Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia(teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia(teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia(teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade reziimist) hüdroloogia(teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia(muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia(teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia(teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafilistes kompleksides e. maastikes) Kõigi maateaduste harudega on oluliselt seotud kartograafia ja geoinformaatika, mis tegelevad ru...
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
MURDED Kohamurded on samas maakohas elavate inimeste ühine keel, mis erineb rammatiliselt, fonoloogiliselt ja leksikaalselt teistest kohamurretest. Kohamurre oli kunagi ainus keel, mida eesti inimene valdas, varieerus sotsiaalselt ja situatiivselt. Murdevorm ehk murdesõna on selles murdes esinev vorm/sõna, mis erineb normikeele sõnast või vormist (nt. -nd on murdevõrm, -nud normikeelne). Keelegeograafia ehk dialektoloogia on meetodite võrk murrete erinevuste uurimiseks, tekkis 19.sajandil. Sündis, et testida hüpoteesi häälikumuutuste regulaarsuse kohta; leidis, et tegelik keel on varieeruv ja muutused reeglipärased. Meetodid: a) murdeline varieerumine on seotud keeleliste uuendustega regioonis; b) oluline on ajalooline dimensioon; c)informantide valik, küsimustik, keelekaardid: - informantide valik: otsiti puhast murret (teistest allkeeltest puutumata) enamasti olid uurimisobjektideks vanemad maal elavad inimesed, kelleni pole jõudnud...
Sissejuhatus: Eetika keskne küsimus on, kuidas peaks elama. "Eetika" tuleneb kreeka sõnast (ethikos): (ethos) tava, komme, harjumus (thos) iseloom, karakter ,,Moraal" tuleneb ladina keelest: mores kombed (omadussõna moralis). Eetika kui moraalifilosoofia on filosoofia haru, mille käsitlusaineks on moraal. Moraal on arusaam, eetika on teadus. Eetika püüab avastada teid moraalitunnetusele. Eetika tahab juhtida inimese käitumist. Ühelt poolt on eetika nõnda kogemuslik ehk empiiriline teadus, mis uurib käitumist psühholoogiliselt ja sotsioloogiliselt, teisalt aga juhendav ehk normatiivne teadus, mis põhjendab kõlbelise elu aluseid ja annab praktilisi käitumisnorme. Moraaliprintsiibid on universaalsed (kehtib kõikidele sarnases olukorras), normatiivsed (neid tuleb järgida), üles kaaluvad (kaaluvad üles teised väärtused, nt ilu), avalikud, teostatavad (ei eelda üle jõu käivaid pingutusi). Metaeetika uurib, mis on üleüldse he...
Keskkonnaökonoomika huvigruppideks on : ettevõtjad, valitsus Äriühingu omanik/tegevjuht: Huvid: maksimeerida kasumit Selleks: · Hoida toodangu omahind ehk tootmiskulud võimalikult madalad. Kulutada tootmisprotsessis keskkonnakaitsele nii vähe kui võimalik (vahendeid, raha) · Müüa võimalikult palju toodangut. Selleks on vaja näida keskkonnasõbraliku ettevõttena. Kui ettevõte on keskkonnavaenulik, siis ei suudaks ta niipalju toodangut müüa. Keskkonnavaenulikkus paljastatakse ka konkurentide poolt. Valitsussektor: Huvid: Täita riigikassat Selleks: · Koguda ressursikasutustasusid ja saastetasusid · Hoida keskkond võimalikult puhtana Selleks: · Kehtestada mõistlikud saastamise määrad ja teostada pidevat kontrolli loodusressursside kasutamise ja saasteainete emissiooni üle. (ametkondadest näiteks keskkonnainspektsioon) Poliitikud: Huvid: 1. Valijate häälte kindlustamine Selleks: ...
