REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel võib publikus tekkida psüühiline nakatumine, tõusta emotsionaalne pinge, kujuneda solidaarsustunne ja olukorra ebaadekvaatne tajumine, mille tulemusel publik võib üle kasvada rahvamurruks. RAHVAMURD - rohkearvuline vahetus psüühilises kontaktis olevate inimeste organiseerimata hulk, kes spontaanselt reageerib samadele stiimulitele ühesuguse emotsionaalse käitumisega. Rahvamurru hulka sattunud inimest iseloomustab: 1) individuaalsuse osaline kadumine, mistõttu kasvab sisendatavus ja jäljenduslikkus; 2) olukorra ratsionaalse analüüsi ja enesekriitilisuse vähenemine;
13): · Arendab ühiskonna moraali ja õiglustunnet: ühiskond reageerib negatiivselt kuritegevusele ja selle kaudu areneb üldine moraal. · Täidab ühiskonna tervise indikaatori funktsiooni: liiga madal kuritegevuse tase viitab liiga tugevale ühiskondlikule struktuurile tegemist on kivistunud ühiskonnaga, kus puudub võimalus indiviidi eneserealiseerimiseks. Liiga kõrge kuritegevuse tase viitab stabiilsuse puudumisele ühiskond laguneb, solidaarsustunne kaob. · Arendab ja tugevdab ühiskonna solidaarsustunnet: ühiskonna seaduskuulekas osa ühendab oma jõud vastandades ennast kurjategijatele. Selle vastandamise kaudu areneb kollektiivne arusaam aususest ja korralikkusest ning hirm olla karistatud ja ühiskonnas tõrjutud. Konformism saavutatakse karistuse kaudu. Seega, on olemas teatav normaalne kuritegevuse tase, millest allapoole jõudes hakkaks kuritegevuse vastane võitlus vähendama ühiskonna arenguvõimalusi, kuid
pojale. Üsna pea hakkab ta vanemate suhtumise mõjul tunnetama oma tähtsust, mis soodustab tema iseloomus egotsentrismi ja ergutab püüdlusi liidrikohale. Kuigi teaduse ja tehnika valdkondades viimastel aastakümnetel maailma hämmastanud tänapäeva Jaapanis on patriarhaalsus teataval määral summutatud, murrab ta ometi kultuuri lahutamatu osana sajandite sügavusest ka tänapäeva. ( Sealsamas 1992: 75-76) Perekonnasüsteemist tulenev teine tähtis iseärasus on peresisene tugev solidaarsustunne, mida võib Jaapanis kõikjal täheldada. Elus avaldub see solidaarsustunne ,,vanemate austamise"käsu kõrvalekaldumatus järgimises. Jaapanlaste arusaamade järgi kuuluvad perekonda kõik esivanemad kaugestminevikus ja kõik järeltulijad kaugest tulevikust. Seepärast hõlmab indiviidi kohuse mõistekindlaid kohustusi nii tema esivanemate kui ka järeltulijate suhtes. Jaapanlaste uskumuste kohaselt püsib perekond kindlalt suguvõsa alustugedel
REAALNE AUDITOORIUM - antud teabekanaliga tegelikus kontaktis olevate inimeste kogum (lugejad, vaatajad, kuulajad). SIHTAUDITOORIUM - inimeste kogum, kellele edastatav teave on mõeldud, keda sellega tahetakse mõjustada. PUBLIK - organiseerimata inimhulk, mis on kogunenud teatud laadi elamuste ootuses või huvist teatud nähtuste, sündmuste või teadete vastu. Ühiste ootuste ja samade stiimulite toimel võib publikus tekkida psüühiline nakatumine, tõusta emotsionaalne pinge, kujuneda solidaarsustunne ja olukorra ebaadekvaatne tajumine, mille tulemusel publik võib üle kasvada rahvamurruks. 7. Rahvamurd, selle tüübid, inimese käitumise iseloomustus rahvamurrus RAHVAMURD - rohkearvuline vahetus psüühilises kontaktis olevate inimeste organiseerimata hulk, kes spontaanselt reageerib samadele stiimulitele ühesuguse emotsionaalse käitumisega. Rahvamurru hulka sattunud inimest iseloomustab: 1) individuaalsuse osaline kadumine, mistõttu kasvab sisendatavus ja jäljenduslikkus;
