1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal. Katsekehad olid enne mõõtmis olnud vähemalt 6 tundi temperatuuril
3.5.2. Survepinge määramine kaudse meetodiga Materjalide koormustaluvus määratakse ka kaudse meetodiga, kus lähtutakse katsetatava materjali tihedusest. Koormustaluvus kaudsel määramisel arvutatakse valemi , [kPa] Valem 3.5.5 abiga. EPS-i tiheduse ja survepinge sõltuvus on toodud Graafik 3.1. 10=10,00 -81,0 , [kPa] Valem 3.5.5 Koormustaluvuse ja näivtiheduse vaheline sõltuvus 3.6. Soojuserijuhtivuse määramine kaudse meetodiga Graafik 3.1 Soojuserijuhtivus kaudsel määramisel arvutatakse valemi Valem 3.6.6 järgi. EPS tiheduse ja soojuserijuhtivuse sõltuvus on toodud graafikulGraafik 3.2 : =0,025314+5,174310-50+ 0,173606 0 ,[ ] W
aluminniuim 0,2...0,4; Poleeritud teras: 0,1; Roostevaba teras: 0,1-0,8; Tsingitud teras: 0,2...0,3; Raud, roostetanud: 0,5...0,7. Mittemetallid: Värv: 0,85...0,95; Puit: 0,9...0,95; Klaas: 0,92; Tellis, krohv: 0,93; Betoon: 0,94; Paber, tapeet: 0,93...0,95; Vesi: 0,95; Jää: 0,98. 17. Materjali soojuserijuhtivus: deklareeritav soojuserijuhtivus, arvutuslik soojuserijuhtivus, soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid Valemilehel! Soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad: temperatuur, niiskus, materjali vananemine. Piirdetarindite soojusläbivuse arvutustes tuleb kasutada arvutuslikku soojuserijuhtivust λd, mis arvestab paigalduskeskkonna mõjusid. Teisendus tegurid saab standardist EVS-EN ISO 10456. Soojuserijuhtivuse suurus sõltub ka materjali tihedusest: 18. Piirdetarindi soojusjuhtivus, otstarbekas soojusjuhtivus, õhkvahe soojustakistus, piirde korrigeeritud soojusjuhtivus (parandustegurid)
sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................... 4 1. Hoone soojuskadude leidmine..........................................................................................................5 1.1 Hoone välispiirete lõiked koos soojuserijuhtivuse arvutustega..................................................5 1.1.1 Välissein.............................................................................................................................. 5 Väliseina soojajuhtivuse arvutamine...........................................................................................6 1.1.2 Põrand............................................................................................................................
tuuletõkkeid, hüdroisoleerida konstruktsiooni jne. Tuntud keraamikatooted on ka kerged betooni täitematerjalid, millised parandavad oluliselt betooni soojusisolatsiooni omadusi ja vähendavad tihedust. 4. Iseloomustage soojusisolatsioonmaterjalide omaduste sõltuvust materjali tihedusest. Mida suurem on õhusisaldus materjalis, seda vähem juhib ta soojust. Seetõttu teades tihedust, saame vastavast valemist arvutada eeldatava soojuserijuhtivuse. Näiteks EPS- soojusisolatsioonplaat on väikse tihedusega, kaalult kerge ja poorne soojusisolatsioonmaterjal, mis koosneb 98 % ulatuses õhust. EPS-plaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni graanulitest, mis on veeauru toimel omavahel tihedalt kokku ühendatud. EPSi graanulitel on osaliselt avatud mikropoorid, kuhu vesi ei tungi, kuid veeauru liikumine neis toimub. Mineraalvilla plaat on suurema tihedusega ja raskem poorne soojusisolatsioonimaterjal kui vahtpolüstürool
Valem: = U * A * (T1 - T2) Lahendus: = 0,16 * 11 * 22,5 - (-25) = 313,5 W Vastus: Soojusvool on 313,5 W 8 ÜLESANNE 7 ÜLESANNE 7 Väärtus Ühik Jäik mineraalvilla plaat D 0,035 W/mK Materjali keskmine temperatuur T1 10,3 °C Mineraalvillast soojustusplaadi soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal Seina keskmine temperatuur T2 deklareeritav soojus- °C kütteperioodil 13,5 erijuhtivus on D= 0,035 W/ Materjali keskmine niiskussisaldus 1 (mK). Kui T1= +10,3 ºC soojuserijuhtivuse mõõtmise ajal 0,55 m3/m3 talvisel kütteperioodil on seina
Uued hooned ja Enne 2000 aastat ehitatud või rekonstrueeritud rekonstrueeritud hooned hooned olemasoleva olukorra hindamiseks 3 0,8 0,8 2 0,8 0,65 Deklareeritava soojuserijuhtivuse D on ümardatud 90/90 suurus 90 / 90 10 k S , W/(m·K) 10 keskmisel temperatuuril +10 ºC oleva materjali soojuserijuhtivuse mõõtetulemuste aritmeetiline keskmine; 7 2018
Sellepärast, et paljud tegurid võivad mõjutada ja suurenda välispiirde soojusjuhtivust, näiteks külmasillad, õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid?
