kompromissivalmidus · Seaduslikult tegutseva opositsiooni olemasolu · Erinevate väärtushinnangute ja seisukohtade aksepteerimine · Ühe partei või ideoloogia domineerimise puudumine · Peamiste inimõiguste tunnustamine · Vabadus avaldada arvamust 5. Suurbritannia, Prantsusmaa ja Ameerika Ühendriigid: sisepoliitika, majandus ja välispoliitika Suubritannia Sisepol: 1918.a. valimisreformiga suurendati valimisõiguslike isikute arv pea kolmekordseks. Tööliste osatähtsuse suurenemine valijate hulgas tugevdas Töölispartei ehk leiboristide positsioone. 1923.a. valimiste tulemusel moodustasid leiboristid liberaalide toel esimest korda pahempoolse valitsuse. Kõige vaatamata jäi Inglismaa poliitline olukord üldiselt stabiilseks. See aitas Inglismaal edukamalt kui teistes riikides toime tulla ülemaailmse majanduskriisiga. Majandus: peamiseks
· Vähenenud sündimud arenenud riikides · Üritati tollidega kaitsta kodumaiseid tootjaid -> kriisi süvenemine · Kõige raskemini tabas Sks (reparatsioonid+USA toetus kadus) -> uus hüperinflatsioon, mida süvendas Sks valitsuse vale maj poliitika (deflatsioonipol, mis pärsib maj arengut) · SB ja Prants nii teravalt ei tabanud, kuid siiski langes tootmise tase, suurenes tööpuudus, mitmet ettevõtted pankrotistusid jne · Maj kriis tekitas teravaid sisepol olukordi ja aitas kaasa diktatuuride kujunemisele (natsism Sks, autoritaarsus Eestis) · Keinsianistlik maj poliitika: 1932 a USA presidendi Roosevelti uus poliitika, mis põhines maj teadlase J.M. Keynesi teoorial sekkuda kriisi korral riigi maj ja reguleerida seda riiklikult; neid põhimõtteid kasutades väljus enamik riike 1933-34 maj kriisist Majandus demokraatlikes riikides: 1. USA:
oleks kasutanud kolmanda ms alustamiseks uued NSVL raketid kallutasid tuumarelvade tasakaalu NSVL suunas, pöördusid Lääne-Eur riigid NATO poole palvega NSVL-le samaga vastata NATO otsus alustada 1983. Eur-sse ülitäpsete keskmaarakettide paigaldamist NSVL ei pööranud armeele enam tähelepanu, polnud enam võimeline Afg-s sõda pidama NSVL kaotus külmas sõjas: olid hinnanud kauboi Reaganit jõulise vastuse andmist takistas vinduv sisepol kriis – vana ja haige Brežnev võimul vaid vormiliselt, järglaseks Andropov, kes üritas karmide administratiivsete võtetega NSVL arengule uut hoogu anda, mõistmata, et käsumaj end ammendanud; Andropov surmahaige, 1984. suri diktaatorite nõtrus muutis NSVL maailma naerualuseks, rahva seas räägiti gerontograatiast e vanurite võimust Tšernenko samuti väeti ja haige, suri 1985. a
taunitakse pärisorjust ning räägitakse hariduse vajalikkusest. Valgustajatel oli naiivsevõitu maailmavaade. Kui ühiskond on parem, on ka inimesed paremad. Prantsusmaa ühiskonnakord jäi valgustusele jalgu, seega kritiseeriti riiklike institutsioone. Sisepoliitika oli allutatud välispoliitikale. Valgustajad soovisid muuta ühiskonnakorraldust nii, et alamatel oleks hea elada. Pööratakse tähelepanu vabaduste ja õiguste kaitsmisele, prioriteediks muutub sisepol. Taotleti õigusliku omavoli likvideerimist ning merkantilistliku monopoli õõnestamist. Eesmärgiks oli kaotada seisuste privileegid. Reformide pooldajad on eelkõige haritlased ja õpetlased (sh advokaadid, arstid). Valgustust toetab ka kodanlik-aadellik eliit. Hinnati töökust, kohusetunnet Valgustuse kultuur on eliidi kosmopoliitiline prantsusepärane kultuur. Tekib avalik arvamus. Oluline osa oli vestlusringides ja salaseltsides. Tulemuseks on kodanike aktiivsuse tõus
Pr vabariigi I PS oli kuninga vastu ülestõusnute poolt tekitatud pol manifest enda õigustamiseks.Sealt edasi muutub see Pr riigi käsitluses väga fundamentaalseks dokumendiks , millele kõik üles ehit , kus riigi toimimine ära seletatakse ja paneb aluse konstitutsioonlisele lähenemisele pol süs rajamisel . PS muutmine tähendab alati ka uut faasi Pr riikluses . 50ndate lõpus jõuab Pr IV Vabariik mitmetel põhjustel suurde sisepol kriisi. Ühest küljest on probleemiks IV vabariigi enda ülesehit , nõrgad valitsused , algab Pr koloniaalimpeeriumi lagunemine. 50ndate keskel tabab Pr I suur tagasilöök, kui isesesivuvad Pr kolooniad IndoHiinas , mis on pika ja verise koloniaalsõja tagajärg, millega sisuliselt murtakse prantslaste unistus sellest , et nad saavad jätkata koloniaalimpeeriumiga ja omavad maailmamastaabis sõnaõigust. See on suureks löögiks pr konserv pol jõududele , kes on pr suuruse ideestiku