liiki, mis igaüks loodi oma loomiskeskuses. (Gould, 2001). Gould arvab aga, et Agassiz tõmmati polügenismi poole siiski sellepärast, et Ameerikas puutus ta kokku mustanahalistega ja tema polügenistidest kolleegid ilmselt veensid mehel üle minna ühelt uskumuselt teisele. (Gould, 2001). Raamatu autor kirjeldab Agassize argumente polügenismist. Polügenismi teooria ei kujuta endast rünnakut inimkonna ühtsuse piiblidoktriini vastu. Inimesi seob ühine vormiline struktuur ja solidaarsustunne, kuigi rassid loodi eri liikidena. Piibel ei maini mustsete aegade inimestele tundmatuid maailmajagusid; lugu Aadamast viitab üksnes kaukaasia rassi päritolule. (Gould, 2001). Agassiz ei hoidnud ennast tagasi, kui oli vaja välja tuua põhjuseid, miks mustad on alaväärtuslikumad ning eriti oli tema hirm segaabielude tekkimise näol. Veel peab ta teostamatuks sotsiaalset võrdsust, ta üteb: „See on võimatus, mis tuleneb neegrirassi
• vahel ka negatiivne (sooritus kehvem) •R. Zajonc: teiste juuresolek tõstab ärevust, mis soodustab dominantsete reageeringute ilmnemist. Lihtsate ülesannete puhul on need õiged ning sooritus paraneb, raske ülesande puhul aga ei pruugi dominantne reageering automaatselt õige olla, ning see pärsib sooritust. Käitumine rahvahulgas •Inimene võib rahvahulgas sooritada tegusid, mida ta üksinda kunagi ei teeks: - kaob enesekriitika, - väheneb analüüsivõime, - tekib solidaarsustunne teistega, - tunnetatakse emotsionaalsest pingest tulenevat jõu suurenemist. Sotsiaalne looderdamine •Teiste juuresolek vähendab inimese individuaalse panuse suurust lõpp-tulemusse. •Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused:
ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused: 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil). Rahvas (elanikkond) liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: · riigi kodanikud ehk kodakondsed; · välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud,
samas oma rassilise, religioosse, ametialase või etnilise identiteedi. Kontrakultuur erineb subkultuurist oma vastuseisu poolest kehtivatele sotsiaalsetele mustritele. 3.10 Kuidas ja milleks grupi liikmed piire loovad ja säilitavad? Ühiskonna alagruppide liikmed kaitsevad end ühiskonna mõju eest grupile piire luues ja neid tugevdades. Spetsiaalsed keeled ja zargoonid, erialasõnavara, erilised riided, käepigistused, muud tunnusmärgid. Solidaarsustunne grupi sees, kaitse võõraste sissetungi eest. 4) Sotsiaalne struktuur, grupid ja interaktsioon ühiskonnas - Kohustuslik: Hess et al. Ptk. 4 4.1. Mis on sotsiaalne staatus? Indiviid omab staatust, mis esindab inimese positsiooni sotsiaalses süsteemis. Staatused on sotsiaalsete süsteemide ehitusmaterjal. 4.2. Mis on staatuste kogum? Sotsiaalne süsteem kujutab endast grupis kehtivat tervikuks liidetud sotsiaalsete staatuste kogumit
ÜRO ühele aukomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused: 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikkonna enamusega, 5) solidaarsustunne. Poliitilise tähenduse kohaselt on rahvas antud riigi kogu elanikkond, kes kuulub selle riigi juurde (elab püsivalt selle riigi territooriumil). Rahvas (elanikkond) liigitatakse poliitilise tähenduse alusel: · riigi kodanikud ehk kodakondsed; · välismaalased ehk apatriidid - jaotatakse omakorda: a) välismaalased - teiste riikide kodanikud: - diplomaatilise immuniteediga isikud,
ametlikku määratlust leidnud. ÜRO ühele allkomiteele esitatud aruandes leidub ilmselt üks tänapäevasemaid määratlusi: rahvusvähemus on grupp inimesi, kelle arv on väiksem riigi elanikkonna enamusest. Selle definitsiooni põhjal võib leida rahvusvähemuse järgmised tunnused (Uibopuu, 77.): 1) arvuline vähemus, 2) mittedomineeriv positsioon ühiskonnas, 3) kodakondsus, 4) etniline, usuline või keeleline eripära, võrreldes elanikonna enamusega, 5) solidaarsustunne . 31 Salzburgi Ülikooli professor H.-J.Uibopuu osundab lisaks (op.cit.), et sisus lähedane määratlus on esitatud soovitusena Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni nr 1201 lisaprotokollis enne 1993.a. sügisel toimunud Euroopa Nõukogu Viini tippkohtumist: rahvusvähemus tähendab gruppi inimesi, kes: 1) elavad alaliselt teatud riigi territooriumil ja on selle riigi kodanikud (NB! taas kodakondsus!),
annaabi.ee 
