.....................................5-4 Loodusvarad..........................................................................................6 Majandusharud......................................................................................7 Välismajandus sidemed.........................................................................8 Kasutatud materjalid.............................................................................9 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Rahvastik Põhirahvus on hollandlased
imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. ... magavad 1.siil 2
imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega? Veereostus, liiga soojad talved. … magavad 1.siil 2
Referaat Toitlustamine Hollandis Karl Erik Välk Km1 Türi 2011 Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Toitlustus 2.1 Hollandi toitumistavad 2.2 Hollandi toitude nimed ja sisu 2.3 Pannkoogirestoranid Hollandis 2.4. Restoranid Amsterdamis 2.5. Baarid ja kohvikud 3.Kokkuvõte 1.Sissejuhatus Eestist pindalalt veidi väiksemas (36 900 km2, koos siseveekogudega 41 500 km2) ning kaheteistkümneks provintsiks jagunevas Hollandis elab 16, 2 miljonit inimest. Kolmandik neist elab Randstadis, mille moodustavad Amsterdam, Rotterdam, Haag, Utrecht, Haarlem, Leiden, Hilversum ja väiksemad asulad. Kuigi Holland on mõõtmetelt väike, on maal külastajale palju pakkuda. Holland on kuulsate kunstnike Vincent van Goghi, Rembrandti ja Veermeeri sünnimaa, Holland on lilleparkide ja tulbiväljade maa, veel 100
Antud kaardil on riigi ala märgitud oranziga ja peale on kantud nii jõed kui ka suuremad linnad. Geograafilised andmed : Holland asub Euraasia mandril, Euraasia laamal, Loode- Euroopas ning põhjas ja läänes Ümbritseb riiki Põhjameri. Tema naaberriikideks on Saksamaa ja Belgia, teisel pool merd aga Inglismaa. 27% rannikualast asub merepinnast all pool. 2/5 osa riigist asub merest all pool. Riigi ala on 36 900 ruutkilomeetrit, koos siseveekogudega aga 41 200 ruutkilomeetrit. « Riigi kuju : mere äärest on suhteliselt ümar, sisemaal aga suhteliselt sakiline ja "teravate äärtega". Samuti on suur hulk saari, mis annavad riigile erilise kuju , mis meenutab seisvat lõvi. Riigi geograafilised Koordinaadid on 52 30 N, 5 45 E « ja Amsterdami Koordinaadid on 52° 22 0 N, 4° 54 0 « Kaugus Jõhvist on täpselt 2000 km « Kellaaja erinevus Eestiga on - 1 tund Hollandi pinnamood on madal lauskmaa. 2/5
Kõige üllatavam ongi Hiina metsaistutuse mastaapsus, 15 aastaga kasvas metsaistanduste pindala 18 miljonilt 31 miljonile hektarile. Hiina roll maailma metsa- ja puidutööstuses on samuti kiiresti kasvamas, 2004. aastal jõudis see riik juba ühes metsatööstuse harus maailma suurimaks, tootes 54,5 miljonit kuupmeetrit puitplaate. Kokku on maailmas veidi alla nelja miljardi hektari metsa, millest kaks kolmandikku on kümnes kõige metsarikkamas riigis. Maakera maismaast (koos siseveekogudega) on metsaga kaetud 30,3%, Eesti metsasus on Peipsi järve arvestamata 51,9%. Kuigi praegu moodustavad istandused maailma metsade pindalast alla 5%, saadi aastal 2000 juba 35% tööstuslikust ümarpuidust istandustest ja aastal 2020 peaks sama näitaja olema 44%. Hinnanguliselt raiutakse maailma metsadest sel aastal 3,1 miljardit kuupmeetrit puitu, millest umbes pool kasutatakse kütusena. Arvatakse, et tegelikult raiutav kogus
Vaskuss elab peamiselt niiskemates metsades ja on küllaltki varjatud eluviisiga. Kõik meie roomajad talvituvad metsakõdus või mitmesugustes urgudes Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fift Selgrootud Paljud selgrootud on seotud Läänemere ja veelgi enamad rohkete siseveekogudega, kus elavad viburloomad, ripsloomad, käsnad, karikloomad, ripsussid, hulkharjasloomad, keraskärssussid ja kärssussid, ripskõhtsed, kaanid, karbid ning sammalloomad. Maismaaselgrootutest on pinnases arvukad ümarussid, väheharjasussid ja lestalised, kõigis maismaaelupaikades domineerivad putukad, kellest arvukaimad on kahetiivalised, kiletiivalised, mardikalised, liblikalised ja nokalised. Mõnede LääneEuroopast kadunud koosluste (niidud, rabad ja looduslikud metsad) senise hea
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest
Olemasolevad puiduvarud ei 6 rahulda oma riiki sellepärast puitu imporditaksegi sisse. Metsade arvelt on võetud põllumaad. Metsa võiks rohkem olla Hollandis, aga seda piirab liigniiskus. (1,6) 4.Lisa 4.1 Vapp ja Lipp Hollandi vapp Hollandi lipp (2,3) 7 4.2 Üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 12 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia (4) 8 5
government of The Hague; andRotterdam, home of Europe's largest port. ) Enamik Hollandi elanikke on hollandlased, keda on 80,9%. Järgnevad indoneeslased (2,4%), sakslased (2,4%), türklased (2,2%), surinamlased (2,0%) ja marokolased (1,9%), ülejäänud rahvaid on alla 1%. Hollandi rahvuskeel on hollandi keel. Oma sõnul oskab 70'% inimesi suhtlustasandil piisavalt inglise keelt, 5559% saksa keelt ja 19% prantsuse keelt. Pindala: 36 900 ruutkilomeetrit (siseveekogudega 41 500 ruutkilomeetrit) 41 526 km². Elanikke: 16 725 900 (2012). Pealinn: Amsterdam. Rahaühik - euro. Peaminister - Mark Rutte. kuninganna - Beatrix Wilhelmina Armgard ehk Kuninganna Beatrix. Residents - Haag. konstitutsionaalne monarhia 2. Holland on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km). Naabrid - Saksamaa, Belgia, Suur-B, Taani, Rootsi, Norra.
................................. 2 3. Vaatamisväärsused..................................................................................................... 5 4. Rahvastik....................................................................................................................8 5. Majandus.................................................................................................................... 9 1. ÜLDINFO POOLA KOHTA Pindala: 322 577 km², maismaa 311 904 km² (koos siseveekogudega), Euroopas pindalalt 7. riik. Piiri kogupikkus 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km. Rahvaarv: 38,6 miljonit (2001), mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust, rahvaarvult Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus 122,9 in/km² (umbes 3 korda suurem kui Eestis), 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 milj. poolakat elab väljaspool Poolat, suuremad kogukonnad on USA-s (5,6 milj), SRÜ-s (2,5 milj.), Prantsusmaal (1 milj.), Saksamaal (0,8 milj.).
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus
1.üldandmed Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia 2.geograafiline asend
zlott. Poola piirneb läänest Saksamaaga, lõunast Tsehhi ja Slovakkiaga, idast Ukraina ja Valgevenega ning põhjast Leedu ja Venemaaga. Põhja poole jääb Läänemeri. Poola piiri kogupikkus on 3504 km, millest maismaapiir moodustab 3064 km ning rannajoone pikkus on 524 km. Asukoha ja ligipääsetavuse tõttu on Poolas olnud palju sõdu ja selle piirid on väga suures ulatuses nihkunud. Poola pindala on 322 577 km², maismaa pindala on 311 904 km² koos siseveekogudega, mis teeb temast pindalalt 7. riigi Euroopas. Poola jaotub 16 vojevoodkonnaks. (Estonian Embassy in Poland 2011) Poola riigi rahvaarv on 38,6 miljonit, mis on ligikaudu 0,7% maailma rahvastikust. Prognoositav rahvaarv aastaks 2050 on 31 miljonit. Rahvaarvult on Poola Euroopas 8. riik ja maailmas 29. Rahvastiku tihedus on 122,9 ininimest ruutkilomeetri kohta ja 62% inimestest elab linnades. Umbes 12 miljonit poolakat elab väljaspool Poolat. Kõige
Loodusolude muutumise või inimtegevuse tagajärjel on mitme linnuliigi (nt järvekauri, krüüsli, madukotka, siniraa, rabapüü) arvukus vähenenud ohtlikult. Haudelinnuna on meilt kadunud varem suhteliselt tavaline rabapistrik. Ligi pool meie haudelinnustikust (valdavalt värvulised) eelistab elupaigana puistuid ja põõsastikke, viiendik (eelkõige hanelised ja kurvitsalised) on seotud siseveekogudega, kümnendik eelistab madalsoid ja niite(valdavalt värvulised), mererannikut ja saari (peamiselt kurvitsalised ja hanelised) ning kultuurmaastikku. Vaid 3% meie linnuliikidest pesitseb ainult rabades. Kõige liigirikkamad ja tihedamalt asustatud on laialehised lehtmetsad (kuni 1800 paari 1 km2 kohta). Metsalindudest on arvukaimad pesitsejad metsvint (1,5–2,5 miljonit
annaabi.ee 
