SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36
Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas Vahtklaas unikaalne pooridega klaas. Ujub vee peal. Heli- ja soojusisolatsiooniomadused. Allub kergelt mehaanilisele töötlemisele. Ei reageeri hapnikuga. Talub suuri temperatuurikõikumisi. Vett mitteimav. Ei deformeeru. Materjal on hügieeniline, kuna tal puudub seentele, vetikatele, bakteritele jt mikroorganismidele ja taimedele sobiv elukeskkond Kasutatud materjal: http://www.tarmatrade.ee/tooted.php?cat=234 Kivivill Hea soojuspidavus, suur tulekindlus, säilitab oma mõõtmed ka temperatuuri ja niiskuse suure muutumise korral, helisummutus, hea töödeldavus, keskonnale ohutu Vahtpolüstüreen väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98% õhust. EPS soojusisolatsioonplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPS´i graanulid on osaliselt avatud mikropooridega, millesse vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine nendes toimub.
Hiinas saadakse umbes pool maailmas toodetavast kasmiirvillast (umbes 10 000 tonni toorvilla aastas). Mongoolias toodetakse 3000 tonni. Veel toodetakse kasmiirvilla Iraanis, Türgis ja Afganistaanis, Euroopas toodetakse seda ka, kuid vähe (Prantsusmaal, Hispaanias, Itaalias ja Sotimaal). Kasmiirkitselt kammitakse eriti peent (peenemat kui meriinovill) ja kallist villa, mida kutsutakse ka kiudude kuningaks. Kasmiirlõng on väga pehme, kerge ja soe. Villal on hea soojuspidavus ning see imab hästi niiskust. Selleks et saada parimat kiudu, kammitakse kitselt aluskarva. Sellest eemaldatakse hiljem sisse jäänud pealiskarvad. Kammimine tehakse kevadel, kui loomad oma talvekarva vahetavad. Ühelt kitselt saab vaid 500 grammi villa, seega on vill ise väga kallis. Kammlõnga kasutatakse käsitöölõngana, dzemperite, mütside, kinnast, sokkide ja käsitsi
Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused
Tuli ei tohi levida, soojapidavusnõuded 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Lakke, põrandale, on ka juhused, kus pannakse seintele, hoone sees tekkiva auru ja õhuniiskuse vastu. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet? Õhkvahe asukoht tarindis? Tuulutuse eesmärgil, seina vahel ning võib ka põranda all olla. 24. Millega peab arvestama rajades kõrgeid klaasfassaade? Klaasi vastupidavust (karastatud või lamineeritud), soojuspidavus praktiliselt puudub, õhkab külma nt talvel 25. Mis on Fibo ploki mõõdud? 500x200x200 26. Mis sammuga pannakse seinas puitsõrestik? Miks? Laes? Miks? 60-90 cm 27. Mis on paneeli standardmõõt? 28. Mis on telliskivi mõõt? 65x120x250 29. Kuhu paigutan tarindis tuuletõkke? Katuse alla 30. Nimeta keramsiitplokk? FIBO 5/200 EFEKT 31. Nimeta betoonplokk? Columbia kivi ehk õõnesplokk 32. Mis on keramsiit- ja betoonploki erinevused
immutatud proovikehadel 694 kg/m³. Kuna puidu keskmine soojusmahtuvus on suhteliselt suur (1,356 kJ/(kgᵒC)) ning puidu tihedus on siiski suhteliselt väike, ei saa väita, et puit hoiab hästi sooja nagu seda raskemad materjalid teeksid, näiteks betoon. Samuti on suure mahumassiga puit tugevam. Puidu tihedust ja seega tema kvaliteeti on võimalik hinnata ka puu aastaringide arvu järgi tüve ristlõike radiaalsuuna 10 mm ulatuses. Puidu tugevus, soojuspidavus ja mõõtmed olenevad suuresti puidu veesisaldusest ehk niiskusest, seega on antud näitaja puidu suhtes väga oluline. Antud laboriöös saadi kuivatatud puidu niiskussisalduseks 3 %, õhkkuivade proovikehad keskmiseks niiskussisalduseks 7,1 % ning immutatud proovikehadel saadi selleks 86,5 %. Kirjanduses on väla toodud, et kuiva puidu märgumisel kaasneb puidu paisumine, mahukahanemine ning seetõttu muutuvad ka puidu lineaarmõõtmed eri suundades
