L N 220V 6A AR Automaatselt välja 18 15 SN1 IR A2 A1 Koridori valgustus sisse-välja R1=350k NL1 VR1 Vaherelee IR1
võtab vastu elektronpaari uue sideme moodustamisex. Nf-osake millel elktronrikas tsenter ja mis võib lovutada el paari elektronvaesele tsentrile. Oksüdeerumine-elektronide loovutamine.org ühendis vähendab vesiniku hulka või suurendab O,N või hal hulka molekulis Redutseerumine-elek juurdevõtmine. Surendab H hulka või vähendab O hulka mol. Nukleofilsus-võime loovutada elekpaari keem,suureneb per tabelis ülalt alla. Reaktsioonis. Aluselisus- võime siduda prootonit. SN1-mida stabiilsem karbkatioonne vaheüh, seda kiirem reakts. SN2 toimub seda kiiremini mida tug nf.Elimineerimis reakts- eraldataxe molekulist mingid fr. Molekuli küllastumatus suureneb.E2-elimineerimis reakts timumisex vaja tug alust mis ei ole hea nf.E1-on määratud karbkatiooni tekkega. Zaitsei reegel-aluse polt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asedusga produkte e. rek.produktides domineerib rohkem alküülrühmi sis alkeen
Ibuprofen's action as a painkiller and fever-reducing compound is due to its ability to inhibit the synthesis of prostaglandins It does this by interfering with the action of an enzyme called cyclooxygenase which catalyzes the conversion of a compound called arachidonic acid into prostaglandins 4 step Ibuprofen synthesis First step: Nucleophilic addition Reduction of the carbonyl group C=O by sodium tetrahydridoborate produces a secondary alcohol group CHOH. Second step: Sn1 nucleophilic substitution of the hydroxyl group To improve reactivity of alcohols the leaving anion OH is converted into H2O CH3)3COH + HCl (37%) (CH3)3COH2(+) Cl() (CH3)3C(+) Cl() + H2O (CH3)3CCl + H2O (SN1 ) Third step: During this step Grignard reagent is formed. Forth step: The nucleophilic addition : carboxylic acid production H-NMR · Applied magnetic field With the magnetic field, the energy
Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades. C-X side süsivesinike halogeenderivaatides on polaarne: süsinikul on positiivne laeng ja seega nukleofiilse ataki objekt, mistõttu halogeniididele on iseloomulikud nukleofiilsed asendusreaktsioonid. Tähtsamad nukleofiilid, mis süsivesinike halogeenderivaatidega reageerivad, on hüdroksiidioon ja vesi. Nukleofiilne asendusreaktsioon võib toimuda kahe erineva mehhanismi järgi. · SN1 mehhanismi korral toimub kõigepealt molekuli heterolüütiline dissotsiatsioon ja siis nukleofiili liitumine karbokatioonile. Kiirust limiteerivaks staadiumiks on siin dissotsiatsioon ja reaktsioon on 1. järku. SN2 mehhanismi korral toimub nukleofiili liitumine ja lahkuva rühma dissotsiatsioon samaaegselt ning reaktsioon on summaarselt 2. järku. 28. Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb SN1 või SN2 mehhanismiga?
tulemuseks on tsükloalkaanid.; benseeni taandamisel Li või Na-ga vedelas ammoniaagis saame selektiivselt sünteesida 1,4 tsükloheksaani. Alküülhalogeniidid: süsiniku halogeenderivaadid, kus mõni aatomitest on asendatud halogeeniga. Sõltuvalt sellest, kus halogeeni aatom asub, saab eristada primaarseid, sekundaarseid ja tertsiaarseid haliide. Lisaks veel geminaalsed(ühe süsiniku küljes), vitsinaalsed(ühendi otstes). Sn1 ja Sn2 reaktsioonid: o Sn1 karbkatioonse vaheühendi tekkega reaktsioon, kus reaktsiooni kiiruse määrab ära karbkati tekkekiirus (kineetiliselt esimest järku reaktsioon, mis sõltub ainult ühe aine haliidi kontsentratsioonist) v=k[RX]; mahukad rühmad reaktsiooni ei takista, mida stabiilsem on karbkatiioonne vaheühend, seda kiirem on Sn1 reaktsioon.
