37): Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi presidendid Lennart Meri (19292006) 6. oktoober 1992 8. oktoober 2001 Arnold Rüütel (sünd 1928) 8. oktoober 2001 9. oktoober 2006 Toomas Hendrik Ilves (sünd 1953) alates 9. oktoobrist 2006 37): Kõnetlus peab olema positiivne ja kuulajate suhtes austav, sest see häälestab kuulajad sinu kõnet kuulama. Kui kõnetlus on ebalugupidav, ei pea ka kuulajad sinust ja su kõnest lugu. Kõnetlusele järgneb kõne sissejuha- tus ehk algus, mis peaks tekitama huvi kõne teema vastu ja esitama kõne peaeesmärgi. Sissejuhatuses tasub rääkida seda, mida kuulaja loodab, selgitada kõne va- jalikkust ja tähtsust ning anda teada ka kõne piiridest: kui laialt kõne teemast räägid. Kõne ülesehitus (õp lk 37): SISSEJUHATUSE TÜÜBID: 1.Küsimuse esitamine teema kohta Miks on tähtis tervislikult toituda? 2.Huvitava fakti või näite esitamine Vale toitumine suurendab ka nt vähkkasvajasse haigestumise riski. 3
Referaat on kellegi teise seisukohtade esitamine, sisukokkuvõtte või ülevaade mingist tööst (töödest); kirjalike materjalide läbitöötamise tulemusena koostatud kirjalik kokkuvõte, mis väljendab teiste mõtteid Essee- lühike probleemirikas kirjutis, probleemkirjutis, vabas vormis mõttearendus mingil konkreetsel teemal. Essee koosneb kolmest peamisest osast: sissejuhatus, teema arendus ja lõpetus. Essee kui teaduskirjandi oluline struktuurielement on probleem, mis sõnastatakse sissejuha- SISUJUHT SISUJUHT Kuressaare Gümnaasium Uurimistöö koostamisest
........................................4 Töö kõik leheküljed nummerdatakse lehe allserva keskel käsuga Insert>Page Numbers..., valides aknas Position „Bottom of page“ ja aknas Alignment „Center“. Lehekülgede numbrid trükitakse alates sissejuhatuse teisest leheküljest (tiitelleht, tema pöördeleht, si- sukord ja sissejuhatuse esimene lehekülg on numeratsioonis küll arvestatud, aga lehekülje- numbreid nendele ei trükita). Selleks kõrvaldatakse piirid lehekülgede vahel kuni sissejuha- tuse teise leheküljeni (Insert>Break>Next page)....................................................................4 ülikooli nimetus suurtähtedega (TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL)....................................5 teaduskonna nimetus (Majandusteaduskond).........................................................................5 instituudi nimetus, mille õppeaine raames või juhendamisel tööd kirjutatakse......................5
Efektiivne tuletoetus kuulipilduritelt ja tankitõrje-granaadiheituritelt on eriti oluline, kui vaenlane võitleb kaitstud laskepesades soomukite toetusel. 5. taasrühmitumine ründeobjektil Rühmaülem määrab jao eesmärgi, mis võib olla rühma vahe-eesmärgiks. Kohe kui eesmärk on saavutatud, peab jaoülem alustama taasrühmitami- sega. See peab toimuma väga kiiresti, et olla valmis võimalikuks vastase vasturünnakuks. Planeeritud rünnaku taasrühmitamine võib olla sissejuha- tuseks positsioonide hoidmisele mitu päeva või kauemgi. Taasrühmitamine: Vt 3.3 Taasrühmitumine. 80 6.2. KAITSELAHING Kaitselahing on lahingu liik, mille eesmärk on tõrjuda tagasi vastase pealetung ja hoida hõivatud territoorium või positsioonid enda käes. Seejuures tuleb vastasele kaotusi tekitada ning sundida teda aktiiv- sest sõjategevusest loobuma. Jagu võitleb kaitses suurema üksuse koosseisus. 6.2.1 JAO POSITSIOON MÕISTED
annaabi.ee 
