Luterlus- Skandinaavia maad, Põhja-Saksamaa. Kalvinism – Madalmaad, Šveits, mõned Saksa vürstiriigid. Anglikaani kirik – Inglismaa. 10.Milliseid ülesandeid täitis kirik varauusajal lisaks usulistele? Nimeta kiriku kolm täiendavat ülesannet ja selgita. V: Kirik haris inimesi, kiriku kaudu anti inimestele teada uusi seadusi ja nende kohustusi, hoolitseti haigete ja vaeste eest. 11.Mille poolest erinesid skolastiline ja empiiriline meetod? V: Skolastilises meetodis kasutati loogikat ja filosoofilisi arutlusi. Empiirilises kasutati eksperimente ja teisi meeltega kogetud andmeid. 12.Mis iseloomustab varauusaegset merkantilistlikku majanduspoliitikat? Nimeta merkantilismile iseloomulikke tunnuseid ning selgita. V: Riikide rikkuse põhiline allikas oli kaubandus. Tähtis oli, et kauba veetaks rohkem riigist välja, kui sisse. Selle tagajärjel koguneb riiki rohkem raha.
ehk algaste) d) ritmeetika, e) geomeetria, f) muusika, g) astronoomia (kvadriivium ehk kõrgem aste). Evangelistid leia internetist maalil kujutatud sümbolite abil (Markus -lõvi) jne. Markus – lõvi, Johannes – kotkas, Matteus – ingel ja Luukas – härg. Mida tähendab hereetiku raamat? Hereetik tähendab ketserit (hereesia pooldaja). Hereetiku raamat tähendab nominalistide raamatuid. (Nominalism vool keskaegses Lääne-Euroopa skolastilises filosoofias, mille äärmuslik tiib eitas üldse reaalsust, pidades üldmõisteid ainult nimedeks, millel tegelikkuses vastet ei ole) 9. Loe õpikust lk. 186-187 teaduse arengu kohta ja iseloomusta arengut astronoomias ja kartograafias Õpetati Ptolemaiose teoste mõtteid - Maa on kerakujuline ja asub universumi keskpunktis; kõik tiirlevad Maa ümber. Usuti, et jumal oli kõik (sfäärid jms) liikuma pannud. Kõige selle taga on kuplikujuline jumalikku muusikat täis taevas. Lihtinimesed
Kõik need väljendid peavad silmas kindlaid esemeid ja olendeid. Partikulaar hõivab kindla ruumipiirkonna kindlas ajavahemikus. Ehk: iga kindel ja konkreetne ajalis-ruumiline ese on partikulaar. Heaks näiteks on see, et kui maja on universaal, siis savitellis on partikulaar. Samuti võime rääkida lauast klassis, mis on konkreetne objekt, kuid võime ju rääkida ka lauast üleüldse. Kui tool on üldmõisteks, siis taburet ja tumba on üksikmõisteteks. Skolastilises filosoofias leidis aset universaalide olemasolu või siis selle viisi puudutav universaalide tüli (sama: universaalide probleem, universaalide vaidlus). Universaalide probleem seisnebki küsimuses, et kas universaalid on üldse olemas ning kui on, siis mis mõttes nad olemas on? Näiteks kas on olemas üldiselt õiglust, sest inimene võib ju olla õiglane. Tüli kujunes välja 11.-12.sajandil. Sellel ajajärgul kujunes väljas kolm eri seisukohta.
Ulrich von Hutten · Sündinud 1488. aastal. · Isa pani ta kloostrikooli, kust ta minema jooksis ja mõnda aega seikles rändluuletajana mööda Saksamaad. · Teaduskraad jäi omandamata. · Silmaringi laiendasid reisid Itaaliasse. · Saksa humanismi kaitseks kirjutas teose ,,Pimedusemeeste kirjad". · Ülesehituselt on see kirjavahetus harimatute, rumalate, ahnete ja põhimõttelagedate usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormis mitmesuguseid maailmaasju. · Ta oli esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee. · Väitis, et ainult ühinenult suudab maa end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. · Niccolo Machiavelli · Sündinud 1469. aastal. · Pööras tähelepanu riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale. · 15. sajandi lõpust oli ta kõrgetel ametikohtadel Firenze vabariigi valitsuses. · Pärast Medicite türannia taastamist 1512. aastal pandi ta vangi.