7. Milline on selle reaktsiooni tõenäolisem mehhanism? Nimeta lähteained ja produktid ning määra kõikide selles protsessis osalevate ühendite isomeersus (nii kiraalsed kui ka mittekiraalsed ühendid.( 10 p) H H3C CH3 H H OH H+ Kuumutamine 8. Määra alljärgnevate reaktsioonide tõenäolisemad mehhanismid (SN1, SN2, E1 või E2), määra ja tähista lähteainete reaktsioonitsentrid, nimeta lähteained ja produktid. (5p) CH3 H3C H3C Br + H2O HBr + H H H H H CI + NH3 HCI + H H OH H H H + H+ H2O + H H3C OH H H3C CH3 H+ H2O +
kasutusel metallorgaaniliste (eriti Grignardi reaktiivi) reaktsioonide läbiviimisel, tagades komplekseerumise kaudu metallorgaaniliste ühendite lahustuvuse. näide 2. Eetrid lõhustuvad happekatalüütiliselt vesinikhaliidide toimel. HI ja HBr toimel karmides tingimustes eetrid lõhustuvad andes haliidi ja hüdroksüülühendi (alkoholi). Reaktsioon on SN2 tüüpi ja tema selektiivsuse määravad ära steriilsed faktorid. näide Antud reaktsioon on SN1 tüüpi, sest eeter on tertsiaalne. näide Antud reaktsioon on SN2 tüüpi. Sekudnaarsed ja primaarsed eetrid annavad SN2 reaktsioone. 3. Estrite autooksüdatsioon. 1 Lewisi hape (kasutatud on ka vorme Lewis'i hape ja Lewise hape) on keemiline ühend A, mis võib vastu võtta elektronpaari Lewisi aluselt B (see on elektronpaari doonoriks) moodustades adukti AB. A + :B AB + + H + :NH3 NH4 B2H6 + 2H- 2BH4- BF3 + F- BF4- Al2Cl6 + 2Cl- 2AlCl4-
polaarsed lahustid soodustab sideme katkemist, stabiliseerib lahkuvat ruhma, nukleofiili omadus eriti ei muutu protoonsed: metanool, etanool, vesi; norgendab oluliselt nukleofiili vesiniksidemete tottu aprotsoonsed: DMSO (dimetuulsulfoksiid), HMTA, DMF (N,N- dimetuulformamiid), THF (tetrahudrofuraan), AcCn (atsetonitriil) · Sn2 reaktsioonis on lahustiks polaarne aprotoonne lahusti · Sn1 reaktsiooni mõjutavad tegurid: substraadi struktuur · karbkatioon on seda stabiilsem, mida enam tal on alfa C-H sidemeid. Sb1 reaktsioon toimub seda ladusamalt, mida stabiilsem on tekkiv karbkatioon · primaarne haliid Sn2- nõuab head nukleofiili · tertsiaarne haliid Sn1 · lahusti mõju: mida polaarsem lahusti, seda kergemini C-X side katkeb ja karbkatioon tekib · protoonsed polaarsed lahustid on eelistatud
Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on väga mürgised (mitmed pestitsiidid) ja/või keskkonnaohtlikud (CFC). Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahutu vees, küll aga rasvades. C-X side süsivesinike helogeenderivaatides on polaarne: süsinikul on positiivne laeng ja seega nukleofiilse ataki objekt, mistõttu halogeniididele on iseloomulikud nukelofiilsed asendusreaktsioonid. Nukelofiilne asendusreakstioon võib toimuda kahe erineva mehhnismi järgi. SN1 mehhanimsi korral toimub kõigepealt molekuli heterolüütiline dissotsastioon ja siis nukelofiili liitumine karbokatioonile. Kiirust limiteerivaks staadiumiks on siin dissotsatsioon ja reakstioon on 1. järku. SN2 mehhanismi korral toimub nukelofiili liitumine ja lahkuva rühma dissotsatsioon samaaegselt ning reakstioon on summarselt 2. järku. 28. Kuidas kindlaks teha, kas reaktsioon kulgeb S N1 või SN2 mehhanismiga? Kineetiliste andemete järgi: SN1reakstioon on 1
