Karistusseadistiku järgi on karistamise aluseks isiku süü, kuid karistuse määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Need asjaolud sätestatud § 60 (Karistusseadustik 2002). Ehk ideaalis peaksid karistused olema võrreldavates olukordades omavahel sarnased ja võrreldavad. Samas sätestab seadus, et karistus mõistetakse või määratakse kogutud tõendite pinnalt karistuse määraja siseveendumuse kohaselt. Käsitledes näiteks liiklusseadusest tulenevat karistusi määramist tekkib küsimus kuivõrd need karistusi on õieti määratud ja õiglased. Siin tuleb mängu inimlik tegur, mis võib kaasa tuua erinevad karistused sarnastes olukordades. Üheks erinevuse põhjuseks võib olla karistuspraktika näiteks regiooniti ehk ühe regiooni karistuspraktika võib oluliselt erineda teise regiooni praktikast. Riik on püüdnud siiski karistuspraktikat ühtlustada,
kogu kinnitatud Eesti kohtuniku eetikakoodeksist*29, aga ka avaliku teenistuse seadusest.*30 Iga dist- siplinaarsüütegu on ühtlasi kohtuniku eetikakoodeksi rikkumine, vastupidine aga ei pruugi alati keh- tida, sest tegemist on soovituslike juhistega parimaks võimalikuks käitumiseks. KS §-s 56 sätestatud kohtuniku vande tekstist lähtudes tuleks ka Eestis kohtuniku vastutus reeglina välistada, kui kohtula- hend on kujunenud kohtuniku siseveendumuse põhjal ja väljendab seda, kuid erineb tavapärasest praktikast. Kohtunikul on õigus tõlgendada seadust oma siseveendumuse alusel tavapärasest erine- valt. See ei välista aga seaduse tundmise ning enese täiendamise kohustust. Karistatav võib olla selli- ne rikkumine, kus eksimus on kahtluseta selge ja riivab ühtlasi isiku põhiõigusi (nt põhjendamatu viivitamine asja menetlemisel või kohtuotsuse kuulutamisel). Kui on näha, et otsus ei valmi õigeaeg-
jagada formaalseteks (kuriteo iseloom, mõistetava vangistuse raskus, varem toimepandud kuriteod ja nende eest kohaldatud karistused) ja materiaalseks (arvestades süüdimõistetu isikut, sealhulgas varasemat elukäiku ja elutingimusi ning kuritegude toimepanemise asjaolusid, on alust arvata, et isik paneb kuritegeliku kalduvuse tõttu vabaduses viibides toime uusi samalaadseid kuritegusid). Vaatamata prokuratuuri taotlusele peab kohus oma siseveendumuse tulemusel jõudma arusaamisele, et esineb karistusjärgse kinnipidamise materiaalne eeldus (kuritegelikust kalduvusest lähtuv oht). Materiaalne eeldus antud kohtuasjas esines. 11 HMK, 01.02.2011, 4-1-16-10o Eesti Vabariigi Põhiseadus RT 1992, 26, 349 Karistusseadustik RT I 2001, 61, 364 JUSTIITSMINISTRI SEISUKOHT Justiitsminister on seisukohal, et süüdimõistva kohtuotsuse alusel KarS §87 2 kohaselt
või isiku mäluvõimet mõjutavaid vahendeid ja inimväärikust alandavaid viise kasutades. Mäluvõime peaks olema MÕTLEMISVÕIME (psühhotroopsed ained) 4. Tõendite hindamine Kohus hindab kõiki tõendeid võrdselt. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaks määratud jõudu (KrMS §61 - Tõendite hindamine: 1) Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu.; 2) Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt). Vaatamata sellele (isikuvastaste kuritegude korral) kohtuotsuse formuleerimisel võetakse aluseks kohtuarstlik ekspertiisiakt surma põhjuse või tervise kahjustuse olemuse või saamise viisi kohta. 5. Uurija, spetsialisti ja eksperdi osa piiritlemine menetlustoimingu kasutamisel Uurija ja ka spetsialist rakendab menetlustehnikat ainult tõendusliku informatsiooni kogumisel ning selle säilitamisel esialgsel kujul. Neil ei ole õigus kasutada selliseid võtteid ja
*43 Sel- lise süsteemi näiteks võib tuua Itaalia prokuratuuri, kus puuduvad hierarhilised sidemed prokuratuuri eri astmete vahel ja prokurörid on sõltumatud nagu kohtunikud.*44 Selline regulatsioon ei ole osutunud aga efektiivseks ja seda on kavas muuta.*45 Nagu eelnevalt näidatud, ei ole prokuröride sõltumatus aga niivõrd absoluutne väärtus nagu kohtunike oma. Eksisteerib teatud pinge konkreetses asjas prokuröri poolt ja tema siseveendumuse alusel vastuvõetud otsuse ning vajaduse vahel tagada riikliku kriminaalpoliitika, üldiste juhtnööride ja põhimõtete elluviimine ning võrdne kohtlemine. Seetõttu peetakse rahvusvaheliste standardite valguses legitiimseks ka süsteeme, kus prokuratuur on organiseeritud hierarhiliselt, mis mh tähendab, et kõrgemalseisev prokurör võib prokuröri otsuse omal initsiatiivil tühistada või seda muuta, kui see eksib üldiste juhiste vastu.
