Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi

12 kl aj -tööleht � 6-sõda 1915-17 (0)

1 Hindamata
Punktid

Sõjategevus 1915-1917



Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Kuna kaitserelvad olid ründerelvadest tugevamad ei olnud mõistlik edasi liikuda. Iseloomusta (kirjelda) positsioonisõda! Positsioonisõda- Tähendab, et kellegi jaoks ei ole suuri same sõjalises progressis.
Osapooled sõjas on paigal ja kaitsevad endit, et vastane ei saaks neile lähmale aga
samas and ise ka ei liigu vaenlasele lähemale. Kas   Sinu   arvates   on   positsioonisõda   sõduritele   kergem   või   raskem   kui
manööversõda? Põhjenda oma vastust!
Minu arvates on sõdurite jaoks raskem olla manööversõjas, kuna positsioonisõjas ei
toimu palju muutusi ja pikki rännakuid. Manööversõjas seevastu on palju manöövreid
nagu seda selle nimigi ütleb. Peab olema koguaeg valvas vastaste järgmiste sammude
juures. II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda!  Relvade kiire areng.  Sõidukite suur areng (Tangid, lennukid, rongid)  Sidetehnika (Raadiosaatjad jms) III   Kirjuta   punktiirile,   millised   uued   riigid   astusid   maailmasõtta   1915.   aasta
jooksul!
Antant ↔ Keskriigid                                                Itaalia                      Bulgaaria
                                                      
IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915-
1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!)
lahing aeg koht osalejad lahingu iseloo- mustus tulemus Verduni
lahing 1915 Verduni
kindlus Saksamaa ja
Prantsusma
a Tegemist
oli   väga
verise
lahinguga
kus
hukkunute
arv   ulatas Somme`i
lahing


miljonini.
Sakslaste
jaoks oli see
lahing
lüüasaamine
. Somme`i
lahing 1.juulil
1916 Verduni
kindlusest
jätk Inglise-
prantsuse   ja
sakslased Tegemist
oli   Inglise-
prantsuse
vägede
vastupanuga
Saksamaale.
Mõlemal
poolel
hukkus   ligi
1,3milj
sõdurit. Inglise-
prantsuse
väed   tegid
oma
raskeväega
hea
liikumise
purustades
Sakslaste
okasaedu   ja
tekitades
omades
rahu Jüüti
merelahing 1916 Taani
ranniku
lähedal
inglaste
kaubadeedel
. Saksamaa ja
Inglismaa Algul   olid
sakslased
aktiivsed
aga   siis   kui
kulutasid
välja   Jüüti
lahingu
muutusid
nad   pigem
seisvaks   ja
ei   rünnanud
enam Võitsid
pigem
inglased Caporetto
lahing 1917 okt. Austria-
Ungaris Saksamaa,
Austria-
Ungari   ja
Itaalia Itaalia
sõjavägi
varises
kokku   ja
Sakslased ja
Austria-
Ungarlasied
võtsid
vägistusse
väga   palju
Itaalia
sõdureid. Itaalia   sai
raskelt lüüa V   Kas   1917.   aasta   lõpuks   oli   Esimeses   maailmasõjas   ilmnenud   selge   ülekaal
Antandi või Keskriikide poolel? Põhjenda oma arvamust!
Minu   arvates   oli   seis   pigem   võrdne   kuna   mõlemad   olid   saanud   nii   võite   kui   ka
kaotusi.
12 kl aj -tööleht à 6-sõda 1915-17 #1 12 kl aj -tööleht à 6-sõda 1915-17 #2
Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2022-09-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor 437438 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Sõjategevus 1915-1917
2
doc

Sõjategevus 1915-1917

Sõjategevus 1915-1917 Tööleht õpiku Lähiajalugu I 6. peatüki juurde I Miks kujunes Esimese maailmasõja rinnetel välja positsioonisõda? Iseloomusta positsioonisõda! Kas Sinu arvates on positsioonisõda sõduritele kergem või raskem kui manööversõda? Põhjenda oma vastust! II Nimeta sõjatehnilisi uuendusi, mida tõi kaasa Esimene maailmasõda! * * * III Kirjuta punktiirile, millised uued riigid astusid maailmasõtta 1915. aasta jooksul! Antant Keskriigid ................... ...................... IV Täida tabel Esimese maailmasõja tähtsamate lahingute kohta aastatel 1915- 1917! (Kasuta ka kaarti lk 44!) lahing aeg koht osalejad lahingu tulemus iseloo- mustus Verduni lahing Somme`i lahing Jüüti merela

Ajalugu
Esimene maailmasõda 1914-28 juuli -1918 11 November
4
docx

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November)

Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant ­ Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit ­ Saksamaa, Austria ­ Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa ­ purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa ­ pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reg

Ajalugu
I Maailmasõda
9
docx

I Maailmasõda

I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungari konkurents Balkanil. 3) Koloo

Ajalugu
Esimene maailmasõda 1914-1918
14
pptx

Esimene maailmasõda 1914-1918

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid ­ Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. Sõdivad pooled Keskrii

Maailmasõjad
Esimene-maailmasõda
14
pptx

Esimene-maailmasõda

Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine ­ usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid ­ Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavr

Ajalugu
Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20 sajandi algul
24
docx

Esimene maailmasõda ehk rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul

Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine · Wilhelm II maailma poliitika · 1879 Saksamaa+Austria-Ungari · 1882 Saksamaa, Austria-Ungari+ Itaalia moodustavad Kolmikliidu · Saksamaa eraldub prantsusmaast · Oht kolmikliidust · 1893 Venemaa+Prantsusmaa · 1904 Prantsusmaa + Inglismaa Entente Cordiale · Mh mõjusfääride jagamine maailmas, vastastikune abi · 1907 Inglismaa+ Venemaa · Antant Kolmikliidu eesmärgid Saksamaa: · Võim Euroopa mandril (purustada Prantsusmaa) · Kolooniad Austria-Ungari: · Balkan(Serbia) Itaalia: · Mõjuvõim Türgi: · Lootis toetusele Venemaa ja Itaalia surve vastu Antanti eesmärgid: Prantsusmaa: · Saksamaa-vastasus · (Elsass-Lotring) Venemaa: · Türgi-vastasus ­ Vahemerele! · Balkan Inglismaa: · Püsimine maailma üliriigina, kontroll Euroopas Jaapan: · Saksamaa koloniaalvaldused Aasias USA · Eesmärk teha l

Ajalugu
Esimene maailmasõda
3
docx

Esimene maailmasõda

I MAAILMASÕDA (1914-1918) 1. I maailmasõja põhjused, osapooled ja ajendid Üldisem põhjus: vastuolude teravnemine Euroopa suurriikide vahel. Sõja puhkemisele aitasid kaasa: Alahinnati ohtu (suurriigid ei uskunud maailmasõja teket, arvati ainult, et tekivad piirkondlikud sõjalised konfliktid, mis kestavad lühikest aega) Sõda romantiseeriti (arvati, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav, sooviti seda, oodati põnevusega) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (ei arvestatud sõjatehnika arengut ega uuendatud sellele vastavalt julgeolekupoliitikat, puudusid sõjaplaanid) Osapooled, ajendid: Suurbritannia vs Saksamaa 1)võitlus liidrirolli pärast maailmas, kuna Saksamaa noore koloniaalriigina soovis briti kolooniaid ümber

Ajalugu
I MAAILMASÕDA
16
docx

I MAAILMASÕDA

I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite kohtumisi 4. Sõjaline mõtlem

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun