tt õt t tulu; t l T h) avaliku sektori kulutused; K i) korporatsioonide kasumid; T j) import; K Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 21 37. Ühiskondlikku heaolu (s.t. mitte ühiskondlikku rikkust) iseloomustatakse kõige sagedamini: a) keskmise töötasu kaudu; b) sisemajandusliku koguprodukti suuruse abil; c) c) heaolu indeksi heaolu indeksi abil; abil; d)) miinimumpalga p g abil. 38. Kuidas nimetatakse tööturul inimesi, kes on momendil töötud ning k ll l puudub kellel d b igasugune i erialane i l ettevalmistus l i võii on ta siis
Loeng 2. Sisemajanduslik kogutoodang Loengu temaatika 1 Sisemajandusliku 1. Si j d lik koguprodukti k d kti (SKP) mõiste õi t 2. Tegelik ja potentsiaalne SKP 3. SKP komponendid 4 Reaalne ja nominaalne SKP 4. 5. Töötuse probleemid 6. SKP arvutamine Eestis 2 Lembit Viilup PhD IT Kolledz Definitsioon Sisemajanduslik kogutoodang on etteantud aja, tavaliselt aasta, jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus.
Maagaasi osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on viimastel aastatel olnud 1112%. Taastuvatest energiaallikatest on kasutusel puit ja väikeses ulatuses ka vooluvesi ning biogaas. Hüdroenergia baasil toodeti 3 GWh elektrienergiat, mis on 0,03% kogu elektritoodangust. Pilootseadmete tasemel tegeldakse tuule- ja päikeseenergia kasutuselevõtuga. Energiakasutuses võib täheldada efektiivsuse tõusu sisemajandusliku kogutoodangu primaarenergiasisaldus on langenud 1990. aastaga võrreldes 30%. Nii elektrienergia tootmine kui ka tarbimine on pärast üleminekuperioodil toimunud suurt langust vähesel määral tõusnud ja viimase 34 aasta jooksul jäänud peaaegu stabiilseks. Soojuse tootmiseks tarbiti põhiliselt kütteõli, maagaasi ja põlevkivi. Soojuse tootmise maht on 1990. a. 79 PJ tasemelt langenud viimasel paaril aastal keskmiselt 45-46 PJ-le. Alates 1993. a. on pidevalt suurenenud maagaasi
31. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) -- 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420 = 4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 32. Makroökonoomika eesmärk on a. anda häid lahendeid ettevõtete juhtimiseks ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks b. majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks c. töötada välja üks ja ainuke kõikehõlmav majandusteooria, mis võimaldaks tulevikus
a. 10 b. 20 c. 50 d. 100 25. Foxlandia rahvamajanduslik arvepidamine on: sisemaised erainvesteeringud ------------ 500 eksport --------------------------------- 300 isiklikud netomaksud -------------------- 700 kohalike omavalitsuste ostud ------------ 600 kapitali tarbimiskulu (amortisatsioon) – 450 import …--------------------------------- 400 eratarbimiskulutused ------------------ 2600 keskvalitsuse ostud --------------------- 420 isiklik tulu (sissetulek) -------------- 3300 Arvutage sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus 500+300+600-400+2600+420=4020 a. 3620 b. 4020 c. 4570 d. 7870 26. Milline vastus on iseloomulik fiskaalpoliitikale? a. keskpanga maksupoliitika b. maksumäärade ja riiklike kulutuste optimeerimist c. keskpanga laenupoliitika d. valitsuse kontrolli ettevõtete palga ja tootluse suhte üle 27. Keynesi tarbimisfunktsiooni puhul on: a. marginaalne tarbimiskalduvuse parameeter suurem kui keskmine tarbimiskalduvus b
jaemüügivõrku hinnaga 300 krooni. Lemmiklooma kauplused müüvad toodet tarbijatele 350 krooniga. Kui suur oleks kogu selle majandustegevuse tulemusena tekkiv SKP komponent? 350 (200 + 20 + 30 + 30 + 20 + 50) 7.Amortisatsioon on sisuliselt: 1.ärakulutatud kapitalikaupade (seadmed, hooned jne.) asendamine 2.amortide kulumise kiirus autodel 3.portfellinvesteeringud 4.ettevõtte võimalus hankida täiendavaid võõrvahendeid 8.Arvuta toodud tabeli alusel sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtus kulutuste meetodil! SKP arvutamine kulutuste meetodil E = Kulutused (C) + Investeeringud (I) + Riigi ostud (G) + (Eksport (X) Import (Z)) Arvesse lähevad: 1, 4, 8 (2-6) = 400 + 250 + 350 + (200-300) = 900 9.Kui tegelik SKP (Q) on madalam kui potentsiaalne SKP (Q*), siis on tegelik töötus (U) suurem kui töötus täieliku tööhõive (U*) korral. Kui see olukord kestab kaua, milline allpool toodutest sündmustest suure tõenäosusega realiseerub? 1
