Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks.
võimaldab neid käsitleda hävinud. Romaani ka arhitektuurist skulptuuri tellijaks oli kirik.. sõltumatult. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos ristilöödud Kristuse
perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Sageli kasutas Minne motiivi kordust (purskkaev viie põlvitava figuuriga, 1898/1906, sellega kujunes ta juugendskulptuuri tähtsaimaks esindajaks).
Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp"). · Urvaste kirik basiilika tüüpi kirik Võrumaal. · Valjala kirik Kõige vanem maakirik. Sellel esineb ka romaani elemente (läänefassaadil võib näha ümarkaart). Segastiilis.
koori kõrval Kodakirik: · 3 lööviline, kesklöövi ülaosas puudusid aknad · Uksed läänepooses otsas või pikiküljel · Lööve eraldasid ümarkaarsed arkaadid · Kaari kandsid pilaarid · Arkaatide vahel avanesid kesklöövi poole empoorid · Inglismaa- kahe läänetorniga ja nelitistorniga, ladina rist eriti pikkade harudega, ristvõlvid ebaühtlase paksusega. Nt Durhami katedraal · Prantsusmaa- eri piirkondades erinevad, palju skulpturaalseid kujundeid. Saint Sernin Tolouse's 5 lööviline pikihoone ja 3 lööviline transept, kooriümbriskäik. Citeaux-tsistertlaste emaklooster- lihtne. Cluny- palju lisakabeleid · Itaalia- tugev varakristliku arhitektuuri mõju, tavaline kuppel vahel ka nelitise ohal, kiriku juures kupliga ümarhoone, ristimiskabel ja eraldiseisev kellatorn, kasutati ümarkaarseid galeriisid. Püha Markuse kirik- 5 kupliga tsentraalehitis,
- fassaad - reljeefid enamasti portaalidel ja läänefassaadidel. Reljeefidest koostati suured õpetliku ja jutustava sisuga kompositsioonid kunsti ülesanne oli sealhulgas ka seletada Piiblit kirjaoskamatule rahvale (nn. ,,vaeste Piibel"). Vastupidiselt Bütsantsi traditsioonile suhtumine piltidesse, pole pilt püha, kuid meenutab pühi asju. Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Gooti stiili peamised tunnused on teravkaar, roidvõlvid, peenemad piilarid ja sambad, tugipiilarid ja tugikaared välisvaates, vertikaalsus e. kõrgustesse püüd, suuremad aknad ning liigendusehituslik konstruktsioon. 12.Skulptuuris levinud motiivid olid:krutsifiks, Pieta(näide), Maarja kuulutus(näide), Kolgata reljeef(Eestis Karja kirikus). Keda nimetatuis kujutatakse?
antud perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Minne`d mõjutas tugevasti prantsuse skulptor Auguste Rodin (1840 1917). Rodin püüdis kujutada vormide "vedelust", pehmeid kurve ja masse. Tema juugendperioodi skulptuurid, nii mees- kui
perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Sageli kasutas Minne motiivi kordust (purskkaev viie põlvitava figuuriga, 1898/1906, sellega kujunes ta juugendskulptuuri tähtsaimaks esindajaks).
Savonarola Sgabello Strozzi Laud Ka laua tüüpe oli mitu. Enim levinud oli kastlaud, üsna analoogne juba gootikas tuntule, erinev oli vaid muster, mis kaunistas kasti äärelaudu. Laudade jalad torkavad silma oma mitmekülgse vormi poolest: oli antiikvaasi imiteerivaid küljelaudu, voluutjalgu, piilarjalgu ja arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrnessanssis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. Kapp Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhidektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk-või kuuljalgadele, korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, fassaadi liigendasid pilastrid, uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht ülemist ust eristas alumisest eenduv vahevöö ja kapp lõppes
Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef.Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud.Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud.Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik.Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda.Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks".Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist.Proportsioonid olid väga ebaloomulikud, tavaliselt kujutati inimfiguuri väikese peaga ja ülearu pikkade jalgadega.Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga.Ka siin ei leia me ümbritseva elu kujutamist.Peamiselt tehti seinamaale ja miniatuurmaale.Maalikunsti peamisteks teemadeks
Pheidiasel oli anne tasakaalustada vastandeid, külgesündinud mõõdutunne ning võime üksteisega siduda pehmust ja jõudu, naiselikkust ja mehelikkust, samuti rangust ja vabadust. Vaba loomulik, samas üldistatud stiil. Varasemad teosed suured jumalate kujud (ei ole säilinud) · Zeusi kuju Olümpias Zeusi templis · Athena kuju Parthenoni templis (krüselefantiintehnikas) · Athena Promachose kuju Ateena akropolil (pronksist) Parthenoni skulpturaalseid kaunistused. Nende loomisel töötasid paljude eri põlvkondade kunstnikud meistri juhtimisel. Kõrgreljeefis · metoobid stseenidega lapiitide võitlusest kentauride vastu (92 metoopi) Üksikute kujude elulähedus ja meisterlikud detailid alluvad üldisele voogavale rütmile. · panatenaiade rongkäiku kujutav reljeefiriba (155m, kulges naose seintel Athena kuju ümber) · Parthenoni viilualused skulptuurid pühendatud Ateena ülistamisele
