aastatest kui linnakeskused muutusid taaskord atraktiivseks. Buzar jt. (2007) väidavad, et taaslinnastumise esilekerkimisel on oluline roll ka viimase kolme aastakümne jooksul arenenud riike haaranud „teisel demograafilisel üleminekul“ , mis kujutab endast uusi perekonna suhteid , vähemaid ja hilisemaid abielusid , sündide kahanemist, rahvastiku vananemist , väiksemaid majapidamisi jne. Sellel on võimas transformeeriv mõju siselinnale- mitmekesistab ja taastihendab siselinna sotsiaalmaastikke ning loob kildudeks purunenudlinliku vormi. Uute elanike sissevooluga kaasneb või juba eelnes selle elamufondi värskendamine ja elukeskkonna parandamine. Mõnedes kohtades siselinna taastärkamine asendab eeslinnastumist kui peamist arengusuunda, teistes aga on arenenud kui samalaadne protsess käimasoleva eeslinnastumise kõrval. Champion (2001) näeb siselinna taaselustamisepõhjustena ka valitsuse tegevust ja turujõudusid. Valitsuse tegevus mängib tihti
08.1920 Tallinn Anneli Rego 11a Ema Viiu Süda Elulugu • 4-5 aastaselt proovis mängida orelil • Algharidus Kihelkonna köstri juures • 1902-1912 õppis Peterburi konservatooriumis • 1905-1911 rahvaviiside kogumise matkad • 1912 asus elama Tallinna • 1919 kuni surmani Tallinnas Kõrges Muusikakoolis Peeter Süda suri 3.augustil 1920(maetud Tallinnas siselinna kalmistul) Looming • Orelimuusika: • Koorimuusika: • • Segakoorilaul “ Linakatkuja” Fuuga f-moll (rhvl.) • “Ave Maria” • Instrumentaalkammer • Basso ostinato muusika: • Scherzino • Scherzo • Gigue • Fuuga ja prelüüde klaverile • “Pastoraal” • Vokaalkammermuusika
Enamus Süda teoseid olid oreliteosed: fuuga f-moll, Basso ostinato, Scherzino,Gigue, prelüüd ja fuuga g-moll, Ave Maria,Pastoraal. Tema teosed on tehniliselt lihvitud, loogilise ja selge ülesehitusega. Loomingut mõjutas Bach, kes oli suureks eeskujuks. 3. Augustil 1920 suri süda kiireltkulgevasse düsenteeriasse. Mõned tema teosed jäid lõpetamata, sest surm viis ta ära just siis kui tingimused loometööks järjest soodsamaks muutusid. Peeter Süda on maetud Tallinna siselinna kalmistule. Temast jäi järele noodi-ja raamatukogu, mis oli tema jaoks väga väärtuslik. August Pulst moodustas Ühingu, kes kogus Süda mälestusi ja loomingut. Nende varal avati 1934. Muusikamuuseum, mis on praegu Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum.
• Palju probleeme tekitas piiriküsimus, kumbki osapool ei tahtnud järgi anda • Tartu rahuleping allkirjastati 2. veebruaril 1920.a Tartu rahulepingu järgne Eesti riigipiir, https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_haldusjaotus Jaan Poska surm • 5.märtsil 1920 juhtis ta veel viimast korda põhiseaduskomisjoni tööd • Suri 7. märtsil 1920. aastal J. Poska matus, http://uuseesti.ee/28395 • Maetud Siselinna kalmistule Tallinnas J. Poska surimask Tartu Linnamuuseumis, https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska#/media/File :Jaan_Poska_surimask.jpg Kasutatud allikad • https://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Poska • http://histrodamus.ee/?event=Show_main_layers&layer_id=94&lang=est • https://et.wikipedia.org/wiki/Riigi_Teataja • http://histrodamus.ee/
Eesti sündmused aastal 2006 kuni 2007 on olnud väga erinevad, nii kasutoovad kui ka laastavad. Kuid mis põhjustab just negatiivseid sündmusi, kas inimeste oskamatus juhtida riiki, emotsioonid ..või midagi kolmandat ? Kõige tähtsamaks kui ka kõige rohkem kajastamist leidnud sündmuseks selle perioodi jooksul võib lugeda 28 aprillil 2007 Tallinnas toimunud rahutusi pronksisõduri ümber. Rahutused algasid, kui teatati, et kuju eemaldatakse ja tahetakse viia üle siselinna kalmistule. Enim ärritusid sellest vene rahvusest kodanikud, kes tundsid, et neil on kuju näol identiteet. Vastukarva oli ka mõte sellest, et avatakse pronkssõduri all olevad punaväelaste hauad. Kui rääkida aga eesti meedia vaatevinklist, siis kindlasti ei räägitud asjadest nii, nagu nad olid. Mässasid nii eestlased kui venelased, meedia kajastas aga venelaste kuritegusid ning eestlased jäid kaitsva tiiva taha peitu. Venelast võeti kui ründajat, eestlast kaitsjat
arvatavasti kujunenud stiihiliselt nagu teisteski sumeri linnades. Teised sumerite linnad olid analoogilised väikeste erinevustega. Assüüria linnad (Assur, Kalhu, Ninive ja Dur Sarrukin) Assüüria haarab enda alla Põhja-Mesopotaamia, enamik tema linnadest on rajatud Tigrise kaldale. 1) Assur Jõesaarele rajatud ebakorrapärase kujuga linn, mille lääne-lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga. Siselinnale liitus linna kaguosas veel samuti müüriga kaitstud "uus" linn. Linnamüüris oli mitu väravat. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. 2) Dur sarrukin - Ainult residentsiks rajatud suurejooneline linn, mis ehitati praktiliselt 4 aastaga valmis
