Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja
2. Ajutüves paiknevad peamised närvikeskused ja nende funktsioonid: 1) Hingamiskeskus neuronite kogumikud piklikajus ja sillas. Reguleerib hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi hapniku vajadusele. Hingamiskeskuses eristatakse kaht peamist piirkonda: rütmiala piklikajus ja pneumotaksiline ala sillas. · Rütmiala dorsaalne ja ventraalne neuronite grupp. Dorsaalne grupp tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust. Ventraalne grupp aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes (sissehingamis-, väljahingamislihaste jõulisemad ja ulatuslikumad kontraktsioonid. · Pneumotaksiline ala kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, pneumotaksilise ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, nende aktiivsuse langusega kaasneb hingamissageduse langus. - Hingamiskeskuse talitlust mõjutavad faktorid:
Hingamisteede probleemid · Suur osa hingamisteede probleemidest on nakkuslikud ja vajavad kiiret ja asjatundlikku veterinaarset sekkumist. · Kroonilistest probleemidest esineb kõige sagedamini kopsuemfüseemi. Haiguse rahvapäraseks nimetuseks on pouslak, mis tähendab saksa keeles "kõhu lööki". See tuleb sellest, et emfüseemi põdevad hobused hingavad kõhuga, pressides kopsudest õhku välja. · Terve hobune hingab sisse sissehingamislihaste abil, õhk surutakse kopsust välja kopsukoe elastsuse arvel. Väljahingamislihaseid peab terve hobune kasutama ainult siis, kui soovib ohata, pruusata -- sügavalt välja hingata. Emfüseemi korral on kopsualveoolide elastsus vähenenud ja õhk ei välju piisavalt elastsuse arvel kopsudes -- väljahingamine on muutunud kahefaasiliseks, kõigepealt väljutatakse õhk kopsu elastsuse arvel ja siis peab
ka osalevad maoseina liigutamisel. - Jämefraktsioon jääb vatsa kauemaks - Aferentsed (sensoorsed) signaalid: soolesisu konsistents, pH, LRH kontsentratsioon, vatsa maht (väljavenimisaste) 30. Mäletsemise mehhanism ja tähtsus. Toidu teistkordne suhu saatmine eesmaost. Toimub võrmiku lisakontraktsioon – eemaldab äsja neelatud sisu söögitoru avausest ja asendab selle massiga, mis on veidi juba fermenteeritud. Pehme suulagi tõstetakse üles, suletakse ninamised hingamisteed. Sissehingamislihaste kontraktsioonid laiendavad rinnakorvi. Tekib suurenenud negatiivne rõhk rinnaõõnes, söögitoru laieneb, kõhuõõne rõhk samuti tõuseb. Tekib rõhkude erinevus võrkmiku ja söögitoru valendiku vahel – toit läheb söögitorru. Antiperistaltilised liigutused kannavad suhu. Mälutakse ja neelatakse jälle alla. Funktsioon: - peenestatakse toit põhjalikumalt, - soodustatakse mikroorganismide juurdepääsu, - segatakse aluselise süljega, mis neutraliseerib vatsasisaldise happesust
20. Kopsude ventilatsioon (sisse- ja väljahingamine, hingamismaht, hingamissagedus, kopsude minutiventilatsioon). Kopsude ventilatsioon teostub sisse- ja väljahingamisel. Selle tulemusel toimub alveolaarõhu pidev uuendumine. Kopsude ventilatsioon sõltub hingamise sügavusest e. hingamismahust ja hingamissagedusest (12- 16 korda min.). Sisse- ja väljahingamise vaheldumise aluseks on rinnaõõne mahu perioodilised muutused. Sissehingamine toimub sissehingamislihaste aktiivse talitluse tulemusel (välimised roietevahelised lihased, sisemised kõhrevahelihased ja diafragma e. vahelihas). Kontraktsiooni tulemusena roided tõstetakse üles, diafragma langeb alla, rindkereõõs suureneb. Rõhk alaneb ning on madalam kui väliskeskkonnas. Kopsus tekib vaakum. Kõrgema rõhu all olev õhk tungib kopsu. Väljahingamine toimub tänu sissehingamislihaste lõõgastumisele. Sügaval väljahingamisel on töös
vahel). 1.Kopsude ventilatsioon (sisse -ja väljahingamine) Kopsude ventilatsioon on õhuvahetus väliskeskkonna ja kopsuallveoolide vahel: kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära CO2te. Toimub tänu sisse- ja väljahingamisele. Sissehingamise eesmärk on tekitada rõhkude vahe sise- ja väliskeskkonnas. Kopsuallveoolides peab rõhk olema madalam, kui väliskeskkonnas. Selleks peab olema sissehingamislihaste (välimised ja sisemised roietevahelised lihased ja diafragma) kontraktsioon -> rindkere sisemaht suureneb -> kopsuruumi rohkem ja rõhk langeb. Väljahingamine on passiivne tegevus, sest lihased lõõgastuvad. Kui tahetakse rohkem välja hingata, kasutatakse lihaste abi (sisemised roietevahelised lihased, kõhulihased). 2. Hingamismaht – õhuhulk, mis jõuab kopsudesse ühe sisse- ja väljahingamisega. Sissehingatava õhu maht suurem, kui väljahingamisel, sest O2 omistatakse rohkem, kui
