või harmoonia, õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/Platon http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/platon.htm http://web.zone.ee/a_t_maa/Platon.html
tõestama. Antud juhul tuleb esmalt küsida näiteks, mis teeb sind õnnelikuks. Vasta sellele võimalikult üksikasjaliselt ning ära mõtle seejuures ainult antud hetkele, vaid ka tulevikule. Mis teeb sind õnnelikuks praegu ja tulevikus, pärast koolide lõpetamist? Kas kool aitab kaasa selle saavutamisele? Mida ma peaks siis koolis teada saama, et olla tulevases elus õnnelik? Kuidas ennast tundma õppida, et leida oma oskustele ja soodumustele võimalikult vääriline amet? Kuidas saada võimalikult hea töökoht? Mida selleks teha? Kas head teadmised koolis lubavad automaatselt põnevat/tasuvat töökohta? Kuidas muretseda endale kodu ja see hubaseks muuta? Kuidas hakkama saada kodus esinevate probleemidega? Kuidas luua sõprussuhteid ja neid hoida? Kuidas lahendada konflikte? Kuidas töötada meeskonnas? Kuidas meeldida vastassoo esindajatele
harmoonia ja õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Platoni mõtteteri, mis mulle enim meeldisid · Looduse raamat on kirjutatud matemaatika keeles. · Vaprus põhineb oskusel vahet teha ja teada, mida tuleb karta ja mida mitte. · Kujutades nähtavaid asju kaunitena, ahvatleb kunst inimest pidama näilist jäljendust tõelisuseks. · Matemaatilised väited kehtivad ranges tähenduses üksnes idealiseeritud objektide kohta. · Luuletaja on tiibadega olevus.
1)tarkus, 2)mehisus, 3)vaoshoitus või harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seiseisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Minu arvamus: Too ideaalriigi mudel ise aga on kahtlemata üliidealistlik utoopia, nagu seda on kritiseeritud, kuna tavaliselt ei tea ju keegi, milline see õige otsus siiski on, samuti võivad eksida ka kõige targemad inimesed ning halvemal juhul kogu riigi isegi põhja lasta. Seega pole välistatud vead siiski ka riigijuhtimiseks ülipõhjaliku ettevalmistatuse korral. Kuna aga inimesed on erinevad, siis kipuvad
1) Tarkus - selle anndavad riigile valitsejad, kes võtavad vastu tarku otsuseid riigi juhtimiseks. Valitsema peavad tõelised filosoofid, kuid viimased ei tohi olla liiga võimuahned 2) Mehisus - mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu 3) Harmoonia või vaoshoitus - kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastaus 4) Õiglus - õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma “soodumustele” ja ei sega teisi. Valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölased elavad sõnakuulmises, tehes tööd. • Ainukesed, kellel tohib olla isiklik omand on käsitöölised. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi seda olla, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ja oleks kahjulik riigile kui tervikule. Ainuke mis neile kuulub on keha. • VASTANUD DEMOKRAATLIKULE KORRALE • Välismaale ei tohi alla 40-aastased reisida
Platon oli veendunud, et hädadele ei tule lõppu enne, kui tõelised filosoofid hakkavad valitsema või 12 praegused valitsejad tõeliselt filosofeerima. Mehiseks teevad riigi sõjamehed, kes võitlevad mehiselt sise- ja välisvaenlaste vastu. Harmoonia või vaoshoitus on riigi kõigi kolme seisuse tegevuse kooskõlastus. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. Kui näiteks inimene, kelle hing sisaldab kulda, peab olema sõjamees, siis oleks see ebaõiglane. Õiglases riigis valitsevad valitsejad, sõjamehed toetavad valitsejaid ning käsitöölised elavad sõnakuulmises, tehes oma tööd. Käsitöölised on Platoni ideaalses riigis ainukesed, kellel võib olla isiklik omand. Valitsejatel ja sõjameestel ei tohi olla isiklikku omandit, sest see tekitaks omakasupüüdlikkust ning oleks kahjulik riigile kui tervikule