10.Nimeta romaani skulptuuri põhitunnused.Mis on vaestepiibel? Kus asus hoones(l) skulptuur? Romaani skulptuurid olid peamiselt reljeefid, ehk arhidektuurist sõltuvad. Reljeefid õpetava ja jutustava sisuga. . Inimfiguurid on reljeefidel esitatud moonutatuna, tegelased äratuntavad tingmärkide näol. Sageli kaunistas romaani kirikut ka ornamentika, see on abstraktne ja skemaatiline Reljeefi ülesandeks oli seletada Pühakirja kirjaoskamatule rahvale. Seetõttu nimetatakse keskaja kirikute skulpturaalseid kaunistusi ka "vaeste Piibliks". Skulptuure tehti ka altarite kujundamiseks või vabalt kirikuruumi paigutamiseks 11.Nimeta gooti arhitektuuri ja skulptuuri eesmärk ja tunnused. Arhitektuuris vertikaalne suunitlus, üles tarva poole pürgivus. Skulptuuris ümarplastika ja vabafiguurid. Looduslähedus, ornamentikas, plastikas ja maalis maalilisem ja ruumilisem laad. Inimeste keha proportsioonid muutusid loomulikumaks, liigutused ja poosid õigemaks
perioodi skulptuuris leida juugendile omaseid stilistilisi suundumusi vormide muutmine kurviliseks, looklev kuju, armastus suletud kontuuride vastu. Figuure kujutatakse enamasti põlvitavate, istuvate ja kössi vajunutena. Sellal kui professionaalsed skulptorid kasutasid traditsioonilisi materjale (marmor, pronks), püüdsid uuendajad, nagu näiteks Émile Gallé ja Louis Comfort Tiffany, avastada klaasi skulpturaalseid omadusi. Lineaarsed vormid on omased Belgia skulptori Georges Minne loomingule. Tema pühendus tervenisti inimfiguurile. Kõige sagedamini kohtab alasti põlvitavaid noorukeid, kelle vorme Minne liialdas ja moonutas. Figuurid on iseloomulikult ülisaledad, õrnad ja peaaegu õhuliselt graatsilised. Sageli kasutas Minne motiivi kordust (purskkaev viie põlvitava figuuriga, 1898/1906, sellega kujunes ta juugendskulptuuri tähtsaimaks esindajaks).
Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja kaunistamisel fantastilisi loomi, millel polnud midagi ühist pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ristiusu dogmadega. Kirik suhtus rahavakunsti vaenulikult, ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka nähes selles paganausu kajastust. Sama arvati ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast antiikskulptuuri kohta. nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, ROMAANI MAALIKUNST mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused Maalikunst oli suunitluselt analoogne skulptuuriga. Ka siin ei aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure leia me ümbritseva elu kujutamist. Peamiselt tehti seinamaale
Nende toolide körval olid levinud tavaline kasttool ning kõikvõimalikud järid. . 3.3. Lauad Ka laua tüüpe oli mitu. Enim levinud oli kastlaud, üsna analoogne juba gootikas tuntule, erinev oli vaid muster, mis kaunistas kasti äärelaudu. Laudade jalad torkavad silma oma mitmekülgse vormi poolest: oli antiikvaasi imiteerivaid küljelaudu, voluutjalgu, piilarjalgu ja arkaadimotiiviga jalgu; kõrgrenessansis tuli ette ka täiesti skulpturaalseid ja balusterjalgu. Mustritega võis kaunistatud olla ka puust või marmorist lauaplaat. 3.4. Kapid Korpuselise mööbli uhkeimateks esindajateks olid kõrged neljaukselised kapid, mille ülesehitus oli selgelt arhitektuurne, majalik: kapp toetus madalatele plokk- või kuuljalgadele (hilisrenessansis), korpus algas profileeritud ja ornamenteeritud sokliga, "fassaadi" liigendasid pilastrid (või, eriti 16. sajandif, hermipilastrid), uksetahvlitel oli profileeritud raamistus, kaht
Romaani stiili kujutav kunst ja tarbekunst Arvatakse ,et romaani kunst sai alguse 10. sajandi paiku ja ulatus 12. Sajandisse. Eelkõige valitses romaani kunst Itaalias, Saksamaal, Prantsusmaal ja Inglismaal. Romaani skulptuur on tihedalt seotud arhitektuuriga, enamasti võis neid leida kiriku fassaadidelt, portaalidelt ning sambakapiteelidelt lamereljeefina. Kuna jumalateenistused peeti ladina keeles, tehti Pühakiri rahvale piltlikult selgeks. Sellest tulenevalt nimetatakse kirikute skulpturaalseid kaunistusi ,, Vaeste Piibliks". Romaaniaegsetes skulptuurides püüti edasi anda imelisi või õpetlikke ja hirmutavaid lugusid Pühakirjast. Populaarseim oli Viimse kohtupäeva stseen ,millel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv oli rist koos Kristuse figuuriga, mida nimetatakse krutsifiksiks.
Skulptuurid on koondatud eelkõige fassaadidele, portaalidele, kapiteelidele, kusjuures domineeriv on reljeef. Materjalidena kasutati pronksi ja kivi, kuid ka puud. Kivi- ja puuskulptuur olid värvitud, mis tänaseks on täielikult hävinud. Romaani skulptuuri tellijaks oli kirik. Rahvale oli vaja pühakirja piltlikult selgeks teha, sest jumalateenistusi peeti ladina keeles ja rahvas ei mõistnud seda. Sellest tuleneb ka romaani skulptuuride religioosne sisu ja seepärast nimetatakse kirkute skulpturaalseid kaunistusi "vaeste Piibliks". Romaani stiili ajal eelistati skulptuuris igasuguseid ähvardava sisuga piiblistseene ja kõikvõimalike imede kujutamist. Kõige populaarsem oli Viimse kohtupäeva stseen, mille keskel Kristus mõistab vooruslikud taevariiki, patused aga põrgusse. Ei kujutatud tavalist, igapäevast elu. Skulptuure tehti ka altarite kaunistamiseks või vabalt kiriku siseruumi paigutamiseks. Sagedane motiiv
annaabi.ee 