erütrotsüüti, kus CO2st tekib süsihape. Reaktsiooni kiirendab karboanhüdraas. HCO3 ioon difundeerub erütrotsüüditest välja kontsentratsioonide diferentsi tõttu. Erütrotsüüti liiguvad negatiivse laengu asendajana kloori ioonid ja järgneb vesi. HCO3- asendumist klooriga nimetatakse Hamburgeri nihkeks Kopsude CO2 vahetus on eelpool kirjeldatud. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus paikenv hingamiskeskus, kus eristatakse sissehingamislihaste tööd juhtivaid inspiratoorseid ja välja hing lihaste tööd juhtivaid ekspiratoorseid neuroneid. Neile alluvad motoneuronid seljaaju IV-VII ja kaela ja I-VII rinnasegmentide eessarvedes.Neuronite aktiivsuse rütmi- tsentraalse rõtmogeneesi( selle kujundamine on autonoomne, mõjutab perifeersetelt retseptoritelt ja KNS osadelt saadav info) abil viiakse hingamine organismi ainevahetusega vastavusse. Gaasivahetus kopsudesgaaside difusioon alveoolide ja vere vahelO2 ja CO2 transport
Venitus tekib ka bronhides ja kopsualveoolides ning pingestuvad välised roietevahelised lihased (vt. sissehingamise mehhanisme). Kõik need lihased omavad oma seintes venituse suhtes tundlikke retseptoreid, mis nüüd erutuvad sissehingamise ajal. Erutus saadetakse mööda uitnärvi sensoorseid kiude piklikku ajju. Erutuse tagajärjel tekib sissehingamiskeskuses pidurdus. Kui sissehingamiskeskuses tekib pidurdus, saab ülekaalu erutus väljahingamiskeskuses. Järgnebki väljahingamine. Sissehingamislihaste talitlus on pidurdatud, diafragma lõtvub, välised roietevahelised lihased samuti, rindkere ruumala väheneb ja venitus hingamiselundites kaob. Sissehingamiskeskus enam pidurdavaid impulsse ei saa ja temas tekib taas erutus ja järgneb uuesti sissehingamine. 2. Humoraalne regulatsioon regulatsioonis on määrav osa veres ja ka rakuvahelises ruumis sisalduval co2-el, hapnikul ja vesinikioonide kontsentratsioonil. Co2 ja vesinikioonid
Kordamisküsikused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks - vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2) - väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena 3. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse: * inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd * ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: - mehhanosensorid
selle valkudega vesinikkarbonaadina vereplasmas ja erütrotsüütides (nii kantakse kõige suurem osa CO2) väga väikses osas ka dissotsieerumata süsihappena C. Hingamise regulatsioon ja selle iseärasused lastel: hingamiskeskus ja seda mõjutavad tegurid. Vastsündinu esimese sissehingamise mehhanism. Kopsude ventilatsiooni reguleerib piklikajus asuv hingamiskeskus, millel eristatakse: inspiratoorsed neuronid – juhivad sissehingamislihaste tööd ekspiratoorsed neuronid – juhivad väljahingamislihaste tööd. nendele neuronitele alluvaid hingamislihaseid innerveerivad motoneuronid. Tsentraalne rütmogenees – hingamisneuronite aktiivsuse rütm. Selle kujundamine on autonoomne. Selle abil on võimalik hingamist organismi ainevahetuse vajadustega vastavusse viia. Hingamisneuronite aktiivsust mõjustab perifeersetelt retseptoritelt lähtuv informatsioon, mida edastavad: mehhanosensorid
*üldise psüühilise aktiivsuse, emotsionaalse seisundi ning une/ärkveloleku regul Hingamiskeskus:*neuronite kogumid piklikajus ja sillas *regul hingamise rütmi ja sügavust vastavalt organismi O 2 vajadusele *talitlust mõjutavad: H+, CO2 ja O2 sisaldus veres, kopsualveoolide väljavenitatuse aste, emots seisund *eristatakse 2 piirkonda: -rütmiala piklikajus 1. dorsaalne grupp(tagab normaalse hingamise rütmi, stimuleerides perioodiliselt sissehingamislihaste talitlust) 2. ventraalne grupp(aktiveerub hapnikuvajaduse suurenedes, osa ventraalgrupi neuroneid stimuleerib sissehingamis osa väljahingamislihaseid ulatuslikumatele kontraktsioonidele) -pneumatoksilist ala sillas kontrollib rütmiala dorsaalse grupi neuronite talitlust, reguleerides nendelt lähtuvate sissehingamist stimuleerivate närviimpulsside kestust, pneum ala neuronite aktiivsuse tõus kutsub esile hingamissageduse tõusu, aktiivsuse langusega kaasneb ka hingamissageduse langus
annaabi.ee 