Tunnused: *On seotud tehnikaga,teosed sarnanevad mänguasjadega. *Teose liikumine võis olla juhuslik(ekraanid nõelad) *Liikumise juures kasutati liikumise juures mootoreid, magneteid, arvuteid,laserid. *Mingisugune liikumine pidi toimuma. Kunstnikud ja maalid: *Alexander Calder (1898- 1976) ,,Punane mobiil" *Jean Tinguley(1925- 1991) ,,Metamaatiline" *Nicolas Schäffer(1912-1980) (nimeta maalid) HÜPPERREALISM Aeg: 1970ndad Tunnused: *Töödes lähtuti fotodest ja slaididest. *Maalil oli ühtne teravus kogu maalil pinnal,täpsed detailid. *Meelisteemad- linnavaated,autod,tehnika. *Tõelised esemed võisid maalil olla.(reklaam) *Skulptuuridel päris riided. Kunstnikud ja teosed: *Richard Estes (1936-..) ,,Cafe Express" * R.Cottingham(1935-..) Graham Dean(1951-..) Micheal English (1943-..) LAND-ART Aeg:1970ndad Tunnused: *Taheti viia kunst loodusesse. *Teosed hiiglaslikud ja kulukad. *Jäädvustamiseks oli vaja teha foto või video.
nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadati, kas meelespidamise edukus sõltub ka materjali sisust. Inimestele näidati fotosid kas erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui
See võime on sageli uskumatult suur: Ühes uurimuses näidati inimestel 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi otsustama, kumba ta oli varasemas katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadeldi, kas meelespidamise edukus sõltub materjali sisust. Inimestele näidati fotosid erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega ja lumehelveste suurendatud kujudega. 2 päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil. Pildipaarides tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu
saab need hõlpsalt kaasa võtta ja hiljem oma monitori peal teistega võrrelda. Näopilt on oluline, sest üldiselt kipuvad lauaskannerid punast värvi võimendama, ilus värviline pilt aitaks kontrollida värvide õigsust, porisem pilt näitab ära skanneri toimetuleku raskemates olukordades. Eriti oluline on must pilt, sest see näitab ära lauaskannerite nõrgeima koha - värvieralduse tumedamas osas. Samuti tuleks proovida skaneerida slaide - nii näeb ära, kas skannerit saab kasutada slaididest proovipiltide tegemiseks (proovipildi kvaliteet pole seejuures eriti oluline). Millised on võimalused pildi värve korrigeerida (ega ometi ainult automaatne?), kas saab kalibreerida skanneri tulemust vastavaks kasutatava väljundi, näiteks teie tindipritsi omaga? Skannerimüüjad räägivad kõik TWAIN-toetusest mis on kindlasti hea märk programmide integreerimisel, kuid minu meelest on alati ikka
pole katust peakohal, pole mingit eluaset. sellest saab aru, et kodutust käsitatakse mujal maal teistmoodi, kui vaatame seadusandlust. Nt soomlased mõistavad kodutust väga laialt ja soomes nt kui pereisa elab perest lahus, on see pere kodutu. Belgias peetaksegi silmas katuseid. Eestis ükski seadus ei pane paika ametlikku kodutuse mõistet. Tuleb ilmselt arvestada, et kodu ja kodutuse mõisted on seotud ajaloo ja kultuuriga. Traditsioonidega. Kikas näitab pilti slaididest rehetare. Kuidas eurooplaseks saamine kajastus rehetare ehituses? Mis muutus? Kambrid tehti loomad visati välja. Ämmad äiad, emmed issid välja. Saunad. Tehti magamiskambrid. Kikas näitab pilti paneelelamust rushovka. Tüüpprojektide alusel. Isel väike köök. Nõuka inimene sõi väljas. Rushovka on 60 aastate nõukogude aja modernismi ajastu. Kus kõik pidi olema massiline. Toitlustamist oli ka odavam korraldada massiliselt sööklates
