alustada peale seda, kui hoone on "katuse all" · kiviehitisi soojustada välispinnalt, sest seestpoolt soojustades võib tekkida kondensaat ja hoone soojakaod võivad seeläbi hoopis suureneda · puitehitisi võib soojustada ka seestpoolt, kui soojustusest väljaspoole jäävad kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise
Välispiirete ja külmasildade soojusjuhtivus Sisekliimat tagav K-V-J süsteem 29 ... SOOJUSLIK SISEKLIIMA sõltub: 1. Siseõhu temperatuur 2. Välisõhu temperatuur 3. Operatiivne temperatuur* 4. Temperatuuride vahe 5. Pindade (lagi,seinad, põrandad, aknaraamid, klaasid jne) temperatuurid 6. Siseõhu niiskus 7. Siseõhu liikumine Õige soojustamisega ja soojustussüsteemi tervikliku projekteerimisega saab neist otseselt või kaudselt mõjutada peaaegu kõiki komponente (va.õhu liikumist ruumide vahel). 30 15 SISEKLIIMA ON MÕJUTATAV See tekib terviklikust faktorite koosmõjust. Eristatavad on süsteemi sisenevad mõjud süsteemis tekkivad mõjud sealt välja suunduvad mõjud.
L vent õhu kogus C - erisoojus õhutihedus. Kolmas mis põhjustab soojuskadu(infiltratsioon): inf = Linf r C ( t sa - t va ) Linf - loomulik ventilatsioon. Kogu soojuskao saab: = p.k + F v + F inf Soojustusmaterjalid. Piirde konstruktsioonide materjalid on tavaliselt suure tiheduse ja tugevusega millede soojusjuhtivus ( ) on küllalt suur. Soojus kadusid saab vältida konsruktsioonide soojustamisega ja pragude tihendamisega. Soojusmaterjalideks nim poorseid madalatihedusega materjale. Lisaks tüütpilistele materjalidele kasutatakse madala tihedusega konsruktisooni materjale(nt kerg betoon). Nende tugevusnäitajad võimaldavad neid 16 kasutada ,,vähekorruselistes" hoonetes. Kogu materjalist moodustavad kg 60%, see tähendab väiksemat tihedust 600
on sees lisaained, mis aktiviseerivad tsemendi reageerimist, kivinemiskiirus suureneb 1,2 korda. Paigaldusjärgselt peab betooni temperatuuri jälgima (vähemalt +5ºC) ja vastavalt sellele valu hooldama. Termosmeetod komponentide eelsoojendus(raketis, armatuur), raketise soojustamine (soojusisolatsioonimatid), betoonisegu eelsoojendus. Kui välisõhu temperatuur on langenud alla 0ºC, kasutatakse kindlasti sooja betooni , jahtumise eest kaitstakse siis betoon konstruktsiooni soojustamisega soojustusmaterjalidega. Vaheseina betoneerimine talvel Variandid on elektrisoojendusraketised, auruga soojendamine, soojendustraadid, sissebetoneeritavad soojendusjuhtmed. Raketis peab olema juba enne valu soojendatud, et valatav betoon ei satuks miinustemperatuuridel pinnale, samuti peab olema puhas jääst ja lumest. Armatuur tuleb enne valu viia plusstemperatuuridele, kui armatuur on miinuskraadidel, siis tekib selle ümber kokkupuutel betooniga jää, ülessulamisel
Joonis 8.14) ei saa pidada maamaja miljööd väärtustavaks lahenduseks. Puitvälisseinale paigaldamist tuleb vältida ka kompressori vibratsiooni seina ülekandumise vältimiseks. Otstarbekam on paigaldada soojuspumba välisosa omaette raamile, mis toetub maapinnale ja leida selline asukoht, kus ta ei kahjusta miljööd. Joonis 8.14 Elamu energiatõhusust on võimalik parandada nii tehnosüsteemide (all vasakul) kui ka hoonepiirete soojustamisega (all paremal). Tähtis on, et hoone arhitektuurne väärtus säiliks. 95 Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Hoone summaarne soojuskadu H, W/K sõltub välispiirete soojusjuhtivusest U, W/(m2·K), nende piirete suurusest A, m2, külmasildade soojusjuhtivusest , W/(K·m) või , W/K ja nende
õhuvahetusest ning välisõhust. Seoses energiahindade kallinemisega ja sooviga säästa keskkonda pööratakse enam tähelepanu seinte lisasoojustamisele ning säästlikule kütmisele. 20. sajandil ja varem ehitatud puitkorterelamute palkseinte levinuim paksus on ~15 cm, mille soojusjuhtivus on küllalt suur: 0,7 W/(m2·K). Puitseina (nii palkseina kui ka puitsõrestikseina) võib soojustada väljastpoolt oluliselt kahjustamata tema soojus- ja niiskusrežiimi. Võrreldes seestpoolt soojustamisega, on väljastpoolt lisasoojustamise eeliseks seinapinna katmine vahelagede ja -seinte kohalt, külmasillad isoleeritakse. Tähtis on, et oleks arvestatud materjalide soojus- ja niiskustehniliste omadustega ja ehitusfüüsikaliste toimivuse kriteeriumitega. Tabel 5.1-s on toodud ülevaade nelja erineva seina soojus- ja niiskusrežiimist külmal talvekuul. Seinad on tihendatud nii, et õhujuhtivus soojus- ja niiskusrežiimi ei mõjuta.
annaabi.ee 
