Filtri sisendi ja väljundi külge ühendasime 50 ükspordid. Määrasime elementide algparameetrid. Kesksagedus f0=5.4GHz. Abiprogrammi TRL abil leidsime sagedusele f0 vastavad mikroribaliinide laiused W ja pikkused P. Lainetakistus Z0= 50 ja elektriline pikkus E= 90. Liinide vahelise laius S= 0.5mm. TRL-iga arvutasime parameetrite väärtused. Joonis 2. TRL. 2 Sisestasime skeemilehele kasutatavad alusmaterjalid ja nende parameetrid. Dielektriku paksuseks võtsime 0.5mm, läbitavuseks 3.02, metallisatsiooni paksuseks 0.017mm. Sisestasime ka muutujate ja sageduse ploki, kus määrasime minimaalsageduseks 3,8GHz, maksimaalsageduseks 7,2GHz ja sammuks 10MHz. Simuleerisime filtri amplituudsageduskarakteristiku etteantud kesksageduse ümber. Nüüd hakkasime optimeerima. Oli vaja, et läbipääsuriba laius -3 dB nivool oleks 200 MHz
..100, kus 0-üldse ei oota ja 100- ootan väga. b) Kujundatud ja korrastatus tulemus c) Järeldus Rohkem on neid vastajaid kes ootavad jõule, kui neid kes ei oota väga. 6) Korrelatsioonanalüüs a) Küsimuste - Kui vajalikuks pead Exceli õppimist ja kui valmis oled eksamiteks korrelatsioonanalüüs b) =CORREL(D2:D20;F2:F20) c) Tulemus r= -0,044151079 siis tähendab see kahanevat seost tunnuste vahel ja keskmist seost, kuna 0.3< |r| < 0.7 . Iseseisevtöö nr.3 Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Mitmes haridusasutuses oled õppinud?". > m=c(5,3,2,3,4,2,2,9,4) andsime tulemustele nimed > names(m)=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") sisestasime kogutud andmed teemal "Vastaja nimi". >n=c("kalle", "Malle", "Triin", "Alex", "Johanna", "Ann", "Liisi", "Miina","Leelo") Sisestasime kogutud andmed küsimuse teemal "Kui väga ootad jõule skaalal 1-5? (1- ei oota üldse, 5- ootan väga) " > j=c(1,4,5,3,5,2,4,2,4)
3. Uurida sobitatud koormuse S11-e Smithi diagrammi abil ja S11-e magnituudi dB(S11) sagedussõltuvust. Töö käik Esiteks võtsime enda matriklinumbrite viimaste numbrite geomeetrilise keskmise ning koostasime vastavalt LISA1-st saadud andmetega *.s1p laiendiga faili. Seejärel koostasime nõutud skeemi, mis koosnes koormusest ja 1-pordist, millele andsime parameetrid eelnevalt loodud failist. Joonis 1. takistused 5GHz-i juures Sobitamiseks sisestasime 3 mikroribaliini. 1-pordi töösageduse valisime Raini nimetähtede järgi, seega 5.0 GHz. Koormuse poolt esimese ribaliini lainetakistuseks on 50 , sest koorumse sisendtakistus Z L = 50 . Kasutades TRL-i saime selle liini laiuseks 1,4363 mm. Kolmanda mikroribaliini lainetakistuseks on allika väljundtakistus Z0. Kasutades algset Smithi diagrammi teame, et see on 1,449 korda suurem koormuse takistusest. Konstrueerisime skeemi nagu tööjuhendis nõutud (joonis 2)
valemeid ja kandsime need operatsiooni kaarti. Lõikekiiruse valem V=3.14xDiameeter x spindlipöörded/1000 Spindlipöörded n=1000 x V/3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 132mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses sõrm. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 131mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 15mm ja läbimõõduks 10mm