Väikese kasvu tõttu (vaid ca 105 cm, 30 kg) nimetatud ka kääbikuteks. Arvatakse, et väike kasv on pika saareisolatsiooni tõttu kujunenud. Väikese kehapikkuse kohta on suured hambad ja jalalabad. Avastati 2003. a, seni on teada vaid üks leiukoht – Ling Bua. Seni on leitud 12 indiviidi jäänuseid. Homo neanderthalensis ehk neandertallane Esimene leid Neanderthali orust 1856. aastal. Tänapäeva inimese lähim teadaolev väljasurnud sugulane. Erinevuste kohta vt ka 8. loengu slaididest. Elas ca 100 000 – 30 000 aastat tagasi. Kasutas osavalt tööriistu. Vastupidiselt varasemale arvamusele oli hästiarenenud kuulmismeel, leitud ka flööt, arvatakse, et oskas rääkida. Ajumaht tänapäeva inimesega võrreldes isegi pisut suurem. Välimus: kasvult lühem, jässakas, suure lihasmassiga. Näoplaanis silmatorkav suur nina, mida oli vaja külma õhu soojendamiseks, esiletõusev kulmukaar ning silmatorkavalt suur lõug. Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest
samasugused. Diskursusanalüüs Loengus seda (vähemalt minu mäletamist mööda) pikemalt ei käsitletud, millest on eelkõige semiootikuna kahju, kuna just see teema on meie tavapärasele metoodikale ehk lähedasem. On selge, et antud aine kuulub rohkem sotsioloogia alla, kuid kuna see meiegi kohustuslike ainete sekka on jõudnud, oleks semiootikutele kasutegur ehk suurem, kui ka diskursusanalüüs oleks rohkem tähelepanu saanud. Seega teen slaididest väikse ülevaate siiski: · Diskursusanalüüs uurib keelt kasutuses, kõnet kui tegevust verbaalset protsessi, mille kõigus tähendusi omandatakse, muudetakse, kaotatakse ja uusi tähendusi tekitatakse. Keelevahendite piiratud ja väljendatavate tähenduste piiramatus tingib selle, et keel on pidevas muutumises. · Keel peegeldab, kuid samas on ka loov ja viitav vahend ja tingimus, keelest arusaamine eeldab ka teadmist kontekstist
b) mõeldavus. Võimatud objektid saavad olla E-hoiaku objektiks! Isegi kui me ei saa neid objekte ette-kujutada, saame neist ometi mõtelda ja võtta nende objektide suhtes E-hoiaku! Probleem: väga raske eristada: 1)mõtlemist võimatust objektist 2)selle objekti suhtes E- hoiaku võtmist. 11. Milles seisneb E-objekti konstitueeriv ja mitte-konstitueeriv tõlgendus? konstitueeriv- rajama, asutama, kindlaks määrama(koosseisu). tuleb vist veel slaididest välja lugeda... aga kujutan ette, et see on ka eelnevastest vastustest siin peatükkis tuletatav. 12. Selgitage looduse väärtustamise kolme viisi Saito järgi! Puudub info? 7. loeng: Kunsti kogemine 1. Millistes distsipliinides tegeletakse kunstiteose kogemisega ja mil viisil? Kunstiteose kogemine küsimusi erinevates distsipliinides: 1)Kunstipsühholoogia 2)Retseptsiooniesteetika 3)Filosoofilises esteetikas 1
just nägemis- ja kuulmismeele vahendusel mällu jõudnud asjade meelespidamisvõimet. See võime on sageli uskumatult suur. Ühes uurimuses näidati inimestele 2560 värvislaidist koosnevat pildiseeriat, iga pilti ainult paar sekundit. Mitu päeva hiljem kontrolliti vaatlejate mälu sel viisil, et slaidid esitati paaridena, kus oli üks varem esitatud ja üks uus pilt ning vaataja pidi ostutama, kumba ta oli varasemas katses näinud. Selgus, et õigesti tunti ära keskmiselt 90% slaididest. Teises katses vaadati, kas meelespidamise edukus sõltub ka materjali sisust. Inimestele näidati fotosid kas erinevate naisenägudega, erineva kujuga tindiplekkidega või siis lumehelveste suurendatud kujutisega. Kahe päeva pärast kontrolliti äratundmist samal viisil nagu eelkirjeldatud katses. Pildipaaridest tunti ära 71% nägudest, 48% tindiplekkidest ja 33% lumehelvestest. Nägude äratundmine oli parem ilmselt seetõttu, et nägu kui stiimul sisaldab väga palju komponente,
annaabi.ee 
