Valiti juht, kes sai ametinimetuseks dekaan. Ülikooli privileegid ja luba saadi paavstilt, hiljem riigivalitsejatelt. Skolastika ülikoolides viljeldud teadusi nimetati skolastikaks. Iseloomulik joon on toetumine autoriteetidele - hüljati kogemus. Põhilise autoriteedina tõusis esile Aristoteles. 1210. tühistatud keeld Aristotelese teostel tühistati 1270. Roger Bacon ja empiirilise teaduse algus Vastandiks skolastikale, kogemusele rajatud teadus. (matemaatika, füüsika ja astronoomia) Roger Bacon lähtus araabia käsikirjade uurimisest, kuid tegi seekõrval ka keemia ja füüsika katseid. Esitas väite, et kogemus annab tõese lahenduse. Oletas, et kunagi tekivad iseliikuvad sõidukid vette, maale ja õhku. Koostas esimese püssirohuretsepti. Vastuolus Piibli tõdedega, istus 14 a. vangis. Gutenberg ja trükikunst Trükikunst - keskaja suurim saavutus, pikaajalise arengu vili.
kaasasündinud ideede olemasolu. Kujunes välja uusajal vastandina ratsionalismile (Locke, Berkeley). a priori – termin, mis puudutab teadmist, mis ei eelda kogemust (a priori teadmine, et lühinäeglikud inimesed ei näe ilma abivahendita hästi kaugele). a posteriori – termin, mis puudutab teadmist, mis eeldab kogemust (a posteriori teadmine, et kui käsi tulle panna, siis on valus). Boëthius (480-525) Pani aluse nii skolastikale kui ka vaidlusele universaalide üle. Oma aja õpetatuim mees Lääne- Rooma aladel, kes alustas Aristotelese uurimist. Tema kirjutatud on läbi aegade üks kuulsamaid filosoofiaalaseid raamatuid „Filosoofia lohutus“. Albertus Magnus († 1280) Saksa päritolu dominiiklane, õppis Itaalias ja Pariisis. Oma aja haritumaid mehi, pühendus Aristotelese uurimisele. Lähtus Aristotelese seisukohast, et kõik on moodustunud mateeriast (ainest) ja vormist
Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 a poisid.Õppetöö käis ladina keeles. Keskaegset filosoofiat imetati skolastikaks.Selle põhieesmärk oli Jumala tundmaõppimine. Nad uurisid piiblit ja vanakreeka teoseid.Eriti kõrgelt hinnati kreeka filosoofi Aristotelest. Kreeka õpetlaste vaated ja piibli tõeks pidamised ei langenud aga alati sugugi kokku. Kuulsaim skolastik oli Aquino Thomas, kes kuulutati pärast surma pühakuks. Lisaks skolastikale tegeleti keskajal astroloogiaga. Tähtsa teadusharuna hinnati alkeemiat. Selle eesmärk oli valmistada tarkadekivi, mis pidi muutma metalle kullaks. Arstiteaduse arengut pidurdas keeld laipu lahata. Nii ei saanud arstid inimkeha tundma õppida. Keskaja kõige olulisemad ehitised olid kirikud. Need olid uhked ja suurejoonelised, et igaüks, kes sinna siseneb, tunnetaks Jumala kõikvõimsust ja tajuks ta lähedust. Kirikute seas olid omakorda kõige tähtsamad toomkirikud ehk katetraalid
varauusaja tähtsaim humanist ja õpetlane. Ta ise jäi katoliiklikuks, kuid toetas kohati ka Martin Lutherit. Erasmus Rotterdamist (1469-1536) propageerib vaba ja selget vaimu, mõõdukust, kainet mõistust, haritust ja lihtsust kui tõelisi kõlbelisi omadusi. Ta astub välja hilisele skolastikale (keskaja usufilosoofia) omase liigse intellektuaalsuse, fanatismi, harimatuse, vägivalla ja silmakirjalikkuse vastu. Teosed eesti keeles · "Narruse kiitus" (kombesatiir). Ladina keelest tõlkinud ja järelsõna: Ülo Torpats; Hans Holbein Noorema joonistustega, Eesti Raamat, Tallinn 1967 · "Renessansi kirjanduse antoloogia", Eesti Raamat, Tallinn 1984, lk. 484494: katkend
Hiljemalt 1970-ndate keskpaiku pettus ta tehnilises filosoofilises analüüsis. Rorty läbimurdeteoseks sai "Filosoofia ja looduse peegel" (1979), mis üritas näidata, kuidas uus-aegse filosoofia püüd leida tõsikindla teadmise kriteeriume on ummikusse jooksnud ning selles olevat süüdi metafoor, nagu peegeldaks inimese sisemaailm, teadmised või keel välismaailma, loodust või reaalsust. Tema pragmatismiversioon jätkas seda humanistlikku traditsiooni, mis metafüüsikale ja skolastikale vastandudes ulatub tagasi Montaigne'i, Cicero ja antiiksofistideni KOKKUVÕTE Pragmatismi on teooria, mis väidab, et absoluutset tõde ei ole olemas ja senised seisukohad, mida on peetud tõesteks, tuleks kogemuse, katse ja eksituse meetodit kasutades üle vaadata. Kui need töötavad ja osutuvad kasutuskõlblikeks, ongi need tõesed ja väärtuslikud. Samas pragmatismi tõeteooriast lähtutakse ka sellest, mis on praktikas läbi proovitud ja töötab. Nagu
võis valida usu-, arsti- ja õigusteaduskonna vahel. Õppejõud pidid omama teaduskraadi, nende juht dekaan. · Eestile lähim Uppsala ülikool Jacob Ulvsson. SKOLASTIKA · keskaja ülikoolides viljeletud teadused. 1. 1.ratsionaalne argumentatsioon 2. Autoriteetidele toetumine 3. Aristotelese teosed. Füüsika, metafüüsika. 4. Kujunes loogilise ülesehitusega teadustöö: vorm: SUMMA 5. Intellektuaalide kujunemine ROGER BACON JA EMPIIRILISE TEADUSE ALGUS · Vastandiks skolastikale arenes kogemustele rajatud teadus matemaatika, füüsika, astronoomia. Oxfordi ülikooli professor Roger Bacon lähtus vanaaja käsikirjade uurimisest, kui tegi ka katseid. ,,Ainult kogemus annab tõelise lahenduse" Ennustas iseliikuvaid sõidukeid, tulevikumasinad, teleskoobid. Koostas esimese püssirohuretsepti, tegi kindlaks vikerkaare tekkimise. · Kirikutõdedega vastuollu sattumise tõttu istus 14 aastat vanglas.