Joonis 9. H-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 3mm. 6 Joonis 10. H-välja tugevuse jaotus lähitsoonis kaugusel 5mm. Joonis 11. E-välja suund lähitsoonis kaugusel 2mm. 7 Joonis 12. H-välja suund lähitsoonis kaugusel 2mm. Joonis 13. E-välja tugevuse magnituud ja suund kaugtsoonis sagedusel 7.4GHz. Sisestasime töös nr. 2 optimeeritud ribafiltri ja simuleerisime 2.5D simulaatoriga. Karakteristikud annavad infot filtri liinides voolavate voolude suuruste ja suundade kohta kui ka erinevatel kaugustel olevate väljatugevuste jaotuste ja suundade kohta. 8
14xDiameeter x spindlipöörded 1000 Spindlipöörded n= 1000 x V 3.14 x D Lõikesügavus t= D-d / 2 Töö kirjeldus Esiteks saagisime metall latist 142mm pikkuse tooriku läbimõõduga 25mm,kasutades lintsaagi. Paigaldasime tooriku pingile ning kinnitasime tera terahoidjasse. Seadsime treipingi tooriku töötlemiseks valmis,kasutades valemeid,mida sisestasime läbi klaviatuuri ja ekraani ning panime spindli pöörete sageduseks 1000p/min,vabastasime teljed, võtsime maha automaatjuhtimise. Alustasime treimist otspindade töötlemisega.Kõigepealt võtsime maha ühelt poolt 1mm,et olla kindel,et valmistame õigepikkuses võlli. Pärast otspinna töötlemist oli tooriku pikkus 141mm. Peale seda alustasime koorivtöötlemisega . Treisime esimese astme,mille pikkuseks oli 14mm ja läbimõõduks 22mm
Joonis 4 Vastassuunalise ülekande moodul || graafik. Võrdlesime saadud tulemust eelnevalt salvestatud pärisuunalise ülekande omaga. Graafikud kattusid. 7. Siduanalüsaatoriga saab mõõta ka ülekandeliinide elektrilist pikkust. Teades lainelevi kiirust ülekandeliinis, saab lihtsalt arvutada viimase füüsilise pikkuse. Koaksiaalkaabli pikkuse mõõtmiseks ühendasime mõõdetava kaabli analüsaatori DUT pordi külge. Avasime "Tools" menüüst "Cablelength" aken. Sisestasime kiirusteguri (Velocity Factor) väärtuseks 0,64 ja vajutasme "Measure". Saime kaabli pikkuseks = 7,51m. Kokkuvõte. Hinnang mõõdetud filtrile meie saadud tulemused vastavad filtri tegelikku parameetrile. Tegu oli sümmeetrilise filtriga, kuna filtri ülekanne jääb samaks, sõltumata pärissuunas või vastassuunas ühindusest. Ülemineku riba laius on lai, tegu oli filtriga, mille järk on 7.
..50 kHz. Joonis 3. Valge müra ajaline kuju ühe perioodi ulatuses. Joonis 4. Valge müra spekter vahemikus 0...50 kHz. 3. Sageduskarakteristiku määramine kõigusignaaliga (sweep). Sageduskarakteristiku mõõtmiseks ühendasime mõõteobjekt signaaligeneraatori väljundi ja ostsilloskoobi A kanali sisendi vahele. Seejärel avasime signaaligeneraatori menüü ja märkisime linnukese kasti ,,Signal On". Sisestasime ,,Start Frequency" väärtuseks 100 Hz, signaali kujuks valisime siinus ,,Sine". Kaardil ,,Sweep Mode" märkisime linnukese kasti ,,Active", ,,Stop Frequency" väärtuseks valisime 98 kHz, sageduse sammuks f ,,Frequency Increment" valisime 100Hz ja ,,Increment time interval" väärtuseks 100 ms. Spektrianalüsaatori seadete menüüst valisime ,,Display Mode" väärtuseks ,,Peak Hold" ning tulemuste kujutamiseks lineaarne skaala "Scale - linear". Spektriakna laiuseks seadsime 97,66kHz
