täpselt samas proportsioonis (ühepalju); 4. Piirkasulikkus MU on: d) kogukasulikkuse TU muut (täiendav TU), mis saadakse ühe (täiendava) kaubaühiku tarbimisest 5. Kui tarbija on allpool oma eelarvejoont EJ, siis ta:a) ei kuluta kogu oma sissetulekut (eelarvet) kaupade ostmiseks 6. 7. Tüüpiline ükskõiksuskõver ÜKK on positiivse tõusuga ja kumer koordinaatide alguspunkti (origoni) suhtes; V.: Vale 7. 8. Hüvise hinna muutuse koguefekt kujuneb asendusefekti ja sissetulekuefekti koosmõjul; V.: Õige 8. 9. Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist (kirdes) ükskõiksuskõver ÜKK asub, seda suuremat tarbija sissetulekute (tarbimiseelarve) suurust ta kajastab;V.: Vale 9. 10. Asendamise piirmäär MRSXY mõõdab tarbija valmisolekut asendada üht tarbitavat hüvist Y teisega (X-ga) selliselt, et kogukasulikkus TU ei muutu;V.: Õige 10. 11. Hinna-tarbimise kõver näitab tarbija optimaalseid hüviste
Mille poolest need erinevad? Kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks- seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendumine- asendusefekt. Kui hinna languse tõttu suhteline sissetulek suureneb, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine- sissetulekuefekt. Seega, kui hüvise hing langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. 22. Mida näitab tarbija hinnavaru? Tarbijate hinnavaru on tarbimisega omandatud kasulikkuse ja kulutuste vahe. 23. Milliseid lihtsustavaid eeldusi tehakse firmateoorias? Ettevõtte toodab ainult ühte toodet, toodetav ja realiseeritav kogus on sama. Toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud, üks ettevõte neid oma tegutsemisega muuta ei saa
üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna
kaupa rohkem osta Asendusefekt – kui ühe hüvise hind langeb, siis see hüvis osutub eelistatumaks – seda hüvist tarbitakse rohkem ja teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine Sissetulekuefekt – kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine Sissetulekuefekti ja asendusefekti suund Sissetulekuefekt võib olla nii positiivne kui ka negatiivne o Sissetulekuefekt on positiivne kui tegemist on normaalhüvitisega o Sissetulekuefekt on negatiivne kui tegemist on inferiooriga Asendusefekt muutub alati vastupidises suunas hinnale o Seega saab öelda, et asendusefekt on negatiivne Nõudlusseadus Kui hüvise nõudlus suureneb sissetuleku suurenedes, siis peab
kogust ning seost hinna ja koguse vahel väljendab negatiivse tõusuga kõver. Kui miks see seos ikkagi on selline? Sellise seose loogikat saab põhjendada kahest lähtekohast. Esiteks, kui küsida, et miks hinna tõustes hakkab tarbija seda hüvist vähem ostma, on vastuseks, et seda põhjustavad asendus- ja sissetulekuefekt. Asendusefekti tõttu hakkavad inimesed kallimat hüvist asendama odavamate kaupadega. Sissetulekuefekti tõttu inimeste reaalne sissetulek hüvise hinna kasvades alaneb (tal jääb vähem raha teiste hüviste ostmiseks) ja ta on sunnitud selle hüvise (ka teiste hüviste) tarbimist vähendama, kuna tal lihtsalt pole selle jaoks raha. Teiseks, kui küsida, et miks iga järgmise tarbitava ühiku eest on tarbija nõus järjest vähem maksma (vt joonist 4: 1. ühiku eest 12 kr ja teise ühiku eest 8 kr), siis on siin tegemist kahanevuse seadusega
teist vähem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Seda nimetataksegi hinnamuutuse asendusefektiks. Kuna hinna languse tõttu suhteline sissetulek suurenes, siis saab mõlemat hüvist nüüd rohkem tarbida. Selle tagajärjel suureneb mõlema hüvise tarbimine. Seda muutust nimetatakse hinnamuutuse sissetulekuefektiks. Seega, kui hüvise hind langeb, siis selle hüvise tarbitav kogus suureneb nii asendus- kui ka sissetulekuefekti tõttu. Teise hüvise nõutav kogus asendusefekti tulemusena väheneb, kuid sissetulekuefekti tõttu suureneb. Lõplik muutuse suund sõltub sellest, kumb efekt on ülekaalus. Nõutava koguse reageerimistugevust mõõdetakse nõudluse hinnaelastsusega. Nõudluse hinnaelastsus näitab, kuidas reageerivad hinna 1%-lisele muutusele tarbijad. Selgitatakse välja, kas tarbijad muudavad hinnamuutuse tulemusena oma tarbitavat kogust vähem kui 1% või rohkem kui 1%.