a. IT lahenduste kasvu elektroonikatööstuses b. SKP suurenemist tänu töötuse vähenemisele c. inflatsiooni ja tööpuuduse omavahelist seost d. tööpuuduse ja tööhõive omavahelist seost Riiklikke väljaõppeõppe programme alustas: a. esimese asjana üldse oma tegevuses Eesti valitsus 1991 aastal b. USA president J.F.Kennedy administratsioon c. USA president G.W. Bushi administratsioon d. Egiptuse vaarao, keda ei suuda enam keegi meenutada Sisemajandusliku koguprodukti arvutamine Millised nendest kulutustest arvestatakse SKP arvutamisel ja millisesse kululahtrisse need sobiksid? a. prantslased ostsid Raekoja platsi jaapani restoranist sushit b. kirjandusmuuseum ostis antikvariaadist Läti Hendriku autogrammiga "Liivimaa Kroonika" c. klient ostis väga väikese läbisõiduga kasutatud auto d. klient ostis kinnisvaraarendajatelt renoveeritud maja Nõmme linnaosas Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? a
abil "majandus suure jõuga käima". 1960-ndate alguses elluviidud ·Täitis lubaduse ning seda perioodi loetakse majanduspoliitikat iseloomustab: majanduses j edukaks. Keynes y ideed. NB! 1. Töötuse vähendamiseks ja sisemajandusliku kogutoodangu (SKP) suurendamiseks kavandatud nõudluspoolne poliitika. Eramaksude alandamisele ja kulutuste suurendamisele suunatud fiskaalpoliitika fiskaalpoliitika. 2.Tootlikust suurendav ja hindade stabiilsust säilitav pakkumispoolne poliitika. Ärindusmaksude vähendamine jja väljaõppeprogrammid. p j pp p g 3. Vabatahtlik hinna- ja palgakorraldus mudel
J. M. Keynesi teooria arenes otsese vastureaktsioonina: 1930ndate aastate kõikehõlmavale majanduskriisile. Makroökonoomika eesmärk on majandussüsteemi ebaõnnestumistega seotud situatsioonide analüüs ning soovituste välja töötamine uute vigade vältimiseks. Keynsliku käsitluse kohaselt viib kogunõudluse suurenemine kõigi alljärgnevate näitajate, välja arvatud ühe, suurenemisele. Seega ei suurene: töötus Kuidas leida sisemajandusliku koguprodukti (SKP) väärtust saadud tulu meetodil? saadud tulu meetod summeerib eriliigilised sissetulekud, mis on makstud tootjatele ja töötajatele. Kui me jaotame tulu neljaks komponendiks: töötasud ja palgad (W), üürid (rt), intressid (r), kasumid (p), siis SKP on nende summa Nominaalse SKP arvutamisel kasutatakse: jooksvaid turuhindu. Millisel alltoodud meetodil on võimalik SKP välja arvutada? saadud tulu meetodil (palgad, üürid, intressid ja kasumid)
43 Depressiooni 43. D i i e. surutist ti t iseloomustavad: i l t d 44. Majandustsükli faaside ega pöördepunktide hulka ei kuulu: a) tõusufaas; b) tipp e. haripunkt; c) langusfaas e. retsessioon, d) madalseis e. e alang c) stagnatsioon. stagnatsioon Lembit Viilup PhD IT Kolledz Seminar 2 Sisemajandusliku koguprodukti (SKP) leidmine 1. Kuidas on omavahel seotud SKP, inflatsioon ja töötus? Töötus ja inflatsioon Phillipsi kõvera kaudu SKP ja töötus Okun'i seaduse kaudu kui Q < Q* Ù U > U*, siis p kui Q > Q* Ù U < U*, siis p 2. Kuidas on võimalik SKP välja arvutada? SKP leitakse saadud tulu ja kulutuste meetodil Mis tingimustel on võimalik majanduses kulude ja tulude tasakaal?
Eesti Statistikaamet mõistab suhtelise vaesuse all riigi keskmise sissetulekuga võrreldes vaeselt elamist. 33 Sissejuhatus sotsioloogiasse Millest sõltub ebavõrdsuse tase riigis? Majanduslik areng ja ebavõrdsus Arvatakse et riigi majandusliku arengu (nt. sisemajandusliku koguprodukti e. SKP) ja riigis valitseva ebavõrdsuse seos on järgmine: sissetulekute ebavõrdsus riigis riigi majanduslik arengutase (SKP) See on nn. Kuznetsi kõver. Seega ebavõrdsus on kõige suurem keskmise arengutasemega riikides ehk teisisõnu: vaestes riikides on enamus inimesi vaesed, kui riigi majandus hakkab arenema, siis hakkab ka ebavõrdsus kasvama (osade gruppide elu läheb paremaks, teiste oma halvemaks) ja alles peale teatava
annaabi.ee 