15. Tõendite esitamine ja kogumine, uurimine, hindamine Esitamine: tõend tuleb esitada õigeaegselt- TsMS § 329. tõendi esitamise kohustus eelmenetluses- TsMS § 237, Hilisem tõendi esitamise võimalikkus ja õiguslikud tagajärjed - TsMS § 331. Hindamine: Eesmärk: seadusliku ja põhjendatud kohtulahendi tegemine. Tõendi hindamine omab nii sisemist (loogilist) kui välist(õiguslikku) külge. Tõendite hindamine peab toimuma kohtuniku siseveendumuse kohaselt (TsMS § 232): igakülgselt, täielikult, objektiivselt. Seejuures ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg 2). Poolte kokkuleppel määratud asjatundja arvamuse tähendus- TsMS § 232 lg 3. Kogumine: Kui tõendi uurimiseks on vaja tõendeid koguda, korraldab kohus selle määrusega, mis tehakse menetlusosalistele teatavaks. Enne määruse tegemist tuleb kohtul selle isiku
Tõendamiseseme asjaolud on: a. kuriteo toimepanemise aeg, koht ja viis ning muud kuriteo tehiolud; b. kuriteokoosseis; c. kuriteo toimepannud isiku süü; d. kuriteo toimepannud isikut iseloomustavad andmed ja muud tema vastutust mõjutavad asjaolud. Tõendite hindamine a. Ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. b. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. 51. Milliseid tõendeid (tõendite liike) käsitlevad Eesti kriminaal- ja tsiviilmenetluse seadused? Kuidas mainitud seadused määratlevad tõendite tõendamisjõudu? KarS - Tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu ja tunnistaja ütlus, eksperdiarvamus, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või muu dokument ning foto või film või muu teabesalvestis.
E on avaldaja P ajaleht (ei kuulu menetlusse) A autor ( ei puutu siia) I osas keelduks asja menetlusse võtmast. Nõude alus võs §1043 §233 mittevaraline kahju. § 233. Nõude suuruse hindamine (1) Kui menetluses on tuvastatud kahju tekitamine, kuid kahju täpset suurust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemine oleks seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, muu hulgas kui tegemist on mittevaralise kahjuga, otsustab kohus kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut kohaldatakse ka muule varalisele vaidlusele, kui poolte vahel on vaieldav nõude suurus ja kõigi selle määramiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on seotud ebamõistlike raskustega. § 132. Hagihind mittevaralise nõude puhul (1) Mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 25 000 krooni. 3. A on juba aastaid Eesti kohtusüsteemile tuttav
a otsuses Ovsjannikov vs. Eesti, kus toonitatakse, et kohtumenetluses peab üldpõhimõttena olema küll tagatud poolte ehk prokuröri ja kinnipeetava võrdne kohtlemine (otsuse p 72), kuid see ei välista tungiva avaliku huvi valguses seadmast piiranguid vahistatu või tema esindaja õigusele pääseda vahetult ligi kriminaaltoimiku mõnedele dokumentidele (otsuse p 73). 16. Eelnevat kokku võttes võib märkida, et ausas menetluses peab pooltele olema tagatud võrdne võimalus kohtu siseveendumuse kujunemise mõjutamiseks, mis aga ei tähenda, et vahistatavale tõenditele juurdepääsust keeldumist tuleks alati käsitada ausa menetluse põhimõtte rikkumisena. Kolleegiumi hinnangul on poolte ebavõrdsusest ebaausa kohtumenetluse ilminguna põhjust rääkida alles juhul, kui tõenditele juurdepääsust keeldumisega kaasnevaid raskusi kaitseõiguse teostamisel pole tasakaalustatud ja vahistatavalt endalt ning
hakata. Kohtu sõltumatuse printsiip avaldub (ja peab olema tagatud) : a) kõigi kohtute vabastamises mistahes välismõjudest ja eriti teiste riigiorganite ning rahvaesinduse poliitilisest või muust huvisurvest; b) kohtuniku vabaduses ja kohustuses mõista õigust mitte olude sunnil või pragmaatilistel kaalutlustel, vaid üksnes kehtiva õiguse ja oma siseveendumuse alusel; c) kohtute sõltumatuses üksteise suhtes, st otsuste langetamisel õigusemõistmise asjades ei tohi kõrgem kohus teha alamale ettekirjutusi - võimalik on üksnes apellatsioon ja kassatsioon; d) kohtuniku tagandamatuses - kohtuniku amet on paljudes riikides eluaegne (keeld tagandada kohtunikku võimuorgani õigusaktiga või survegrupi poliitilise aktiga -
annaabi.ee 