anda hinnang Wabaduse kohvikule ning kas meie kogetu vastas meie ootustele. !2 Klienditeekond Wabaduse kohvikus 1. Kliendipoole infootsing ja kontakt kohvik Wabadusega 1.1 Kliendipoolne infootsing internetis Alustasime kliendipoolse infootsingu etapiga ning kasutasime otsingumootoreid Google, Neti, Yahoo ja Bing. Sisestasime otsingusse kõigepealt inglis keelsed väljendid, mida turist võiks kasutada Cafe in Tallinn midtown, Cafe in Tallinn Freedom Square, Group dining in Tallinn midtown, Group dining in Tallinn Freedom Square ja Cafe Wabadus Googles, Yahoos ja Bingis. Kasutasime grupi einestamist Tallinna vanalinnas, sest kohvikut külastades kursuse kaaslastega ja õppejõu Anne Roosipõlluga, ütles kohviku juhataja, et kohviku teine korrus on mõeldud gruppidele ning soovisime teada, kas nad on ka
· Millistest kaalutlustest lähtuvalt valisite ettevõtte juriidilise vormi (FIE, OÜ, AS, ..)? Juriidiliseks vormiks OÜ, kuna ettevõte omab ka teist osanikku. · Kuidas finantseerisite ettevõtte rajamist? Kui palju läks vaja stardikapitali? Nagu teada on tänapäeval ka väga palju nö riiulifirmasid, ehk 0 stardikapitaliga. Kuna ettevõtte loomise juures ja ,,käima saamiseks" (promo) läheb veidi ka kapitali tarvis, siis sisestasime stardikapitaliks ~2500. · Kui palju läks aega ettevõtte tegevuse algusest kuni hetkeni, mil jooksvad tulud hakkasid ületama kulusid (positiivse rahavoo saavutamiseni)? Kuna oleme kõvad investeerijad, siis ootame alles seda positiivse rahavoo saavutamist. Aga kõik tasapisi, noor firma alles ju. · Jutustage meile raskustest ja kriisidest ettevõtte tegevuse algetapil. Eks see kõige raskem ongi nö lumepall kokku saada. Kui see pärast veerema
panime 20 sekundit, peale seda suunatakse mittevastamisel kõneposti. Kasutajate loomine: Valisime menüüst ,,Extensions" ja lõime 4 kasutajat nii, et igal kasutajal oleks oma kõnepostkast, kõik olid parooliga kaitstud. Konfigureerisime parooli ("Secret"). Meie kasutajad: User1 numbriga 1001, User2 numbriga 1002, User3 numbriga 1003, User4 numbriga 1004. Konfigureerisime kõigile kasutajatele telefonid. Telefoni tarkvara (Zoiper) konfigureerimisel sisestasime töös kasutatava serveri IP aadressi. Välja "Username" kirjutasime telefoninumbri ja välja "Password" kirjutasime kasutaja parooli. Proovisime ,,My voicemail" funktsiooni. Saatsime ja kuulasime voicemail'e. Tutvusime erinevate numbrikombinatsioonidega ("Feature Codes"). Uurisime nende tööd: kõikide kõnede suunamine: *72 oma telefoninumbri teada saamine: *65 helistajale tagasi helistamine ("call trace"): *69 Koodi sisestamisel öeldi, et kui tahate tagasi helistada, vajutage klahvi 1
nimega Continuous. Kasutatava joonetüübi seadistamine käsurea abil kasutame käsku LINETYPE. See käsk töötab tavaliselt vestlusaknaga, kui aga soovime kasutada käsurida, tuleb sisestamisel käsu nimele ette panna sidekriipsu: Nagu näha, pärast kahe esimese tähemärgi sisestamist, pakub arvuti välja ülejäänud tähed sinisel väljal. Kui oleme arvutiga nõus, vajutame ↵ Vastame L↵ (sisestasime L ja vajutasime ↵ ) ja vastusele (kuna teadsime kriips-punktjoone nime) ↵ Ülesanne II Tihend 10 avab arvuti akna Select Linetype File: Jooneliigi faili valiku aken Select Linetype File jooneliike sisaldavate failide paiknemise kohta. Oleme arvuti pakutuga nõus ja klõpsame väljal [Open]. Selle peale vastab arvuti, et
