Harjutus 2 Tootmiskulu Ülesanne Arvuta tootmiseks vajalikud kulud Masinate soetamiskulud ja ajagraafik Arvestades eelmise harjutuse kasutatavat maavara kogust arvuta välja tootmise omahind Graafik: omahinna kujunemine ja toodetavate toodete kogus Omahind = kogu kulu / toodangumaht ühikutes välja tootmise omahind (ilma keskkonnatasusid arvestamata) Tabel 1 Tootmiseks vajalikud kulud Kulu liik FIM/m3 Kaptalikulud 0.86 ekspluatatsioonikulud 0.19
Kasumifunktsioon=tulufunktsioon-kulufunktsioon: P(q)=R(q)-C(q), Lineaarne nõudlusfunktsioon: P(qastmel d)=b+aq astmel d Lineaarne pakkumisfunktsioon: P(q astmel S)=b+aq astmel S, Tasakaalu tingimus: nõudlusf=pakkumisf, Tulufunktsioon: R=aq ruudus+p0q, Tulufunktsiooni graafiku tipp: q=-p0/2a, Kasumifunktsioon: P=aq ruudus+(p0-cv)q-Cf, Kasumi maksimum: q=cv-p0/2a Ruutvõrrand: Kaupluse hinnakujundus: Sisseostuhind Sh +soetamiskulud (trantsport+rent) Sk =Omahind(soetamishind) OH=Sh+Sk +kasum(nt 15%omahinnast) P =jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh=Oh+P +käibemaks (eestis 20%) Km =müügihind(lõpphind, brutohind) Mh=Jh+Km Palgaarvestus: Neto=bruto-tulumaks-pensionikindlustus-töötukindlustus NT=Bt-TM-Pk-Tk Tulumaks=(Bruto-maksuvaba-pensionikindlustus-töötuskindlustus)xTm määr TM=(Bt-Mv-Pk-Tk)xTm määr Palgafond=bruto+sotsmaks+töötuskindlustus(tööandja) Pf=Bt+SM+Tkt
andmed, asukoht, tüüp, pinge/vool releesätted jne). Saadud andmeid kasutatakse võrgu talitluse arvutamiseks. 3. Geoinfosüsteem, (Raster-ja vektorkaardid, rakendused..) Kaardid, joonised jne. Rasterkaardiks on paberkaartide või aerofotode skanneeringute põhjal tehtud piltkaardid. Objekti moodustavad kõrvuti asetsevad ruudud. On andmemahukam ja vähem võimalusi. Vektorkaardid moodustatakse vektoriseerimise teel ehk iga joont kirjeldab teatud f-n. Soetamiskulud on suuremad. 4. Võrguhaldussüsteem, (Võrguhaldussüsteemi võimalused.) Üldjuhul kasut. tuletiskaarte, mis saadakse teiste kaartide töötlemisel. 5. Kliendiinfosüsteem Haldab tarbijate LP-de ja arvestite asukoha andmeid, arvestinäitude andmeid, maksete sooritamist jne. Selle abil saab näiteks moodustada tüüpkoormusgraafikuid. Analüüsitakse ka arvestinäitude tõepärasust. 6. Dispetšisüsteemi struktuur ja funktsioonid
lihtsalt otstarbekas. Tarkvara on sisuliselt asutuse, ettevõtte või firma tegevust toetav infrastruktuur. Kuna see eeldab aeg-ajalt läbiviidavaid uuendusi, on oluline, et lisanduv haakuks olemasolevaga. Ka firmatasandil tuleks lähtuda ennekõike kuluefektiivsuse põhimõttest – kui palju ikkagi reaalselt mingit lahendust vajatakse, kasutada kavatsetakse ja kasutada osatakse. Kui kasutamismugavus ja funktsioonid annavad konkurentsis olulise eelise, siis on tasulise tarkvara soetamiskulud ennast õigustavad. Teisalt kui kasutajad ise ei halda programmi võimalusi vajalikul tasemel, siis võib tekkida olukord, kus kasutatakse ikkagi peamiselt või ainult neid funktsioone, mida pakub ka tasuta tarkvara ja sellisel juhul tuleb tasulise tarkvara soetamiskuludele liita ka koolituskulud uute võimaluste juurutamiseks kasutuspraktikasse. Nii on majandustarkvara puhul sageli tasuta lahendused ka lihtsamad ja väheste võimalustega, kuid väikefirmades ajavad asja edukalt ära
