Mitte mingi osa langenud energiast ei peegeldu ega lähe kehast läbi. Lähtudes Kirchhoffi seadusest, pole absoluutselt must keha mitte parim neelaja, vaid ka parim kiirgaja. Kui a=1, siis neeldub kogu energia. Tahma ligikaudne neeldumisvõime on 0,99. Absoluutselt musta keha kiirguse seadused, nende rakendamine kehade temperatuuri, diferentsiaalse kiirgusvõime maksimumile vastava lainepikkuse, kiiratava ja neelatava energia või võimsuse arvutamisel. 1. Stefani-Boltzmanni seadus Absoluutselt musta keha integraalne kiirgusvõime on võrdeline selle keha absoluutse temperatuuri neljanda astemega. R = T^4 - R-integraalne kiirgusvõime, -Stefani-Boltzmanni konstant, T-absoluutne temperatuur. = 5,67*10^8 W/m^2*K^4 2. Wieni nihkeseadus Kiirgusvõime maksimumile vastav lainepikkus on pöörvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga.
15)Millised on tähtede temperatuurid? Kasutati musta keha kiirguse olemust, et tähtede spekter on erakordselt sarnane musta keha kiirguse spektriga erinevatel temperatuuridel. Selle järgi võime leida tähe pinnatemperatuuri, mida sinisem täht, seda suurem temp, mida punasem, seda väiksem temp. 16)Kuidas saab määrata tähe läbimõõtu? Aga massi? Kui oleme leidnud tähe tempi ja kiirgusvõimsuse(tähe kauguse kaudu) siis saab kasutades Stefani-Boltzmanni seadust, leida tähe läbimõõdu. Tähtede massi on võimalik mõõta vaid siis, kui mõõdetaval tähel on kaaslane. Siis saab massi leida Newtoni gravitatsiooniseaduse abil, lähtudes tähtede omavahelisest liikumisest. 17)Milliseid järeldusi saab teha tähespektrist? Tähti klassifitseeritakse nende spektri järgi. Spektri järgi saab teha järeldusi tähtede ehituse kohta: 1)pidev spektriolemasolu- tähe kiirgav pind koosneb täielikult ioniseeritud plasmast,
kiirguse absorbeerumine, peegeldumine, läbivus), materjali pinna emissioonitegur Soojuskiirgus - on laetud osakeste soojusliikumise tõttu tekkiv elektromagnetiline kiirgus. Kõik kehad, mille temperatuur > 0K (-273,15°C), kiirgavad soojust. Elektromagnetiline kiirgus jaguneb omakorda: absorbeeruvaks-, tagasi peegeldunud- ning läbinud osaks. Absoluutne must keha – keha, mis neelab kogu kiirguse, mis talle väljaspool langeb. Stefani-Boltzmanni seadus - absoluutselt musta keha soojuskiirguse intensiivsus (võimsus) ühikulise pindala kohta kasvab võrdeliselt temperatuuri neljanda astmega. Emust =σ ∙ T R 4 σ - Stefan-Boltzmanni konstant =5,67·10-8 W/m2·K4 TR – Kiirgava pinna temperatuur, K. Emissioonitegur ε – ehk kiirgusvõime, koefitsient, mis näitab kui palju vähem keha kiirgab võrrelde absoluutse musta kehaga. Emissioonitegur on reaalse keha poolt kiiratud energia ja
81. Kuidas toimb organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga? Kuum keha annab soojust, külm keha võtab vastu. Üks osa keha sisemuses produtseeritud soojusest jõuab keha pinnale kudede soojusjuhtivuse teel, enamik aga verega transporteeritud ja konvektsiooni teel.Soojusjuhtivus toimub aatomite võnkumise ja vabade elektronide vahendusel. 81. Stefan- Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel. Stefani-Boltzmanni seaduse järgi temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 82. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas kiirgus on nähtavas osas? Inimine kiirgab infrapunases diapasoonis . Se ei ole nähtavas osas. 83. Kuidas toimub produtseeritud soojuse ülekanne. Verevarustuse termiline näitaja. 84. Millised protsessid on isoprotsessid, adiabaatiline protsess?
toiduainetes. "Organism-väliskeskkond" süsteemi entroopia kasvab, kusjuures organismi entroopia on jääv suurus. Organismi korrastatus püsib keskkonna korrastatuse vähenemise tõttu. Patoloogia korral biosüsteemi entroopia kasvab (toimub kaootiline rakkude juurdekasv). Kui keskkonna tingimused muutuvad, peab elusorganism adapteerima, rakusüsteem peab püsima tasakaalus, muidu ta sureb. 65. Kuidas toimub organismi soojusvahetus väliskeskkonnaga? Aine- ja energiavahetuse toimel. 66. Stefani-Boltzmanni seadus elusorganismi soojusenergia kiirgamisel. Temperatuuril T oleva musta keha poolt kiiratav soojusvoog on võrdeline keha pindala ja absoluutse temperatuuri neljanda astmega. 67. Millisel lainepikkusel elusorganism kiirgab? Kas see on nähtavas osas? Elusorganism kiirgab 5-20 mm ja see pole nähtav, sest inimene kiirgab infrapunases diapasoonis. 68.Genereeritud soojuse äraandmine. Verevarustuse termiline näitaja. Enamus soojushulgast on toodud verega
neeldumisseaduse nime all. kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Kirchoff'i seadus. Kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõigil kehadel sama, keha ja tema pinna omadustest sõltumatu funktsioon, mis sõltub ainult temperatuurist ja sagedusest. Stefani-Boltzmanni seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Matemaatilisel kujul: r * (T ) = T 4 , kus r * ( T ) on absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime; T-selle keha absoluutne temperatuur; -võrdetegur, mida nimetatakse Stefani - Boltzmanni konstandiks. Wien'i seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime maksimumile vastav kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga.
neeldumisseaduse nime all. kus kannab neeldumisteguri nime. Kokku saime nn. Bouguer' (loe: buzee) seaduse, mis kirjeldab valguse nõrgenemist neelavas keskkonnas. Näeme, et neeldumistegur sõltub vahest ja on maksimaalne resonantsipiirkonnas . Kirchoff'i seadus. Kiirgamisvõime ja neelamisvõime suhe on kõigil kehadel sama, keha ja tema pinna omadustest sõltumatu funktsioon, mis sõltub ainult temperatuurist ja sagedusest. Stefani-Boltzmanni seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime on võrdeline tema absoluutse temperatuuri neljanda astmega. Matemaatilisel kujul: r * (T ) = T 4 , kus r * ( T ) on absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime; T-selle keha absoluutne temperatuur; -võrdetegur, mida nimetatakse Stefani - Boltzmanni konstandiks. Wien'i seadus: absoluutselt musta keha kogukiirgamisvõime maksimumile vastav kiirguse lainepikkus on pöördvõrdeline keha absoluutse temperatuuriga.
Sellelt lingilt saab tõmmata Arvo otsa soojustehnika raamatu. http://digi.lib.ttu.ee/i/?967 Faili lõpus on eksami näide, mida tunnis vaadati. 1. Termodünaamika põhimõisted, termodünaamiline süsteem, termodünaamiline keha jatermodünaamilised olekuparameetrid. Termodünaamiline süsteem. Nimetus „termodünaamika” hõlmab see mõiste kõik nähtused mis kaasnevad energiaga ja energia muundusega. Jaguneb füüsikaline, keemiline ja tehniline termodünaamika. Tehniline termodünaamika käsitleb ainult mehaanilise töö ja soojuse vastastikuseid seoseid. Termodünaamiline süsteem on kehade kogu, mis võivad olla nii omavahel kui ka väliskeskkonnaga energeetilises vastasmõjus. Väliskeskkond on termodünaamilist süsteemi ümbritsev suure energia mahtuvusega keskkond, mille teatud olekuparameetrid (T, p jne.) ei muutu, kui süsteem mõjutab teda soojuslikul, mehaanilisel või mõnel muul viisil. Termodünaamilise süsteemi üks lihtne näide on gaas balloonis. Süstee...
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus .............................
annaabi.ee 