00. Oletame olulisustõenäosus tuleb 0,4 (40%). Siis oleks see 1,88 tekkiud 40nel sajast. Ehk 60l sajast erinevust statistiliselt oluline. Kui me tõestaks, et tulemused on erinevad, siis see järeldus oleks õige 60nel juhul. Vale 40%. Me lubasime, et me eksisime viiel juhul. Ehk kui see Sig on suurem kui α, siis me peame jääma nullhüpoteesi juurde, kui on võrdne või väiksem, siis me oleme tõestaud H1. Nüüd saavad kõik edasi aru Kujutame ette olukorda, et kell on 17.15. Sisestasime viimase tulemuse andmekogumises. Tekkis küsimus. Kas ongi nii, et kõik arvasid, et elu on märksa ilusam kui ilm? 1. Eeltööö . Teen kohe neljanda sammu ära: Sample on VALIM, mitte näidis:D:D:D Keskmiselt on üliõpilased rohkem rahul eluga(M=4,29, SD=0,77), kui ilmaga (M=2,41;SD=1,12). Seda lugesin esimesest tabelist välja. See on see, mis ma valimist teada sain. Teiseks ma mõtlen ,et kas seda erinevust saab üldistada? Meid huvitab, kas see kehtiks laiemalt
suur ja tausmüra on väga vähe. Usaldusväärsuse vahemik : 23-820 Blast ja selle tulemused: 1. Identities 632/632 ehk kõik nukleotiidid klapivad ja ei ole toimunud mutatsioone. 2. Gaps 0/632 ehk ei ole eemaldatud või juurde lisatud kuskile nukleotiide. 3. Strand Plus/Miinus ehk sisestatud insert on sisenenud vektorisse tagurpidi ja transkripstsiooni suund on vastupäeva. Tegemist on tõepoolest DST geeniga, mis me sisestasime. Kontrollisin ka vektori järjestust ja see klapib 100% pSTBlue-1 kloneerimisvektori järjestusega. Nukleotiidne järjestus: GCGTTACGTATCGGATCCAGAATTCGTGATTTGGATCCTGACATCATTTTGTTAGTGATG GGATGGCCAATCCCTGTGATTACTAATTCACACTGTCGCAGCTGCTGGGCAAACC CCTCATCAACCAGGCCTCTATGCAAAGCTTCGGCCACCCGGTACTTTTTGCCAGT AAGAGGATCAATTATGCCCCCTGTACTGACTTGGGCTTCAAGGCATCGGAGGGC AGTAATCCGATCAACCAAATTTCTACGGGAGGCTTTTAGTACAGAGATCCTTTCC CCACTAGCAGTCAGCCAATACCCTGCAACAGGACTGTGCAAATCTTTCTTGGGGA
a. Kontroll-restriktsiooni on vaja, et kontrollida, kas saadud plasmiid on õige, see võimaldab ka näha, kas puhastamine oli efektiivne foreesipildilt on näha, kui proovis on lisaks saadud plasmiidile ka näiteks bakteriaalset DNA-d. Valides sobivad restriktaasid, on võimalik kontrollida, kas insert on plasmiidi sisenenud õiget pidi. b. Kasutasime restriktaasi EcoRI, mis lõikab kahelt poolt EcoRV lõikamissaiti, kuhu sisestasime oma inserdi. See võimaldab tükkide pikkuste järgi määrata, kas insert on vektorisse sisenenud või mitte. Protokoll: 1. Pipeteerida: i. 5,9 l vett ii. 3 l just puhastatud plasmiidset DNA-d iii. 1 l restriktaasi 10x puhvrit iv. 0,1 l EcoRI restriktaasi (hoida külmas!) 2. Segada, fuugida ja inkubeerida 37oC 30 min 3. Valada 100 ml TAE geeli kontsentratsioon valida oodatavate produktide
Näiteks, kui sisestada vaid X- ja Y-koordinaadid, kasutab arvuti kolmanda – Z-koordinaadina selle viimast sisestatud väärtust. Tasandil joonestamisel on vaja sisestada mõlemad koordinaadid. Küll on aga olemas niinimetatud koordinaatide filter. Oletame, et meil on vaja paigutada ruumipunkt A teatud kõrgusele punkti 1 kohale, kuid me ei tea täpseid punktile 1 X- ja Y-koordinaatide arvulisi väärtusi. Nüüd oletame, et määrasime kuidagi punkti koordinaadid ja siis sisestasime koordinaadikolmiku. Sisestame .xy ↵ (just nii: punkt ja xy) sellele vastab arvuti: of s.t. arvuti küsis, millise X- ja Y-koordinaatidega punkti kohale me kõrgusele Z tahame ruumipunkti paigutada. Nüüd tuleb näiteks käsu OSNAP mingi alamprogrammiga näidata selle punkti asukohta, mille kohale me tahame teatud kõrgusele selle punkti panna. Joonestame tööülesanda kujundi käsuga LINE absoluutsete koordinaatide järgi,
annaabi.ee 