Sellepärast, et paljud tegurid võivad mõjutada ja suurenda välispiirde soojusjuhtivust, näiteks külmasillad, õhupilud, mehaanilised kinnitid, soojustuse õhujuhtivus. Leitakse vastavatele vigadele parandid ja liidetakse nende väärtus seina algsele U-arvule. 43. Miks ei saa pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete puhul rakendada standardis EVS 908-1:2010 arvutusmetoodikat? Sellepärast, et pinnasega kokkupuutes olevate välispiirete arvutamisel peab arvestama ka pinnase soojuserijuhtivuse ning maapinnast kõrgemal asuvate seinte kogupaksusega. 44. Mida me mõistame külmasilla all? Külmasild on tarindi osa, mille soojusjuhtivus on lokaalselt suurem ümbritseva tarindi soojusjuhtivusest. Külmasild tekib hoone välispiirde soojustuse kohaliku nõrgenemise tulemusena, mis põhjustab soojusvoo suurenemist ja tarindi sisepinna temperatuuri alanemist. 45. Selgita mõisteid joonkülmasild, punktkülmasild? Too näiteid?
3) kõik kehad, mille temperatuur on > 0K, kiirgavad soojuskiirgust; 4)soojuskiirgus sõltub: (kiirgava pinna temperatuurist; kiirgava pinna omadustest); 5) kiirgus jaotub ( - absorbeeruv osa; - tagasipeegeldunud osa; - läbinud osa. + + = 1 21. Millest sõltub piirde soojapidavus? 22. Piirde soojuspidavus ehk soojustakistus sõltub: kasutatud materjalidest; materjalide paksusest; külmasildade olemasolust. 23. Materjali soojuserijuhtivus; soojuserijuhtivuse suurust mõjutavad tegurid. 24. Materjali soojuserijuhtivus väljendab soojusvoolu vattides, mis läbib 1 m paksuse ja 1 m2 pinnaga materjalikihi, kui temperatuuride vahe vastastikuste pindade vahel on 1 K. Materjali soojuserijuhtivus sõltub niiskusest, temperatuurist, materjali tihedusest. 25. Otstarbeka soojustuse valikut mõjutavad tegurid. Otstarbeka soojustuse määramisel lähtutakse: hoone energiatõhususe miinimumnõuetest;
üldse 10 sekundi jooksul pole vajalik d0 või d1 klass või d1, või d2 katsetata (600 sekundi jooksul) (600-sekundilises ajavahemikus) 1.1.7.4 Tuletundlikkuse kestvus vananemise/ degradeerumise suhtes Mineraalvillatoodete tuletundlikkus ei muutu ajas. 1.1.8 Soojustakistuse ja soojuserijuhtivuse kestvus vananemise/ lagunemie suhtes Mineraalvillatoodete soojuserijuhtivus ei muutu ajas. 1.2 Nõuded spetsiifiliste kasutusviiside korral 1.2.1 Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril Mõõtmete stabiilsus spetsifitseeritud temperatuuril tuleb määrata standardi EN 1604 järgi. Katse tuleb teha pärast 48-tunnist hoidmist temperatuuril (70±2) ºC. Ühegi katsetulemuse
Esimese aasta talvekuude keskmine temperatuur oli -7,4 C (min. -21,5 C, maks. +4,2 C) ja suhteline niiskus RH 89% (min. 62%, maks. 100%). Seina seest mõõdeti temperatuur ja suhteline niiskus palkseina ja sisemise lisasoojustuse vahelt: temperatuur, Joonis 5.9, suhteline niiskus Joonis 5.11, veeauru osarõhk, Joonis 5.13. Seina sees oli madalaim temperatuur mineraalvillaga soojustatud seintel, vt. Joonis 5.9, Joonis 5.10. See vastab ka materjalide soojuserijuhtivuse erinevustele, kus mineraalvilla soojuserijuhtivus (mv0.040 W/(K·m)) oli väiksem, kui tselluvilla (tsv0.045 W/(K·m)) või (pr0.054 W/(K·m)) pillirooplaadi oma. Materjali väiksem soojuserijuhtivus vähendab soojusvoogu tarindi kaudu. Joonis 5.9 Temperatuur õues, siseruumis ja seina sees 1. aastal. Joonis 5.10 Sisetemperatuuri ja seinasisese temperatuuri sõltuvus välistemperatuurist 1. aastal (vasakul)
annaabi.ee 
