tuludest. Ajaloopärandi ja kaasaegse eduka majandustegevuse ühendamine on tulus meie kõigi jaoks. 4. Kuidas kasutatakse tänapäeval? Tänapäeval käib vanalinnas väga palju turiste, et tutvuda "vana kiviga". Samuti elavad seal kortermajades inimesed. Vanalinn on ka noorte jaoks huvitav, kuna kõik klubid ja pubid on sinna üles ehitatud. 5. Külastuse statistika, järeldused. Aastal 2012 külastas vanalinna u 2 759 000 turisti , millest 20% olid siseturistid. Aastal 2011 külastas vanalinna u 2 791 100 turisti, millest 40 % olid siseturistid. Ning aastal 2010 külastas vanalinna u 2 291 500 turisti, millest 50 % olid siseturistid. Seega peaaegu iga aasta kasvab turistide arv, ning siseturiste jääb vähemaks ehk välisturistide osakaal on suurem. Kasutatud kirjandus : 1) "Eesti ajalugu", Seppo Zetterberg 2) http://www.tallinn.ee/est/Tallinna-ajalugu 3) http://www.tourism.tallinn
taime- ja loomavaatlust. · Matkad veekogudel (41%). Enim pakutakse kanuu- ja paadimatku. 2.2.Kliendid loodusturismis 2008. aastal Eestis külastanud 1,97 miljonist turistist (Statistikaamet 2008) matkas looduses 28% ja 16 % tegeles looduses aktiivsete harrastustega. Edaspidi on võimalikest Eestisse reisijatest looduses viibimisest huvitatud 69% ning aktiivsetest tegevustes looduses 42% (Eesti Maaturism 2010). Suurima osakaalu loodusturismi klientides moodustavad Eestis siseturistid 78% loodusturismi teenuste kasutajatest on siseturistid, välisturistid moodustavad 22%. Kõige enam välisturiste külastab loodusturismi pakkujaid Soomest, Saksamaalt, Lätist ja Rootsist ning domineeriv vanusegrupp on 30- 49 a. Tähtsaimad väliskülastajate segmendid on sõpruskonnad ning korporatiivkliendid (Eesti Maaturism 2010). Soomlastest nimetas tegevustest ja ajaveetmisvõimalustest Eestis kõige olulisemaks looduslikke vaatamisväärsusi 52%
hulk [7] statistika ameti andmetel ~1000 inimest, mis 19400 inimest, mis moodustab 3 %. [9] moodustab 3, 4 %. [8] Külastaja Sise- ja välisturistide Nii 2008., 2009. kui ka Enamik külastajaid on d jagunemise osas oli 2010.a. olid Eesti siseturistid, peamiselt siseturistide osakaal tulemused Euroopa Mälardalen piirkonnast. Hiiumaal 2004. Aastal turismiga võrreldes [14] 69%. [10] paremad. [12] Peamised välisturistid Hiiumaal viibimise Eestit külastavate on Saksamaalt, Taanist, kestvuseks 2004.aastal 1,83 inimeste arv on püsival Norrast, Soomest, ööd
Ärikliendile on samuti mõeldud, praktiliselt igas hotellis on olemas konverentsiruum, mille järgi saabki äriklient enda otsuste teha, et millist hotelli külastada kuna konverentsiruume on väga erineva mahutusega ning tuleb leida organisatsioonile parim võimalik variant. Eesti majutusettevõtetes peatus 2016.a. esimesel poolaastal 1,43 miljonit ehk sise ja välisturistid koos. Majutatud siseturistide arv kasvas 8%, jõudes 556 047-ni. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes 942 300 ööd ehk kasv oli lausa 10% võrreldes eelneva aasta sama perioodiga. Siseturism jõudis uue rekordini, tegelikult on iga aasta ühtlaselt asi arenenud paremuse poole. Kasvas kõikidel eesmärkidel tehtud sisereisid: puhkusereisid, ärireisid ja muudel põhjustel tehtud reisid. Selliseks märkimisväärse kasvu üheks põhjuseks on sissetulekute kasv, mis võimaldab Eesti elanikel kulutada rohkem raha
0 Pitsalõik – 5.0 Pirukad – 1.50 Koogilõik – 2.50 7. Turg ja kliendid 7.1 Turg Postitare OÜ olulisemateks külastajateks on igas vanuses kohalikud kliendid, kes soovivad aega veeta ja keha kinnitada. Suvisel perioodil on ja ka talvisel perioodil vähem, on väimalik ka siseturistide liikumine. Kuna kohvik asub soodsal kohas peatee ääres, siis on kohviku külastamine prognoositav. 7.2 Kliendid Klientideks on igas vanuses Viljandi ja Viljandi maakonna elanikud, aga ka siseturistid, kes on läbisõidul. Valdava osa külastajatest moodustavad tööealised täiskasvanud. Üle 65 aastaste klientide külastatavus on suurem äripäeviti, kui tullakse keskusesse. Noorte klientide osakaal on suurem nädalavahetustel. Väiksema osa külastajatest moodustavad vanematega kaasas olevad lapsed. 8. Konkurents Konkurents praegu peaaegu puudub. Vahetus kauguses asub toidupood, Mustla Konsum. Sealt saab ainult kaupa kaasa osta, puhkamise ja lõõgastumise koht puudub.
