mahulisest veeväljasurvest. Vajalik ujuvusvaru tagatakse laeva vabaparda minimaalse kõrgusega, mis on piisav ohutuks meresõiduks teatud kindlates piirkondates ja kindlal aastaajal. LAEVA PIKKUSMÕÕDUD Laeva pikkus: 1. - Lmax maksimaalne laeva pikkus 2. - L pikkus loodliinide vahel arvestusliku veeliini (KWL) puute kohas täävidega 3. - Lgab pikkus koos väljaulatuvate osadega LAEVA LAIUSMÕÕDUD Laeva laius: 1. - B arvestuslik plaadistuse sisepinnast 2. - Bmax maksimaalne laeva laius 3. - Bgab laius koos väljaulatuvate osadega Kasutatud materjal http://www.annaabi.ee/Laeva-Rooliseade-m94478.html http://www.annaabi.ee/download.php?i=22065 http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&frm=1&source=web&cd=16&ved=0CF4QFjAP&url=http %3A%2F%2Ftkj.ee%2Fuserfiles%2Ffile%2FVLJ%2520materjal%2FVaikelaeva %2520kasitlemine.ppt&ei=Z2eaUtukM4W9ygPKvIKwAg&usg=AFQjCNFm6PSUT8P SZijntzKuYY7GCkQuFw&bvm=bv.57155469,d.bGQ http://www.annaabi
x = 0,42 Võtan tabelist 9 [1:38] π∗φ π∗90 ln = 180 (r + x*s ) = 180 (3 + 0,42 * 3) = 6,69 mm φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast a) Tooriku kogupikkus: lk l1 l2 ln = ( - s - r) + ( - s - r) + = (50-3-3) + (40-3-3) + 6,69 = 84,69mm l k = tooriku kogupikkus b) Kalibreerimisjõud: l1 l2 2 A=( + ) * B = (47 +37) * 50 = 4200 mm 2 p = 60 N / mm P= p * A = 60 * 4200 = 252000N = 25,2 T p - detaili kalibreerimissurve,
toorikute pikkused, leida painutusjõud või kalibreerimisjõud ja arvutada templite ja matriitside mõõdud. Teha templite ja matriitside ekskiisid. Ülesandes kasutatavad tähised φ - painutatud osa nurga suurus, °; ln – detaili painutusraadiuse osas neutraalkihi pikkus (mm), r – detaili sisemine painutusraadius, mm; s – materjali paksus, mm; x – tegur, mis määrab neutraalkihi kauguse painderaadiuse sisepinnast lk- tooriku kogupikkus p - detaili kalibreerimissurve, A - kalibreeritava tooriku templialuse pinna suurus, tan β - elastse vedrutuse ühepoolne suurus, º; k – tegur, mis määrab materjali neutraalkihi asukoha painutamisel sõltuvalt suhtest r/s, sealjuures k=1-x l – tugedevaheline kaugus matriitsil, mm; σs- materjalivoolavuspiir tõmbel, MPa; E – elastsusmoodul tõmbel, MPa (terasel E = 2,1·105 MPa).
uuringuid Termografeerimine võimaldab avastada soojalekke ja külmasildade kohad kontaktivabal meetodil ilma piirdeid lõhkumata. Küllaltki tavaline on, et termopildil on näha külmad alad ruumi seina, lae ja põranda nurkades (nn geomeetrilised külmasillad), kuhu ei pääse ligi ruumis levivad õhuvoolud. Välisseina nurkades lisandub sellele ka suurem jahtumine, kuna nurga välispindala on oluliselt suurem sisepinnast. See tähendab seda, et hoolimata soojustuskihi ühtlasest paksusest ei ole seina temperatuur kogu välispiirde ulatuses sama. Termografeerimisel leitud peamised vead seostuvad soojustuse ja tuuletõkke paigalduse kvaliteediga; tüüpilised on ka alajahtunud elektripistikud ja lülitid ja harutoosid. See viitab vigadele hoone tarinduses, mis on tekkinud projekteerimisel või ehitamisel. Külm õhk tungib läbi välisseina
Mosaiiktäppide arv võrdub aukude arvuga ja mida suurem on see arv, seda teravam on tekkiv kujutis. Pilumaskkineskoobis paiknevad kolm eri värvi elektronikahurit ühes horisontaalreas, nii et ka nendest väljuvad elektronkiired on ühes tasapinnas. Ekraan koosneb eri värvi luminofooritriipudest. Need on paigutatud nii, et moodustavad kolmest triibust koosnevad triaadid RGB. Kiirte langemiseks täpselt triaadile ja selliselt, et iga kiir tabaks õiget luminofoori, on ekraani sisepinnast umbes 1-5 mm kaugusel pilumask. See on metall-leht, milles iga triaadi kohal on pilu. Pilud ja neile vastavad triaadid paiknevad astmeliselt. Luminofoor võib ekraanil paikneda ka ribadena. Normaalsel vaatamiskaugusel triaadide värvused liituvad ja silm tajub neid sõltuvalt eri värvi triipude heleduse vahekorrast mingi kindla värvusena. Hälvitusmähised paigaldatakse ja reguleeritakse kineskoopide valmistaja poolt ja ainult