harmoonia, 4)õiglus. Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. KEHA JA VAIM: Rene Descartes: Descartes ei eita materiaalsuse olemasolu, ta usub, et olemas on nii keha kui vaim, mis on omavahel tihedalt seotud. Ta leiab, et hingel pole loomupäraselt mingit seost ruumilise ulatuvuse, mõõtmete ega muude mateeria omadustega, mis iseloomustavad keha. Tema arvates on hing seotud vaid keha organite tervikuga, see tähendab, et kui eraldada mingi osa keha tervikust, lahkub hing kehast, kuna sel juhul on keha organite
lapse vastastikuse mõjutuse vormide ning järgnevate arengutulemuste vahel. Kõik nad sõltuvad siiski alternatiivsest tõlgendusest: nimelt, et vaadeldud suhe on pigem geneetiline kui keskkonnajõudude toode. Seda seisukohta väljendatakse ja kaitstakse kõige selgemalt Scarri ja tema kolleegide töödes (Scarr, 1885, 1992; Scarr ja McCartney, 1983). Scarr jt. Väidavad, et vanemad loovad oma lastele keskkondi ja lapsed loovad omaenda keskkonnad vastuseks nende jagatud päritud soodumustele. See tähendab, et proksimaalprotsessid, mis looduses on vastastikused, kannavad paratamatult tähtsat geneetilist koormust. See on kindlasti õige; küsimus on selles, millisel määral Scarri(1992) arvates on keskkonna ja geneetika korrelatsioon nii tugev, et paljud vanemad kannavad hoolt selle eest, et nende lastel oleks eristavaid mõjusid oma järeltulijatele. Sedavõrd ekstreemne seisukoht vaidlustab kõige tõhusamalt eksperiment, mis on loodud selle
Iga seisuse kohta kehtisid talle omased õigused ja kohustused. Kui iga seisus täitis vastavalt oma õigustele ja kohustustele neile pandud ülesandeid, siis kujunes riigis häireteta tasakaal ning harmoonia, mis esineb vooruslikus hinges. Selline tasakaal teostub ideaalses riigis kõiki seisusi ühendava ühise vooruse - õigluse näol. Õiglane on riik siis, kui kõik teevad oma tööd vastavalt oma soodumustele ja ei sega teisi. KOMMENTAARID Ideedeõpetuse juurde võiks isiklikest tähelepanekutest veel lisada, et tegelikult paistab Platoni ideedeõpetus ka muusika (nagu ka teiste kunstiliikide) juures kehtivat, kuigi muusikat pole võimalik näpuga katsuda. Tegelikult pole ju ka täiuslikku muusikateost olemas, on vaid loendamatu hulk täiusliku muusikateose koopiaid. Neist paljud on küll täiuslikkusele üsna lähedal, kuid siiski jääb igaühes neistki veel midagi puudu, et olla täiuslik
PÄRILIKKUSÕPETUS On juba mainitud, et rassiteaduse (vt ptk 10) eesmärgiks oli mh kirjeldada korrelatiivseid seoseid väliste, morfoloogiliste, ja silmale nähtamatute, kuid oluliste nt kalduvus haigustele ,,sisemiste" tunnuste vahel. Märksõnaks on KONSTITUTSIOON kehaliste (somaatiliste) tunnuste kompleks, mis oleks sisuliselt kaasa sündinud, ning peaks viitama teatavate tõenäolisuse reeglite alusel indiviidi pärilikult iseloomustavatele omadustele või soodumustele. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni dr Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana ,,lahti rullub"". Parve hoiatab
Eelduseks on, et rassiteaduse eesmärgiks oli mh kirjeldada korrelatiivseid seoseid väliste, morfoloogiliste, ja silmale nähtamatute, kuid oluliste nt kalduvus haigustele ,,sisemiste" tunnuste vahel. Märksõnaks on konstitutsioon kehaliste (somaatiliste) tunnuste kompleks, mis oleks sisuliselt kaasa sündinud, ning peaks viitama teatavate tõenäolisuse reeglite alusel indiviidi pärilikult iseloomustavatele omadustele või soodumustele. Antropoloogiateadusega seoses käsitleb konstitutsiooni teemat eesti keeles Valdar Parve. Lähtudes K. Jaspersist, kirjutab ta, et konstitutsiooni mõiste hõlmab morfoloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised seosed. Parve toob esile ka konstitutsiooniõpetuse laiema käsitluse, mille kohaselt mõistetaks "konstitutsioonina inimeste eripärasust, nagu see ilmneb nende pärilikkuses, mis keskkonnast pärit mõjude ahelana "lahti rullub""
annaabi.ee 