Kokkuvõte Järvamaa kenad kohad on avastamist väärt ! Kohalikku inimresurssi on, turismiettevõtjaid koolitatakse ja nõustatakse Puudu jääb uutest ideedest, peatuma on jäädud EAS-i abil tekitatud Eesti südame õõnsa lause juurde. Süda peab toimima koos vereringega. Piirkond on hästi ligipääsetav, puudub suurem hotell Vajalik on välja töötada uusi põnevaid pakette erinevatele sihtgruppidele ja kaugematele turgudele Praegu on põhilisteks külastajateks siseturistid - kooliekskursandid, rahvasportlased ja aiandushuvilised, kes kohapeal ei ööbi ja statistikas ei kajastu Muuseumid peaksid olema interaktiivsemad Järvamaa turismiressursid 15 Kasutatud allikmaterjalid Albu Vallavalitsus http://www2.jarvamv.ee/albuvv/index.php?id=233 Delfi AS http://eestielu.delfi.ee/eesti/jarvamaa/turi/elu/xxxv-turi-lillelaat-meelitas-kohale-774-kau EAS http://www.puhkaeestis
TIK turismiinfokeskus. Kogub ja korrastab erapooletut ja pädevat infot turismiteenuse ja selle osutamise ning huviväärsuse kohta oma asukohajärgse maakonna haldusterritooriumil, edastab infot. Nt. Elva 22. Mida tähendavad TIP? Tooge konkreetne vastav näide Eesti kohta (piisab ühest). TIP turismiinfopunkt. Nt. Paide 23. Keda arvestatakse turismistatistikasse ja keda mitte? Arvestatakse välismaalased, oma riigi kodanikud, kes reisivad välismaale, siseturistid, kruiisituristid, ühepäevakülastajad. Ei arvestata tööalaseid pendelliikumisi, transiitreisijaid, pagulasi, relvajõudude liikmeid, kondulaatide töötajaid, immigrante, diplomaate. 24. Milline oli mitmepäevaste reiside arv 2009/2010. aastal maailmas ja Eestis? Mitmepäevaste reiside arv maailmas 2009. aastal oli 880 miljonit inimest, 2010. aastal +6,6% võrreldes eelmise aastaga (jaanuar-mai). Eestis ööbis 2009. aastal 1,9 miljonit välisturisti. 25
koristatud. Vt. lisa 2 ja lisa 3 Ettevõtte sihtgrupid ja osutatavad teenused 2.1. Toodete-teenuste/sihtgruppide maatriks ja selle analüüs Sihtgrupid- äriinimesed, juhukliendid, välismaa/sise turistid, karavanigrupid Osutatavad teenused- majutus, toitlustus, seminarid/koosolekud xxxxx - väga nõutav xxxx - sageli nõutav xxx - keskmiselt nõutav xx - harva nõutav x väga harva nõutav Äriinimesed Juhukliendi Välismaa/siseturistid Karavanigr d upid Toitlustamine Xxxx Xxxxx xxxx X Majutus Xxx Xx Xxxxx Xxxxx Saun X x Xxx Xxxx Projektori, pabertahvli Xxxxx X Xx X olemasolu
esindavad privaatsektorit, haridusinstitutsioone, turismiassotsiatsioone ning kohalikku turismivõimu. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 10. Keda arvestatakse turismistatistikasse? 1 p. Välismaalased (sissetulev turism), oma riigi kodanikud (kes reisivad välismaale e väljaminev turism), siseturistid, kruiisituristid, ühepäevakülastajad. Jrk.nr Küsimus / Vastus Punkte 11. Kirjeldage, 1) millised võivad olla külastajate motiivid ning 2) tooge üks 2 p. konkreetne näide, kuidas tuleks reisimotiivist lähtuvalt mõtestada külastajate vajadusi, ootusi ja soove. 1) Põhilisteks reisimotiivideks on haridus ja kultuur, lõdvestumine,