vastavalt niiskuse muutustele. · Tugevalt töötavad : pärn ja pöök · Keskmiselt töötavad : saar, kask, lepp · Vähe töötavad : lehis, mänd, kuusk, pappel. · Rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged · Sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit · Lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. 25. Puidu ebaühtlane kahanemine ja välispinna kuivamine sisepinnast kiiremini, põhjustab ristlõikes ebaühtlast niiskuse langust. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ning toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine pikisuunas ja ristisuunas seoses niiskuse muutumisega. 26. Tihedus aine mahuühiku mass st. Materjali massi ja mahu suhe. Puit on poorne materjal. Puidu loomulikus olekus tähistatakse puidu tihedust mahukaaluga, ühe mahuühiku massina
Konstruktsiooni sõlmede lahti ühendamise skeemid Vajadusel kirjeldada tööliste töötvõtteid ja asumise kohad. 7.Lammutusjäätmed tuleks võimalusel jagada erinevatesse grupidesse(n: puit, kivi, plastik, jne) seejärel tuleb nad lasta utiliseerida vastaval ettevõttel. Ohtlikuid jäätmeid (n:asbest) tuleb käsitleda ja utiliseerida eraldi. 8. Kui siseõhus on palju niiskust, siis halva ventilatsiooni tagajärlej liigub seina sisepinnast välispinda ja kohtub müüritises madalama temperatuuriga. Seinas tekib kondensaat, mis jääb seinast välja viimata. Selle tulemusena sein küllastub veega, materjal muutub jäätumisülesulamis tsüklite järel pehmeks ja puruneb. Külmakahjustuse sisu sõltub sellest, et seinakonstruktsiooni sattunud vesi välisõhu temperatuuri alanemisel miinuskraadideni jääks muutumisel paisub mahus 9% ja selle tulemusena hakkavad müüri kivimid murenema ja lagunema. Külmakahjustusele võib kaasa
Vedelike voolamine avadest ja jätkudest. 1.40 Üldmõisted 1.41 Voolamine väikesest avast õhukeses seinas Anuma sein on õhuke, kui seina paksus Veepinda hoitakse ühel ja samal tasemel, vedelik voola välja püsiva surve all: H=const. Avasse suunduvad voolujooned, eriti need, mis kulgevad piki seina, kõverduvad inertsi mõjul tugevasti ning juga aheneb. Kõige väiksem on joa ristlõige umbes ava raadiuse kaugusel mahuti sisepinnast, seda kohta nimetatakse ahasristlõikeks. Seal on voolujooned paralleelsed, selle taga hakkavad nad tasapisi hajuma ning vool muutub mõõdukalt ebaühtlaseks. Ahasristlõike ja ava enda pindala suhet nim ahendusteguriks: =Ac/A Avaldis ava läbilaskevõime määramiseks: Kus õs on õhukeses seinas oleva ava kohttakistustegur. Vooluhulk avast: Q=vcAc Reynoldsi arv: 1.42 Voolamine jätkudest
horisontaalreas, nii et ka nendest väljuvad elektronkiired on ühes tasapinnas Ekraan koosneb eri värvi luminofooritriipudest. Need on paigutatud nii, et moodustavad Elektroonika alused. Teema 4 Optoelektroonika elemendid ja infoesitusseadmed 32 (43) kolmest triibust koosnevad triaadid RGB. Kiirte langemiseks täpselt triaadile ja selliselt, et iga kiir tabaks õiget luminofoori, on ekraani sisepinnast umbes 1-5 mm kaugusel pilumask. See on metall-leht, milles iga triaadi kohal on pilu. Pilud ja neile vastavad triaadid paiknevad astmeliselt. Luminofoor võib ekraanil paikneda ka ribadena. Normaalsel vaatamiskaugusel triaadide värvused liituvad ja silm tajub neid sõltuvalt eri värvi triipude heleduse vahekorrast mingi kindla värvusena. Pikkov lk 10 Kuvaritorud (Display Tube) on kineskoopide eriliigiks, mille eripära tuleneb nende kasutamise iseärasustest
