Emotsionaalne -Tunnetuslik Tundeline Hingeline Usklik D)Kujutlev -Kujutlev -Terviklik -Visuaalne -Intuitiivne -Mõisteline -Innovatiivne Vastandlikud mõtlemisviisid probleemilahenduses Koonduv -Otsing suletud alas -Töötab suletult -Probleemile orienteeritud -Ratsionaalne kaalutletud Lahknev -Otsing avatud alas -Töötab vabalt -Lahendile orienteeritud -Intuitiivne suvaline Fokuseeritud -Pingul -Täpne, kitsasihiline -Vaatleb ühte eesmärki -Nõuab ühemõttelisust Paindlik -Vaba -Skitseeriv, -näitlikustav -Avarasihiline -Lubab mitmetähenduslikkust Otsene Sirgjooneline -Otsib korrektseid vastuseid -Ranged eeskirjad -Järgib reegleid -Suletud lahendiala Hajus Külgnev -Otsib sobivaid vastuseid -Vabad mõtterajad -Otsib erandeid reegleist -Piire-piiranguid nihutav Järjestikuline -Range tegevuste järjestus -Samm-sammult aste-astmelt -Eelistab ühte vaatekohta -Liigub järkjärgult edasi
V: Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool, mis sai alguse 1860. aastatel oma kunstinäitusi korraldama hakanud Pariisi kunstnike vabast ühendusest. Vool sai nime Claude Monet' maali "Impression, soleil levant" ("Impressioon. Tõusev päike") järgi. 2) MIDA TÄHENDAB SÕNA IMPRESSIOON? V: See tähendab muljet. 3) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALITEMAATIKA? V: Kujutati avaraid ja valgusküllaseid maastikke rahulikes poosides figuuridega. Omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. 4) MILLINE OLI IMPRESSIONISMI MAALILAAD? V: Impressionistlikule maalikunstile on iseloomulikud muuhulgas nähtavad pintslitõmbed, heledad värvid, avatud kompositsioon, rõhuasetus valgusele ja selle muutumisele, igapäevased teemad ja ebatavalised rakursid. 5) KUIDAS VÄRVISID IMPRESSIONISTID VARJE? V: Varjudemäng. Ka varjudele anti oma värv - nt vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida varem polnud saavutatud.
Nendes töödes lähtus Laikmaa reisiaastatel väljakujunenud loomingulistest printsiipidest. Käsitluslaadis on endiselt dekoratiivsust ja ekspressiivsust. Kuid kunstniku käekiri on lahtisem, kontuurjoon on kaotanud jäiga pidevuse. Üksteisest läbikumavad toonid loovad mitmevärvilise fooni. Kaasahaarava meeleolukusega näitab Laikmaa Lääne-Eesti looduse lihtsat ja omapärast ilu. Selle kõrval elab edasi ka impressionistlik, hoogne ning skitseeriv laad. See on südamlik ja arhailine lehekülg meie maastikumaalis. Zanrilist vaheldust Laikmaa loomingusse toovad lillemaalid. Nendesse aastatesse kuuluvad ka arvukad meistrikäega loodud portreed. Värvikäsitlus on neid Laikmaa portreedele omaselt impressionistlikult liikuv, üldmulje maaliline, kohati aga värvikam, kontrastsem ja dekoratiivsem (Tiik, 1975, 12-13). Ka Laikmaa taasavatud ateljeekooli tegevus sai suure ulatuse. Õpilaste arv kasvas pidevalt.
Edouard Manet, Claude Monet, Auguste Muljete maalimine, valguse ja õhu maal, vabaõhumaal, ei tarvitata musta värvi, suur 19. saj lõpp Impressionism Prantsusmaa heledus ja skitseeriv maalitehnika, traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Renoir, Edgar Degas, Camille Pissarro, Alfred Sisley, Auguste Rodin. 19
20.saj impressionism Prantsusmaa Maalikunst: muljete maalimine, valguse ja õhu Maalikunst: maal, kaob täpseid kontuuri toonitav joonistus, Édouard Manet (1832 1883) varjude kasutamine nõrk, ei tarvita musta värvi, Claude Monet (1840 1926) suur heledus, skitseeriv maalitehnika, täpne Auguste Renoir (1841 1919) kujutis elust, maastikud, põllud, sillad, raudteed, Edgar Degas (1834 1917) taevas, vesi, pilved, purjekad, tantsijannad, Camille Pissarro (1830 1903) neegrid jne, maastik esiplaanil, pilt ülevalt- või Alfred Sisley(1839 1899)
väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. · Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis.
ANDRE DERAIN 1880-1954 Pariisis oli olukord vaba.. Saksa sõdureid kes pariisi saadeti hariti enne kunsti ja kultuuri teemadel kästi mitte kultuuri sekkuda; tulemuseks okupeeritud pariisi oli kunst palju vabam kui Prantuse alla kuuluvas Vichy's kus eelistati ainult realistlikku tradistsioonilist kunsti. Uuenduslike voolude pooldajad sattuside seega koostöösse vasakpoolsetega. RAOUL DUFY 1877-1953 Endine foov, 20ndate alguses veel väga skitseeriv, 30ndatel muutub juba rahulikumaks. Meelelaadiks pidupäeva dekoratiivsus jahid merel, Pariis FERNAND LÉGER 1881-1955 Endine kubist. Tuleb tagasi figuur, kuid geometriseeritult.(Ideoloogiaks endiselt masina ja inimese sümbioos masinlik inimene! Tehnilise tsivilisatsiooni ja inimese ühtekuuluvus) GEORGES BRAQUE 1882-1963 kubismi rajaja (sünteetiline) tulevad tagasi mõned reaalsuse detailid GEORGES ROUAULT 1871-1958 MAURICE DENIS 1870-1943
looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu – valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. ● Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis.
pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis.
looduses ei esine ühtlase värvinguga pindu valgus ja õhk annavad igale väikesele pinnale lõpmatu nüansirikkuse. Et seda tabada, maaliti segamata värvidega, asetades üksikuid toone väikeste, skitseerivate pintslitõmmetega lõuendile. Väikeste värvilaigukeste ühinemine ja tervikuks kokkusulamine toimub alles vaataja silmas, teataval kaugusel lõuendist. Sellest lähtuvalt ei tarvitanud impressionistid kunagi musta värvi. Impressionismile on omane äärmiselt suur heledus ja skitseeriv maalitehnika. Tähtis on ka traditsioonilise kompositsiooni hülgamine. Tõetruuduse nimel ei pidanud impressionistid võimalikuks tajule midagi juurde mõelda või komponeerida. Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis.
annaabi.ee 