Omandiõigus läheb ostjale hetkel, millal kõik osamaksud on tasutud. K Kahjum – Rahas mõõdetav ettevõtte majandustegevuse negatiivne tulem (tulude ja kulude vahe). Kahjutasu – Rahasumma või aineline vara, millega korvatakse ehk küvitatakse kellegi poolt kantud kahju või kaotus. Kalkulatsioon – Tehete jada, millega tehakse kindlaks toote omahind, kauba jaehind, veotariifi jm. Arvutamise lähteandmeteks on tootmis- või soetamiskulud, maksud, palgad jm. Tulemus sõltub nii lähteandmetest kui ka arvutamise viisist. Kapital – Väärtus või omand, mida saab kasutada uute toodete ja teenuste valmistamisel. Raamatupidamislik termin, mis kajastab ettevõtte varade suurust. Kapital jaguneb kaheks: omakapital ja võõrkapital. Kassapõhine arvestus – Majandustehingute kajastamine vastavalt raha laekumisele või väljamaksmisele. Kassaseis, kassasaldo – Ettevõtte kassas olev sularaha, hoiustamata käibedokumendid (nt
seisukohalt? Võrrelge Lagrange'i kordaja tõlgendusega. Varihinnaks on Lagrange'i kordaja väärtus. Ressursi varihind on täiendav (varjatud) kasum, mida oleks võimalik saada vastava ressursi ühe lisaühiku kasutamisel. Varihindade optimaalsed väärtused LP ülesandes näitavad, kui tundlik on sihifunktsioon maksimaalne väärtus sellele, kui muudetakse ära kitsenduse väärtus ülesandes (parem pool). 3. Millisteks komponentideks jaotatakse kulutused varudele? Soetamiskulud, säilitamiskulud, trahvikulud. 4. Mida nimetatakse trahvikuludeks? Trahvikulud on defitsiidist põhjustatud kulud. 5. Mis on kummagi mängija eesmärgiks kahe isiku nullsumma mängus? Kahe isiku nullsummaline maatriksmäng tähendab, et mängijate huvid on diametraalselt vastupidised. Mängijate eesmärgiks kahe isiku nullsumma mängus on võita, ja kuna ühe mängija võit tuleb nn ,,teise taskust", siis võita saab ainult üks, seega iga mängija eesmärgiks on seatud, et just tema võidab
meenutavaid, CMYK-värvi tindipulki, mis sulatatakse ja juhitakse piesoelektrilistesse printeripeadesse. Printeripea piserdab tindi pöörlevale, õliga kaetud trumlile. Seejärel rullub paber üle trumli, tänu millele jääb kujutis paberile. Tahke tindi printereid kasutatakse tavaliselt värviliste kontoriprinteritena. Tahke tindi printer sobib suurepäraselt printimiseks kiledele ja muudele mittepoorsetele materjalidele. Tahke tindiprinteriga saab väga häid printimistulemusi. Jooksvad ja soetamiskulud on laserprinteritega sarnased. Selle tehnoloogia miinuseks on suur energiakulu ja pikk soojenemisaeg külmstardil. Samuti kurdavad mõned kasutajad, et prinditud tulemusele on raske kirjutada, kuna vaha kipub pastaka tinti tõrjuma, 9 ka ei sobi tahke tindi printeriga prinditud lehed autmaatselt pabereid etteandvatele seadmetele,
Selleks tuleb teha matemaatiline eksperiment andes ette x väärtused. Koost. katseplaani maatriks. Vähimruutude meetodi alusel leitakse bi. Farmikulude arvutamiseks on vaja teada: arvutuslik aeg vajaliku juurdekasvu saamiseks pi- päevades; arvutuslik söötmis-päevade arv kogu nuuma-perioodi kestel P-päeva; farmikulud päevas kf kr. Kf=P*kf. Kuna P sõltub Mp ja Mr, siis Kf=f(kf, Mp, Mr). Tuleb koostada sama reg.võr. nagu Ks leidmisel. Bi leitakse sama moodi. Reg.võr. saab uue kuju. Soetamiskulud (Kp)- ostumass (Mp); 1kg hind (hp). Kp=Mp*hp. Seega on kindlaks määratud sealiha tootmisega seotud kulud ja omahinna mudel on: O(Mp,Mr, kj, kf, hp) = (Ks (Mp,Mr,kj9+Kf(Mp,Mr,kf) + Mp*hp)/Mr. Seda valemit on tülikas kasut. ja koost. sama mudeli eeldusel, et on tegemist 5 sõltumatust muutujast sõltuva ruutfun.: y=a0+a1*xp+a2*xr+ a3*xj+ a4*xf+a5*xh+a6*xp2+a7* xr2+a8*xj2+a9*xf2+ a10* xh2+ a11*xp xr+ a12xp*xj+ a13*xpxf+a14xp*xh+ a15* xr*xj+...fun. parameetrid (ai) leitakse eelpool nim
tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja. Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta. 1.6.4. Põhivarad Põhivara on ettevõttes vara, mida kasutatakse majandustegevuses ajavahemiku rohkem kui ühe aasta jooksul, mille kasutamisest saab ettevõte majanduslikku kasu, kui vara soetamiskulud on usaldusväärselt mõõdetavad. 14 Põhivara jaguneb: 1) Pikaajalised finantsinvesteeringud (ettevõttes ei ole) 2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole)
tootmisomahinnaga, mis koosneb otsestest ja kaudsetest tootmisväljaminekutest. Arvelevõtmisel koostatakse laoseisu akt, mille kinnitavad saekaatri meister ning raamatupidaja. Kõrvaltoodang (hake ja saepuru) realiseeritakse koheselt ning nende varude arvestust ei peeta. 1.6.4. Põhivarad Põhivara on ettevõttes vara, mida kasutatakse majandustegevuses ajavahemiku rohkem kui ühe aasta jooksul, mille kasutamisest saab ettevõte majanduslikku kasu, kui vara soetamiskulud on usaldusväärselt mõõdetavad. 14 Põhivara jaguneb: 1) Pikaajalised finantsinvesteeringud (ettevõttes ei ole) 2) Materiaalne põhivara: a. Piiramatu kasutuseaga põhivara (ettevõttes praegu ei ole) b. Piiratud kasutuseaga põhivara (see on ettevõttes soetatud ostu-müügi lepinguga pankroti tervikvara ostmisel) 3) Immateriaalne põhivara (ettevõttes ei ole)
määratud varad (materjalid, pooltooted, kütus, valmistoodang jne.). Teel olev vara arvestatakse varu hulka siis, kui selle omandiõigus on ettevõttele üle läinud. Varuna käsitletakse bilansis materiaalse vara jääke ja tarnijatele tehtud ettemakseid. Varud kajastatakse bilansikirjetel: · Tooraine ja materjal · Lõpetamata toodang · Valmistoodang · Müügiks ostetud kaubad · Ettemaksed tarnijatele Kaup, toore, materjal võetakse arvele soetusmaksumuses - milleks on ostuhind ja soetamiskulud. Varud hinnatakse hiljem bilansis lähtuvalt sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või realiseerimise netomaksumus (müügihind-turustuskulud). Soetusmaksumuse ja realiseerimise netomaksuse vahe kantakse aruandeaasta kuluks. Lõpetamata toodang ja valmistoodang kajastatakse bilansis tootmise omahinnas. Materjali ja kauba eest tarnijatele tehtud ettemaksete summa bilansipäeva seisuga kajastatakse varude koosseisus (ettemaksed tarnijatele).
Kui hüvise hind on p ja hüvise tarbimiskogus kuus q, siis tarbija kulutused selle hüvise tarbimiseks on C=pq. Kui hüvise hind tõusis 25%, mitu protsenti peab tarbija vähendama tarbimiskogust, et kulutused jääksid samaks? VASTUSED 4-11 V=S(1+0,001n). 4-12 a) 2 625 000 kr; b) 2 756 250 kr. 4-13 20%. 4.3 Hinnad ja palgad Kaupluse hinnakujundus Sisseostuhind Sh + Soetamiskulud (transport, rent jms) Sk = Omahind (soetamishind) Oh = Sh + Sk + Kasum (näiteks 15% omahinnast) P = Jaehind (netohind, hind ilma käibemaksuta) Jh = Oh + P + Käibemaks (Eestis üldjuhul 18%) Km = Müügihind (lõpphind, brutohind) Mh = Jh + Km Näide 4-5 Hinnakujundus
4.19 *) Kauba hinda tõsteti r%, mille tulemusel tarbija vähendas selle kauba ostmist r%. Mitu protsenti muutusid tarbija rahalised väljaminekud? 4.20 *) Soome marga kurss Eesti krooni suhtes langes 1%. Kuidas muutus Eesti krooni kurss Soome marga suhtes? Hinnad ja palgad Kaupluse hinnakujundus sisseostuhind Sh + soetamiskulud (transport, rent jms.) Sk = omahind, soetamishind Oh = Sh + Sk + kasum (näit. 15% omahinnast) P = jaehind, netohind, hind ilma käibemaksuta Jh = Oh + P + käibemaks (Eestis näit. 18% jaehinnast) Km = müügihind, lõpphind, brutohind Mh = Jh + Km NÄIDE 4
annaabi.ee 