Tööreisil, % 33 30 29 28 27 Ööbimised 50149 60655 64271 71241 64375 Eesti elanikud 39177 47778 51261 56635 48791 Tabelist on selgelt näha, et Viljandi turismisektoris tuleb midagi ette võtta. Tubade täitumisprotsent on väga väike ja majutatute arv on kahanenud. Samuti selgub tabelist, et enamus majutatud inimestest on Eesti siseturistid. Järgevas diagrammis näeme, milline on tubade täitumine kuude lõikes. Tubade täitumus 2014 (protsenti) 35 30 25 20 Tubade täitumus 15 10 5 0 Joonis 1. Tubade täitumus Viljandis kuude kaupa, 2014. Allikas: Statistikaamet 2015. Jooniselt selgub, et madalhooaegadeks on Viljandi maakonnas uue aasta alguses ehk
kus traditsionaalsed standardsed kuurordipuhkused ei ole enam niivõrd atraktiivsed, kui just puhkus looduslähetastes ja inimkärast eraldatud paigus. Üha enam minnakse maapiirkondades üle ka B&B stiililt isetoidlustamisele. See tähendab, et inimesed ei veeda piirkonnas mitte üht ööd peatuseks, vaid peatuvad seal näiteks pikemalt, et läbi viia ühisüritusi jne. (Klaus 2009) 6 Puhkemajutust kasutavad Euroopas eeskätt enam siiski siseturistid. Seega on oluline luua atraktsioone välisturistile. Näiteks Itaalias võiks vabalt tutvustada kööki ning turistidel samuti lasta kätt proovida. Puhkemahanduse juures on oluline muidugi ka see, et piirkondadel oleks mainet ning need oleksid jätkusuutlikud. 1.3. Puhkemajanduse sihtotstarbega arendus Eestis Eestisse saabub turiste eelkõige lähiriikidest. Suurim hulk tavavälisturiste Soomest. Inimesi meelitab Eestisse suhteline odavus ning erinevad üritused (Otepää MK-etapp;
5% rohkem. Välisturistid moodustasid sarnaselt eelmistele aastatele kaks kolmandikku turistide koguarvust. Soome turistide arv, mis oli aasta enamikel kuudel langustrendis, vähenes aasta kokkuvõttes 1% ehk 11 000 turisti võrra. Näiteks vähem turiste saabus ka Rootsist, Suurbritanniast, Norrast, Itaaliast ning Poolast. Majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastal ning 2% enam, kui siseturismi rekordaastal 2008. aastal. Siseturistid eelistasid Lõuna-Eesti majutusettevõtteid, kus peatus 30% majutusteenuseid kasutanud siseturistidest, samuti Lääne- ja Põhja-Eesti majutusettevõtteid, kus kummaski peatus 26% siseturistidest. Enim ehk 11% suurenes siseturistide arv Põhja-Eesti majutusettevõtetes. Ööpäev maksab majutusettevõttes keskmiselt 31 eurot ning oli ühe euro võrra kallim kui 2011. aasta detsembris. Tallinn on oluline Läänemere kruiisilinn (Kopenhaageni, Peterburi ja Stockholmi
Kuigi majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 1,9 miljonit välisturisti ehk rohkem kui ühelgi varasemal aastal, väisas Eestit mitmetest riikidest vähem turiste kui 2011. aastal. Nii saabus Suurbritanniast 22%, Rootsist ja Itaaliast kummastki 9% ning Norrast ja Poolast kummastki 6% vähem turiste. Samas Aasia ja Ameerika riikidest ning Austraaliast saabunud turiste peatus majutusettevõtetes enam kui 2011. aastal. Kolmandik majutusettevõtete klientidest olid siseturistid. Majutusettevõtetes peatus 2012. aastal 966 000 siseturisti, mis on 5% rohkem kui 2011. aastal ning 2,3 korda enam kui 2003. aastal. 2012. aasta oli siseturismi rekordaasta. Majutusettevõtetes majutatud elukohariigi järgi, 2012 Riik Majutatud Ööbimised Keskmiselt ööbimisi majutatu kohta
annaabi.ee 