mõju teiste hüviste nõudlusele sõltub sellest, kuidas on need hüvised majapidamise jaoks üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa fikseeritud hinna
üksteisega seotud ja eelistustest. Sõltumatud hüvised – hinnamuutus ei avalda mõju; asendushüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse suurenemise; kaashüvised – esimese hinnatõus toob kaasa teise nõudluse vähenemise (samuti ka esimese) 11. Mille poolest erinevad asendusefekt ja sissetulekuefekt? Asendusefekti puhul tarbitakse üht hüvist teisest rohkem, kui selle hind langeb, sissetulekuefekti puhul tarbitakse ühe hüvise hinna langedes aga selle võrra rohkem mõlemaid hüviseid. Teise hüvise nõudlus esimesel juhul väheneb, teisel juhul suureneb. 12. Kuidas kujuneb majapidamiste nõudluste põhjal turunõudlus? See on kõikide majapidamiste summaarne nõudlus mingile hüvisele teatud hinnataseme korral. 13. Kuidas tekib tarbija hinnavaru? Tarbija maksab tegelikult kõikide hüviseühikute eest võrdse summa – fikseeritud hinna
2. Asendushüvis ühe hüvise hinnatõus sunnib tarbijat otsustama teise hüvise kasuks ja teise hüvise nõudlus suureneb 3. Kaashüvised ühe hüvise hinnatõus vähendab nii selle kui teise kaasneva hüvise nõudlust 2.10. Hüvise hinna mõju selle hüvise nõudlusele Kui hüvise hind langeb, siis selle nõudlus suureneb nii sissetuleku- kui asendusefekti tõttu. 2.11. Asendusefekti ja sissetulekuefekti erinevus. Asendusefekt kui hüvise hind langeb, osutub see eelistatuimaks ja seda tarbitakse rohkem. Toimub hüviste omavaheline asendamine. Sissetulekuefekt hinna languse tõttu suureneb suhteline sissetulek, see võimaldab tarbida rohkem nii seda kui teisi hüviseid. Sissetulekuefekti tõttu suureneb mõlema hüvise tarbimine. Asendusefekti tõttu suureneb madalama hinnaga hüvise tarbimin ja väheneb kõrgema hinnaga hüvise tarbimine.' 2.12
et indiviidid maksavad hüviste eest maksimaalset hinda, mida nad on nõus maksma. Tavalise nõudluse puhul maksab indiviid kõigi hüvise ühikute eest ühesugust hinda, mis võrdub viimase ühiku piirkasulikkusega. Kompenseeritud nõudluse kõver ühtib tavalise nõudluskõveraga juhul, kui tarbijale kompenseeritakse sissetulekute tõusuga iga hüvise ühiku eest selle piirkasulikkusele vastava hinna nõudmine. 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? Tarbimise sissetulekuefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või suurenevad, muutub sellest tulenevalt ka tarbimine. 114. Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Tarbimise asendusefekt seisneb selles, et kui sissetulekud vähenevad või hinnad tõusevad, siis pöördutakse odavamate asenduskaupade poole. 115. Selgitage tarbijarendi olemus turuhüviste ja avalike hüvede puhul?
ühesugust, viimase ühiku piirkasulikkusele vastavat, hinda. Kompenseeritud nõudlus arvestab asjaolu, et tegelikult hindab indiviid iga eelmise ühiku piirkasulikkust kõrgemalt, kui järgmise ja seetõttu oleks tegelikult valmis maksma rohkem. Kompenseeritud nõudluse kõvera alguspunkt on seetõttu tavalise nõudluse kõvera alguspunktist kõrgemal ning kõver langeb kiiremini (kui esineb sissetulekuefekt). 113. Selgitage tarbimise sissetulekuefekti olemus? 26 Sissetulekuefekt väljendab situatsiooni, et ostujõud suureneb (ostetakse rohkem), kui hüvise hind alaneb (ja vastupidi). 114. Selgitage tarbimise asendusefekti olemus? Asendusefekti korral asendatakse suhteliselt kallimaks osutunud hüvis odavama asenduskaubaga. (konspekt ei seleta kumbagi mõistet selgelt, kontrollisin Google’ist) 115
annaabi.ee 