välisviimistlus. Vahelagede kandvate osadena kasutatakse eelpingestatud TAM 22 paneele, mille peale paigaldatakse erinevad põranda konstruktsioonid. Samad paneelide on ka kandvateks osadeks katuslael, mis on pealt soojustatud mineraalvillaga ja kergkruusaga ehk keramsiidiga 340-420 mm ulatuses ning millega antakse katusele ka kalded vee ära juhtimiseks. Keramsiidile peale tuleb 2x SBS rullkattematerjal. Katus ise on parapetiga ning sisemise äravooluga ning parapeti kõrgus katuse sisepinnast peab olema vähemalt 400 mm. Katusekaldeks on valitud i=1:80-le, mis on täiesti piisav vee ärajuhtimiseks veeneeludesse, mis on omakorda varustatud soojustuskaabliga vältimaks jäätumist talveperioodidel. Hooned siseseinad tehakse kergest kipskarkassi süsteemis, kus tuleb järgida tootja poolt ettenähtud nõudeid helipidavuse tagamiseks ning kvaliteetse tulemuse saavutamiseks. Jäikusseintena kasutatakse betoonpaneelist 200 mm seinu trepikodade pikihoone seintes ning hoone põikseintes
· Keskmiselt "töötavad" on saar, kask, lepp, tamm, vaher. · Vähe "töötavad" on lehis, mänd, kuusk, jalakas, pappel. Kokkuvõtteks võib märkida järgmist: · rasked puuliigid kahanevad rohkem kui kerged; · sügispuit kahaneb rohkem kui kevadpuit; · lülipuit kahaneb vähem kui maltspuit. Pragunemine ja kaardumine Puidu ebaühtlane kahanemine kuivamisel nii tang. kui ka rad. lõikes, samuti ka see et välispind kuivab sisepinnast kiiremini, selle põhjusel toimub ristlõikes ebaühtlane niiskuse langus. Puidu kahanemisel tekkinud sisejõud ületavad puidutugevuse piiri ja selle tulemusel toimub puidu lõhenemine. Kaardumine on kuju muutumine ristisuunas ja pikisuunas seoses niiskuse muutumisega. Mõjutavad tegurid: kuivatamisest ristlõike kujust mõõtmetest koore olemasolust saetud materjali aastarõngaste suunast tüveosast Tihedus
piirde ruumi poolel efektiivset aurutõket. Kui vastav ehitusfüüsikaline arvutus näitab, et suur osa ruumis olevast aurust külma kivi pinnani ei jõua, siis on meil olemas teoreetiliselt võimalik variant seespoolseks soojustamiseks. Praktikas võib see osutuda mittetoimivaks, sest aurutõkke kile on paigaldamisel kinnitushaakidega rikutud või isegi seinakontaktide kohal läbi lõigatud. Üheks sobivaks variandiks on aurutõkke kile paigutamine ca 40 mm sügavusele sisepinnast, et seda ei kahjustaks elektriinstallatsiooni tööd. 23 On teada, et vanade tellishoonete massiivsed välisseinad on hästi vastu pidanud, ka pole nendes tekkinud niiskuskahjustusi, kui ruume on normaalselt köetud ja õhutatud. Kahjuks on
võrdub aukude arvuga ja mida suurem on see arv, seda teravam on tekkiv kujutis. Pilumaskkineskoobis paiknevad kolm eri värvi elektronikahurit ühes horisontaalreas, nii et ka nendest väljuvad elektronkiired on ühes tasapinnas. Ekraan koosneb eri värvi luminofooritriipudest (vt. joonis 9.10.) Need on paigutatud nii, et moodustavad kolmest triibust koosnevad triaadid RGB. Kiirte langemiseks täpselt triaadile ja selliselt, et iga kiir tabaks õiget luminofoori, on ekraani sisepinnast umbes 1-5 mm kaugusel pilumask. See on metall-leht, milles iga triaadi kohal on pilu. Pilud ja neile vastavad triaadid paiknevad astmeliselt. Luminofoor võib ekraanil paikneda ka ribadena, nagu see on näidatud joonisel 9.10 b). Normaalsel vaatamiskaugusel triaadide värvused liituvad ja silm tajub neid sõltuvalt eri värvi triipude heleduse vahekorrast mingi kindla värvusena. ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 77 JOONIS 9.10.
Süttimine võib aset leida leegist või suurest temperatuurist puidu pinnal (400°C). Söestumissügavusel üle 25 mm muutub edasine söestumine veelgi aeglasemaks, kuna söekiht on tavalisest puidust 6 korda halvema soojajuhtivusega ning kaitseb puitu edasise söestumise eest. Joonis 2.31 Vana palkseina (vasakul) ja laudvoodri (paremal) eksponeerimine. Sageli oli probleemiks liiga väike vahemaa ahju või lõõri ja puitpinna vahel. Kaugus korstna suitsulõõri sisepinnast kuni süttiva seina- või laepinnani peab olema vähemalt 25 cm ja see vahe peab olema täidetud kuumakindla mittesüttiva materjaliga. Uuritavates elamutes esines üksikuid eksimusi selle nõude vastu, vt Joonis 2.32, Joonis 2.33. Joonis 2.32 Puitpinna ja ahju vahele ei ole tehtud piisavat mittepõlevast materjalist vahekihti. 34
annaabi.ee 