inimesele võõraks. Tekib keisrikultus. Nt pärsias mithrakultus. Egip isisekultus... mõnedel sarnasuseid jooni kr. Ristimine, armulaud, kolmainsus, konfirmatsioon, 25 dets valgusjumala sünnipäev. Kristluses oli õpetus enda ainuõigsusest, tundsid ennast väljavalituna. See hoidis kris segunemast ja kadumist, sulamist üldsegadusse. Sellega anti eeldused org kiriku 2. G.Bruno käsitlus maailmast ja universumist Armastab loodust. Loodusavastusi, pettub skolastilises arusaamas, astub välja. Rändur. Mõistetakse surma. Universum lõputu hul maailmadest. Pole olemas rohkem planeete. Uni tervikuna liikumatu. Igavene, maailmad kaovad. Uni kogu olemine... Looduses toimiva põhjus maailmahing. Jumal kõikjal loodus panteism. Elementaarosakesed monaadid, neis on asjade olemus. Inimvaim püüdleb selle suunas, et unnetada lõpmatuset. Meeltega lõpmatus tajumatu. Kogemuse abstraktne ülem mõtlemine peab kuuletuma senualistlik. Itaalia
· Vaidluse järel: Reuchlini pooldajad ja ,,pimedusemehed". Põhiprobleem: Kas kristluse algallikate puhul tohib rakendada teaduslikku kriitikat? Katoliku kiriku põhiseisukohad ja paavstide dekreedid peavad jääma kriitikast puutumata. ULRICH VON HUTTEN 1488- · Kirjutas saksa humanismi kaitseks satiilise teose ,,Pimedusemeeste kirjad". Kirjavahetus harimatute ja ahnete usumeeste vahel, kes arutavad skolastilises vormid maailmaasju. Nt: Ceasar oli pidevalt sõjas, seega ei saanud ladina keelt õppida. · Nn Pimeluuletaja · Hutten oli üks esimesi, kes võttis üles Saksamaa ühendamise idee ühinenud maa suudab end kaitsta paavsti röövpoliitika eest. MACHIAVELLI JA CAMPANELLA · Ajaloolane ja kirjanik Niccolo Machiavelli(1469-1527) keskendus riigikorrale, riigivalitsemisele ja poliitikale
figuuri), millest Aristoteles käsitles ainult kolme esimest. Tõestamaks süllogistiliselt, et a on g, tuleb leida selline b, et üks järgmistest variantidest kehtiks: 1. b on a ja g on b. 2. a on b ja g on b. 3. b on a ja b on g. 4. a on b ja b on g. Nelja väideteliiki A,E,I,O saab nelja figuuri abil kombineerida kokku 256. erineval viisil ja ainult 24 nendest viisidest annavad õige süllogismi: 6 tükki iga figuuri jaoks. Keskaja skolastilises traditsioonis oli Aristotelese loogikal tähtis koht ja nimetatud 24 õige süllogismi jaoks leiutati järgmised meelespidamist hõlbustavad nimed (rühmitatud figuuride kaupa): 1. Barbara, Celarent, Darii, Ferio, Barbari, Celaront. 2. Cesare, Camestres, Festino, Baroco, Cesaro, Camestrop. 3. Darapti, Disamis, Datisi, Felapton, Bocardo, Ferison. 4. Bramantip, Camenes, Dimaris, Fesapo, Fresison, Camenop.
ja vaadetega ja põhiprobleemiks oli raamatus skolastika ja elupõline vastandus. Seda fragmenti töötleb 90ndatel aastatel ümber. Teose eesmärgiks saab anda terviklikum ja teose kunstilist hinnangut. I osa anti välja 1808 aastat. Teine osa 1831. Goethe tegeleb isiksuse probleemidega. Faust väljendab üldiselt looja usku inimese loomvõimete piiramatusse. Siin peitub see varasem vastandus ka sellest uus-faustist. Faust on ka vastandunud pedantse õpetaja Wagneriga-skolastilises teaduses pusijaga. Uus faust on ka siia sisse kirjutatud, kuigi on nüüd ka eraldi teosena. Mis rom jooned on Faustis säilinud? Igavese külluse moment- tagasilöökidest hoolimata püüdleb tegelane edasi ja saab Fausti analüüsida ka kui romantilist kangelast. Samuti on teosele iseloomulik läbipõimunud hea ja kuri. Goethe loob ühe kõige eredama saatana, kes on jäänud hilisemasse kunsti.
„või” ning teine eeldus on kategooriline väide. Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt „Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest”. Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest. Teisiti öeldes, esimene eeldus oli välistav disjunktsioon. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis mittevälistav disjunktsioon. Eesti loogikaõpikutes esineb sageli ka traditsioonilist käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni
,,või" ning teine eeldus on kategooriline väide. Loogika ajaloos on selliste süllogismide käsitlemises toimunud muudatus. Algselt peeti esimest eeldust liigitavaks väiteks, nt ,,Ma kas lähen lahingusse või hoidun sellest. Ma lähen lahingusse, järelikult ma ei hoidu sellest". Pole võimalik, et ma lähen lahingusse ja samas ka hoidun sellest. Teisiti öeldes, esimene eeldus oli välistav disjunktsioon. Selline käsitlus oli valdav ka skolastilises loogikas ning hilisemas traditsioonilises loogikas. Lausearvutuse pealetung tõstis esile liigitavale süllogismile sarnased süllogismid, mille esimene eeldus on lausearvutuse mõttes harilik, ehk siis mittevälistav disjunktsioon. Eesti loogikaõpikutes esineb sageli ka traditsioonilist käsitlusviisi, ent tänapäeval on valdavaks muutunud lausearvutusega kokkusobiv käsitlus, mis võimaldab kergemini koostada lausearvutust sisaldavaid tuletusskeeme. Allpool käsitletakse mõlemat versiooni
sarvest tindipotiga. Seal näris ta sulge, kritseldas midagi oma kulunud põlve otsas ja puhus talvel oma sõrmedele. Esimene kuulaja, keda kirikuseadluste doktor härra Miles dTsliers iga esmaspäeva hommikul nägi lõõtsutavana Chef-Saint-Oenis' kooli uste avamisel sisse tormavat, oli Claude Frollo. Nii võis noor vaimulik juba kuueteistkümneaastasena müstilises teoloogias julgesti võistelda ükskõik millise kirikuisaga, kanoonilises teoloogias aga ükskõik millise kontsiili-isaga *, skolastilises teoloogias Sorbon-ne'i doktoriga. 1 Jagada kõrvakiilusid ja rebida juukseid (lad k) Sinist ja pruuni värvi (lad. k.). 137 Teoloogia läbi võetud, asus ta kirikuseadluste kallale. Magister Sententiarumi * juurest siirdus ta Karl Suure kapitulaaride juurde. Ja nõnda neelas ta oma teadmistejanus ühe 7 8 dekretaali teise järel alla, nii Hispalise * piiskopi Teodoruse, Wormsi piiskopi Bouchard'i, Chartres'i piiskopi Yves'i omad; siis Gratianuse dekretaalide kogu *, mis Karl Suure