Et sellist teadmist leida, hakkas Descartes kõiges kahtlema. Ta leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), kuna võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead. Lõpuks jõudis ta ühe filosoofia ajaloo kuulsaima üksikideeni: cogito ergo sum (mõtlen, järelikult olen olemas). Jumala olemasolul on Descartes'i filosoofias tähtis koht. Talle ei paku huvi jumala olemasolu teoloogilistel põhjustel (nagu see oli omane keskaja skolastikale), vaid tema lähenemisviis on rangelt mõistuspärane. Siinjuures eelistab ta uskuda, et jumal on hea. Descartes'i arvates peab Jumala olemasolu tõestama seepärast, et ratsionaalne inimene usub vaid mõistuspäraseid argumente. Tal on kosmoloogiline (täiuslik olend) ja ontoloogiline (olemasolu ei ole eraldatud olemusest) jumalatõestus. Dualistlik maailmakäsitlus: Kehad alluvad loomulikele seadustele, sellistele nagu mehhaaniline surve ja tõuge. Vaim on aga vaba
Loengud ehk dispuudid oli ladina keelsed ja seal loeti ette raamatut ja üliõpilased kirjutasid selle üles. Hiljem arutasid nad probleemide üle. Ülikooli astusid tavaliselt 14-15 aastased põisid, kes pidid oskama ladina keelt. Õppeaeg oli koolis tavaliselt 8 aastat. Keskaegset filosoofiat kutsutakse tavaliselt skolastikaks. Seal oli eesmärgiks õppida võimalikult hästi Jumalat tundma. Nad uurisid hoolega piiblit ja ka näiteks Aristotelese teoseid. Lisaks skolastikale tegeldi astroloogia ehk tähtede järgi ennustamisega. Tähtis teadusharu oli ka alkeemia, kus prooviti valmistada tarkade kivi, mis pidi suutma muuta teisi aineid kullaks. Arstiteadust piiras keeld lahata laipu. Nii ei saanud arstid inimese keha korralikult tundma õppida.
formaalne, dogmaatiline ja loogiline filosoofia, strukturalism 6) rahvuslike identiteetide keskaeg 7) dekadentluse keskaeg 8) filoloogilise rekonstruktsiooni keskaeg - annaalide koolkond jt 9) traditsiooni või okultistliku filosoofia keskeg 10) lõpu ootuse keskaeg. 14). … (KÜSIMUS: Uusaja filosoofia. Ratsionalism ja empirism. Descartes ja Hume.) Uusasja filosoofiaks nimetatakse aega, kui hakati vastanduma keskaja skolastikale ja keskenduti peamiselt tõeotsingutele läbi ratsionaalse mõistuspärasuse või empiiriliste uurimismeetodite. Inimesekäsitluses humanism, subjektikesksus. Usuti eelkõige sellesse, et maailm on inimmõistsega tunnetatav ja selles pole midagi müstilist või üleloomulikku või irratsionaalset. 23 RATSIONALISM on tunnetusteoreetiline suund, mille järgi tõsikindel teadmine pärineb
liigkasuvõtmine.
7. Iseloomustage skolastikat kui õpetust ning ühte vabalt valitud skolastika (tähtsaimat) esindajat.
Skolastika (
Dogma ja teoreetilised küsimused langevad tahaplaanile. Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva (hunnid, viikingid, maurid) rüüstamise objektiks. Saabub aastasadade pikkune periood, kus säilitatakse traditsioonilist mõttepärandit. Sel ajastul on 3 erandlikku kuju: DIONYSIOS AREOPAGITAST (u.500): peeti apostel Pauluse õpilaseks (nime järgi, Piiblis esineb). Tegelikult võis olla üks Süüria kristlane. Sünteesib uusplatonistlikke ja kristlikke mõtteid ning pakub ideid skolastikale. Tema teosed kujunevad keskajal populaarseteks, tsiteeritakse koos Piibliga. Mõju müstikale, arhitektuurile (gootika, katedraalid), kunstile ja kultuurile. 3 teed/ Jumala tunnetamiseks: 1)via positiva (jaatav, nimetame Jumala positiivseid omadusi - N: tugev, igavene, kordumatu); 2)via negativa (eitav, eitab loodud asjade võrdlust Jumalaga, iga võrdlus kohatu); 3)via symbolica ,müstiline (iga võrdlus sümboolse tähendusega). Iga aste viib Jumalale lähemale (vihje uusplatonismile)
annaabi.ee 