Uus-Guinealt, seejuures „repatrieeriti“ Hollandisse ka nn. indod, st. segaverelised hollandi-indoneesia päritolu inimesed; 1975. aastal iseseisvus Hollandist Suriname; liberaliseerus ühiskondlikult, heaoluriigi kujunemine; osales aktiivselt rahvusvahelistes organisatsioonides; sotsialistide ja kristlike demokraatide-liberaalide valitsused vaheldusid; ülerahvastatus, merelt maa juurdevõtmine; 37. Prantsusmaa XX sajandil Prantsusmaa oli sisepol. ebastabiilne 20. sajandil, valitsused vahetusid pidevalt, 1920. toetati vene poola sõjas poolat, 1920-24 on president A. Millerand kellel on suur võim valitsuste üle, 1923 okupeeritakse Ruhr Inglismaa vastuseisust hoolimata, 1924-25 NSVL tunnustamine ja Dawesi plaani vastuvõtmine, 1925 Locarno pakt (pinge lõdvendused lääne euroopas - sks ja pr vahel), 1929 vaen pr ja sks vahel ei taandu, 1929 pr hakkab ehitama Maginot liini, 1930. pr lahkub Reinimaalt,
otsustada, kuidas edasi minna, lisandus veel üks teistlaadne tegur- forsseeritud sotsialismi ehitamine oli elanikkonnale ebameeldiv, rahulolematus kasvas, oli mitmesuunaline. Tollal olid tegelikult piirid lahti, ka SDV-st oli võimalik lahkuda, paljud lahkusidki. Nende rahulolematus, kes jäid, vallandas juunis 1953 Berliini ülestõusu, tööliste massilise väljaastumise. Poliitiline segadus, tööliste väljaastumine, dramaatilisel moel muutis SDV sisepol olukorra väga keeruliseks. Selles olukorras Berial kannatus katkes ja tema oli see, kelle juhtimisel tegelikult rahutused tasandati SDV-s. Beria tegelikult jälestas Ida-Eur mudelit, Baltikumis tema poolt vaadatuna ei tulnud mingi idabloki satelliitriikide põhimõte ellu rakendamisele. Suhtumine saksa küsimusse jne oli päris kardinaalne pööre senises välispol tegevuses, Molotov, kellest sai välismin, ei suutnudki sellest aru saada. Beria oli
hoolde ning jäid ise kõrvale. NB! 17saj. Euroopas loodusteaduste revolutsioon! - Inglismaal Empirismi isa Francis Bacon , Isaac Newton. Absolutismi areng Prantsusmaal sisekaosest suurriigiks (1562-1661) Taust: - Peale saja-aastast sõda algab kõrgaadli mõju piiramine Prantsusmaal. (1453) - Kuninga võimu tugevnemine Charles VIII (1483-1498) Itaalia: sõdade algus 1494 burgundia pärandi tõttu. - Francois I (1515-1547) - Sisepol. kat kiriku allutamine: 1516 kuningas paneb ametisse piiskopid. - Välispol. taotleb Habsburgide võimu piiramist. 1) kandideerib Saksa keisriks 1519 (valitakse Karl V) 2) Neli sõda F1 ja K5 vahel (1521-1544) - Enamasti Itaalia pinnal (Itaalia sõjad 1494-1559) 3) Toetab Saksa protestante (Pr-l protestan. tagakiusamine) Tulemused: Prantsusmaa ja Habsburgide vastuseis kuni 18.saj. keskpaigani. Kõrgrenessansi mõju levib Itaaliast Pr-le - paneb aluse Pr
moodustamine üsna kiire ja probleemivaba. Pätsi V valitsus 21.10.33... . Seda valitsust ei võtnud keegi eriti tõsiselt, sest 1934 jaanuaris pidi vastu vcõetama uus PS. Valitsus pidanuks hiljemalt kevadel volitsused maha panema. Tegelikkuses püsis valitsuses kuni 1938. aastani. Sisepoliitine kriis: parlamendi jätkuv lõhenemine, uute pol jõudude esilekerkimine (vabadussõjalased jt), valitsuste ebatavaline ebapüsivus, läksid ruttu lõhki, valitsuskriisid rasked. (Maj kriis + Sisepol kriis) PS kriis oli suures osas pseudokriis. Mõngate pol jõudude algatatud (kes pidasid vajalikuks Eesti riigi valitsemise korda muuta, et eestis oleks laia võimuulatusega riigipea, president). Esilekutsujad lähtusid sellest, et Eestoi olevat poliitiliselt liiga ebastabiilne. See pidavat väljenduma liiga sagedastes valitsuskriisides. Jurist Artur Mägi: kuni 1934. a rigipöördeni oli Eestis võimul 21 erinevat valitsust. Keskmine valitsuse iga: 8 kuud 20 päeva
Jan Zukevits asub tartut tagasi vallutama. Poola väed viiakse 1602 a lõpus Tartu alla, Rootsi garnison on aga näljas, moona juurde tulemas ei ole. 1603 3 veebruaril kapituleerutakse. Neil lubatakse lahkuda. 1603 a sõjategevus äärmiselt loid. Kõik mis poolakad olid saanud olid ikalduse ja nälja tulemusel saanu. Rootsi väed olid suuremas osas Soomes. 1604 a kevadel peetakse Nordkjepingi riigipäev-> hertsog karlist saab kuningas karl ( Karl IX). Riigi sisepol elu sellega stabiliseerunud. Katk ja nälg on läbi, Karl saab taas mõelda sõjategevusest. Teatav vääljakutse Sigismund III . Sigismund on rootsi muutust troonil ise ära kasut, saatis Nordkjepingi riigipäeva järel kirja Eestimaa aadlikele , kus nim neid eksinud lammasteks ja kutsus neid keerama selga Karlile. Tln linn keeldus sellele, Eestimaa rüütelkonnale oli kirjal edu. Siiski mitte in corpore, osa rüütelkonnast otsustas poolt vahetada
annaabi.ee 