põhimõtet: 1. Ükski resonantsstruktuur ei kirjelda molekuli või iooni korrektselt 2. Molekuli või iooni on tegelikult parem esitada selliste struktuuride hübriidina Seega ei ole resonantsstruktuurid molekuli või iooni tõelised struktuurid, nad eksisteerivad ainult teoreetiliselt (paberil). Konjugatsioon tähendab vaheldumisi paiknevaid üksik- ja kaksiksidemeid. 5. Reaktsioonitsentrid, elektrofiilsus, nukleofiilsus 7. Nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismid (SN1, SN2) 8. Elimineerimisreaktsioonid (E1, E2) 9. Liitumine kordsele sidemele (Markovnikovi reegel) 10. Süstemaatiline nomenklatuur
ja vesi. · Süsivesinike halogeenderivaadid on ühendid, kus üks või enam süsivesiniku H-aatomit on asendatud halogeeniga. · Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on väga mürgised (mitmed pestitsiidid) ja/või keskkonnaohtlikud (CFC). · Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahustu vees, küll aga rasvades. 19.5 Ennustada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi; Sn1 Sn2 19.6 Selgitada süsivesinike halogeniidide nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi; 19.7 Selgitada, miks fenoolid erinevalt alkoholidest on nõrgad happed; Erinevalt alkoholidest on fenoolid nõrgad happed, seda tänu resonantsstabilisatsioonile fenolaatioonis. 19.8 Selgitada eetrite vähest reaktiivsust; ei anna vesiniksidemeid, nad on mittepolaarsed 19.9 Teada aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete saamisreaktsioone; Aldehüüdid ja ketoonid
pqllsnfqgd p1 osrrs11nures1sE1gpe8nl qees pryEool pnppueql Ieqe^euo e8euoof "pos elryfe8el esleulo peloou uo srrs '1snfqgdrrreue rg^ $lB{ ?rueursesoo{ pe^?ed s1asrrug41e1 eqn F) 'sndp eloou uo srtu 'etlg^ qelsnfigd 'sesnEle eloou uo snu 'eplg1 'lepp^ olqe>l qepuerm loou eEr sn1 '(1sruoof; nnd n>Tr^e1nluo $IalluqeNlruellgur errooel eln8uelrd s{eq{l aggrrello s{esruqqnt s>lesu,legduEr u>I plepo1sotu plsseslordsnuepgur perrrqed elefies qesl'I aep IqPI snlnnru s"pp) es]nnu sermns sosqll i a?1nntuepptr :elesnurslpr lqgd e1eru1o1rsseslordnEueree$pnone plesn$el
TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 18 Rein Oidram _____________________________________________________________________ Trafo koormusvõimeks nimetatakse S nimitingimustest erinevatel tingimustel Smax lubatavat ala- ja ülekoormuste SN1 kogumit. Koormusvõime pole väljendatav näivvõimsusena, vaid sõltub koormusgraafikust, jahutuskeskkonna tingimustest jms. SN2 Trafo koormusvõime määramisel on aluseks isolatsiooni
kontsetraadis maksa endoplasmaatilises retiikulumis · Epoksiidid on aga enamuses pinge all oleva kolmelülilise oksiraantsükliga väga reaktsioonivõimelised elektrofiilsed ühendid. · Epoksiidide detoksifitseerimiseks on organismil mitmed erinevad teed: 1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt. Faas II) 4. glutatiooni transferaasi poolt katalüüsitav liitumine glutatiooniga (Vt. Faas II) 5. mõningad vähemtähtsad reaktsioonid Epoksiidhüdrolaas Epoksiidi hüdrolaasid on ennekõike maksa, aga ka enamike teiste keharakkude endoplasmaatilises retiikulumis, samuti lahustuvates rakufraktsioonides (tsütosoolis) esinevad ensüümid, mis katalüüsivad vee molekuli trans-liitumist epoksiididele madalama
E P L1 PE BC C Encoder 24 VDC + SN1 SN2 SG 12 V24 20 Brake V+ 1 SON 17 DE B1 B2 ST1 13 ST2 14 DI1 15 BE
annaabi.ee 