PVC-kattega klaasvillast ripplagi* * Märgades ja niisketes ruumides: alumiiniumist ripplagi 3.3 Ehitise küte Hoone küttesüsteem on lahendatud vesikeskküttega. Kütmiseks vajalik soe vesi saadakse tehnilises ruumis paikneva õlikatlaga. Küttekehadena kasutatakse terasest radiaatoreid ning hoone on varustatud külma ja sooja veega. Lisaks on saali ning niiskete ja märgade ruumide põrandad varustatud vesi-põrandaküttega. 4. ENERGIA SÄÄSTLIKKUS JA TÕHUSUS Hoone soojuspidavus on tagatud piisava kihilise soojustusega. Oluline on ka õhu- ja aurutõke, mille abil on võimalik vähendada intensiivset õhuvahetust ja takistada vee sisseimbumist ning ühtlasi võimaldada väljakuivamist, mille tulemusena väheneb nii energiatarve kui ka paraneb sisekliima kvaliteet. Energiasäästu seisukohalt on ülioluline osa ka avatäidetel, kuna soojakaod akende ja uste kaudu on kordi suuremad kui välisseintel. Silmas on peetud, et aknad ei võtaks enda alla liiga suure pinna
Kuna vundamendile laskuvad koormused jagatakse ka ümbritsevasse pinnasesse laiali, siis liigse kaevetöö võib põhjustada vundamendi laialilagunemise tõttu hoone varingu. 21. Millised on välisseinale esitatavad nõuded? • tugevad ja püsivad kogu ekspluatatsiooniea vältel • piisavalt helipidavad • võimalikult odavad, kerged ja loodussõbralikust materjalist • seinte süttivus- ja tulepüsivuspiir peavad vastama hoone tulepüsivusklassile • seinte soojuspidavus, aurupidavus ja õhutihedus peavad vastama kehtivatele normidele, vältida tuleb nn. külmasildade tekkimist raudbetoonist vahelagede tasandil, raudbetoonist avasilluste kohal jms. 22. Aurutõke asukoht tarindis? Miks? Aurutõke peab paiknema soojustuse suhtes soojema keskkonna pool, kuna ainult sellisel juhul saab see efektiivselt täita oma põhiülesannet - kaitsta soojustust ja konstruktsioone niiskumise eest. 23. Mis eesmärgil kasutatakse tarindis õhkvahet
Lubikrohv 1,5 0,01 Mineraalvatt 10 1,42 Vahtplast 10 2,0 Õhuvahe 5 0,19 Selgelt on näha, et materjalid mis on loodud hoone soojustamiseks, edestavad teisi soojapivuses. Samas on õhu soojuspidavus väga hea. 5cm õhuvähe soojuspidavus on peaaegu 19 sama mis 40cm betoonseinal. Antud andmete põhjal on võimalik välja arvutada seina soojapidavus. Hoone sein, milles mina elan koosneb 10cm vahtplasti kihist, 10cm paksusest mineraalvati kihist, 5cm paksusest õhuvahest, 5cm paksusest lauakihist ning 1,5cm paksusest lubjakrohvi kihist. Selle seina soojapidavus R=2,0+1,42+0,19+0,28+0,01=3,9 m²·°C/W. Võib
20. Soojuskiirgus. Soojuskiirgus 1) energia levib elektromagnetlainetena; 2) soojus kandub edasi ilma materjali vahenduseta; 3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub ( - absorbeeruv osa; - tagasipeegeldunud osa; - läbinud osa. + + = 1 21. Millest sõltub piirde soojapidavus? 22. Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust. 23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25
reageerimatu. • On aastakümneid funktsionaalsed ja püsivad – ilma et pidevalt tuleks teha kulutusi nende hooldamiseks • Ei vaja oma eluaja jooksul ülevärvimist. • Ei roosteta, ei mädane, ei pragune ega lõhustu. • Ei juhi elektrit, antistaatiline. • Süttib raskelt ja kustub ise - materjal ei soodusta põlemist. • Tänu kõrgele tihedusele, heli- ning soojusisolatsioonile ei raisata kütet, soojuspidavus 20% kõrgem kui puitakendel. • Vastupidavaimad ilmastikule ja mehaanilistele vigastustele. • PVC-aknad on lihtsalt ja kiirelt valmistatavad. • Optimaalne UV (ultraviolettkiirgus) kindlus luitumise ja järelkolletumise suhtes. • Lai värvivalik ja puitimitatsioonid, ka kahevärvilised kombinatsioonid. • Spetsiaalsed põrktihendid hoiavad ära soojakaod ja kaitsevad tervistkahjustava tõmbetuule eest.
soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400
omadused( külmas kaitseb, telfiriie, vilt alisvill vältimiseks pesta ettevaatlikult soojas jahutab), hästi värvitav, liivakollasest , neutraalses pesulahuses ja kuid kasutatakse enim helepruunini õrnalt hõõrudes naturaalsena. Kasmiirvill, WS hea soojuspidavus, hästi kallis, kuid kasutatakse hallikas, pesta tuleb villa jaoks spets värvitav, keemilistele käsitöölõngana, pruunikas, vahenditega, kootud kangad mõjutustele tundlikum kui dsemprites, mütside, must, valge keemiline kuivpuhastus, lambavill, vanub villast kinnaste, sallides, trikotaas tooted käsipesu
soojushulka, mis voolab lbi 1m pikkusel 1h jooksul. Soojustusmaterjalid on kerged, poorsed ja juhivad halvasti sooja. Valmsitatud peenpoorilistena, milles on õhu liikumine peatatud. Soojustusmaterjalide jaotamine: • Orgaanilised • Mineraalsed ( kiudjad mineraalsed soojsumaterjalid, mille tooraineks klaas, kivim või šlakk) Lisaks veel kuju järgi: • Plaadid, matid, lehed, tellised • Puistevill, kiudmaterjalid Kasutamine: majade soojustamine, soojuspidavus ja külmapidavus (saunad, külmkapid, termos). Tööstustes mineraalsed soojsutusmaterjalid (vill jne). Omadused: • Kerge mahukaal – 500kg /m3 • Mineraalsed materjalid mittepõlevad, • Soojusisolatsioonimaterjale tuleb kaitsta vee eest • Õhu läbilaskvus ja kuju püsivus Mõned näited: vahtpolüester- soojusjuhtivus 0,033W ; mineraalvill- 0,04W Mineraal villad Klaasvill: peamised koostisained- sooda, liiv, klaasipuru ja lubjakivi. Seda tehakse 1400 kraadi juures
KÕIGIS KESKKONNAASPEKTIDES. NENDE SÄÄSTVUSE HINDAMISEL PEAB VAATLEMA ERINEVAID PÕHIMÕTTEID JA OMADUSI. · MATERJALIDE TOOTMISE PÕHIMÕTTED NENDE SÄÄSTVUSE HINDAMISEL ENERGIAKULU TOOTMISEL RESSURSIKULU TOOTMISEL JÄÄKAINETE EMISSIOON · MATERJALIDE KASUTUSPÕHIMÕTTED TRANSPORDIKULUD MÕJU RUUMI KLIIMALE JA INIMESE TERVISELE ENERGIAKULU JA JÄÄTMETE TEKE EHITUSE KÄIGUS MATERJALIDE HOOLDATAVUS JA OLELUSRING SOOJUSPIDAVUS · MATERJALIDE OMADUSED TEISELE RINGILE SAATMISES ELUIGA TAASKASUTATAVUS LADUSTATAVUS PILET nr. 13 1. KESKKONNAÖKONOOMIKA JA JÄTKUSUUTLIK ARENG Keskkonnaökonoomika on majandusteaduse osa, mille uurimisobjektiks on looduskasutuse ja elukeskkonna majandusprobleemid. Keskkonnaökonoomika uurib looduskasutust ja keskkonnakaitset kui inimeste huvides toimuvaid majandusprotsesse
oodatavast soojusliku mugavuse kvaliteedist võib, lähtudes soojuslikust mugavusest, jagada sisekliima nelja klassi, vt. Tabel 3.2. Madalamate sisekliimaklasside korral on sisekliimaga rahulolematute elanike hulk (PPD, %) suurem, kuna elanikud hindavad (PMV) ruume liiga jahedaks või liiga soojaks. PMV-PPD indeks võtab arvesse kõigi kuue soojusliku parameetri (õhutemperatuur, keskmine kiirguslik temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, riietuse soojuspidavus ja kehaline aktiivsus) mõju ning seda võib otseselt kasutada soojusliku mugavuse kriteeriumina. Kombineerides sisekliima projekteerimiskriteeriumi (CR 1752, 1998) ja hoonete energia- tõhususe projekteerimise lähteparameetrite standardi (EVS-EN 15251:2007, asendab endist sisekliima standardit EVS 839:2003) piirsuurusi, võib hoonetes, kus ei ole mehaanilist jahutust, on võimalik avada aknaid ja valida riietatust, erinevate sisekliimaklasside temperatuuride piirsuurused esitada Joonis 3
oodatavast soojusliku mugavuse kvaliteedist võib, lähtudes soojuslikust mugavusest, jagada sisekliima nelja klassi, vt. Tabel 7.5. Madalamate sisekliimaklasside korral on sisekliimaga rahulolematute elanike hulk (PPD, %) suurem, kuna elanikud hindavad (PMV) ruume liiga jahedaks või liiga soojaks. PMV-PPD indeks võtab arvesse kõigi kuue soojusliku parameetri (õhutemperatuur, keskmine kiirguslik temperatuur, õhu liikumise kiirus, õhuniiskus, riietuse soojuspidavus ja kehaline aktiivsus) mõju ning seda võib otseselt kasutada soojusliku mugavuse kriteeriumina. Tabel 7.5 Sisekliima klasside kirjeldus (EVS-EN-15251). Sisekliima Selgitus Prognoositud Soojusliku soojusliku soojusliku mugavus- mugavuse rahulolematuse tunde indeks
annaabi.ee 