laiadel peatänavatel. Assüüria linnad: Assur, Dur Šarrukin, Ninive Assuri linna asutamisajaks peetakse 4.at. eKr. 2.aastatuhande keskel kujunes temast Assüüria pealinn. Purustati 614.a.eKr. Assuri plaan annab hea ettekujutuse vanadest Assüüria linnadest. Assuri linn asus kaitstud jõesaarel(põhjapoolel oli kaitstud Tigrise lisajõe kanalihga, mis oli ühendatud Tigrise jõega), mille lääne- ja lõunasein moodustasid poolringi. Siselinna põhjaosas paiknesid uus ja vana loss, hulgaliselt templeid ning tsikuraat peajumalale pühendatud templiga, sellele liitus veel samuti müüriga kaitstud “uus” linn. Assuri tänavad olid kitsad ja kõverad, hooned umbseintega. Kogu elutegevus oli koondatud siseõuedesse. Dur Šarrukin oli Assüüria linnade hulgast üks põnevamaid. See oli ainult residentsiks ehitatud suurjooneline linn (ehitusaeg: a.711 eKr. - a.707 eKr.) Linn oli nelinurkse plaaniga,
mu elu truuduse vandeks. MA OLEN PANNUD SEGAST ka selget olen pand mind peetud on kui segast ja antud armuand ma olen saanud raha ja riided söögi toad on tihti väga paha jalg märg või nürid noad ma kardan sisekorda ja tolmulappisid ei suuda teha korda ka seinakappisid ka kahhelkive seina ei oska laduda ma oskan kasteheina vaid ära kaduda I Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilis-rõhuline. II Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Mehe-eluks valmistu, Juhan, Kuu- ja tähesäras. Kasutatud kirjandus: http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/ http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Elulugu.html http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Looming.html http://www.htg.tartu.ee/~d6trints/Luulenaiteid.html
5. Eesti Kristlik Televisioon. Peeter Sink leidis kõikjalt ilusat ja ülevat. [WWW] http://www.ektv.ee/est.uudised.php?uudis_id=4684 7 6. Lisad 1.4. Looming ,,Sügismaastik jõega". 1950-ndad aastad. Guass. 28x32. 8 Marje Singi portree. 1930-ndad aastad. Pastell. 43x32. 9 Kaljutempel. Umbes 1942.aastal. Akvarell, guass. 35x50. Tallinna Siselinna kalmistu. 1930-ndad aastad. Pastell. 34x48,7. 10 Kiriku tee Otepääl. 1942. Sulejoonistus. 14,5x20,3. Kirik kaljul. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. 11 Visandid kirikutega. Umbes 1941-43. Pliiatsijoonistus. 22x17. Keltsaia. Piusa org. 1948. Pliiatsijoonistus. 20x27. 12 Purjepaadiga merele. Umbes 1942
libisen ei jõua ma kedagi paluda libisen su metsast sind kaevasin tookord ma juurtega ei lastega sündinut korrata suurtega *** Ja ikka valgusesse vaadata: Kui aknale on kardin veetud ette, Kui kõik on koos Ja nõnda omaette, Ka siis, kui sinu verekell käib ette. Kui valge tund, Ka siis on ülim kohus Koos valgusega olla hädaohus. Suguühe Surnuaiapingil Elu igavese Jätkumise ilu. Öine hümn Peaaegu sõnatu, Või kui, siis silbilisrõhuline. *** Siselinna kalmistu Tõsiduses, salapäras Meheeluks valmistu, Juhan, Kuu ja tähesäras. *** väljas lõõmab juuli õhus lendab vikat suures südalinnas elab Rubanovitsch oma lapsepõlves ajasin ma ringi varajasel ajal kohviveski vänta see fajansist asi köögiseina küljes aga meie hoovis rippus õudne kuu Ükskõik siin ilmas, millele sa toetud, kas vastu klaverit või piljardit, see kõik ei loe. Vaid päevad need on loetud: paarkümmend tuhat, mitte miljardit. Ka Maanus suri
Enim tuntud oma laupäevase ja pühapäevase hilise hommikueine poolest. $$ Jonatan Livingston Mavur,Tryggvagata 4-6,tel:5515520.Moekas restoran, tunnustatud oma kalaroogade poolest. $$$ Kaiffi Reykjavik,Vesturgata 2, tel:5625540.Korralik rahvusvaheline köök,suurepärane soe õhkkond. $$ Laekjarbrekka,Bankastraeti 2, tel:5514430.Asub linna keskel, romantiline istumine nii sees kui väljas.Head hinnad. $$-$$$ Naust,Vesturgata 6, tel:5517759.Traditsiooniline kalarestoran ühes moekaimas siselinna kvartalis. $$-$$$ A naestu grösum,Laugavegur 26b,tel:5528410.Väike taimetoidurestoran. $$ Rex Bar,Austurstraeti 9, tel:5519111.Trendikas ja stiilselt kujundatud, alates keldris paiknevast sigari kabinetist lõpetades viimase kandelaabriga.Uuenduslik, rahvusvaheline köök. $$$ Vidtjörnina,Templarasund 3, tel:5518666.Sisustatud 1920. aastate stiiliga,kuid samas modrnse,uuema köögiga. $$-$$$ Akuryeri Smidjan/Bautinn,Hafnarstraeti 92(Hotell KEA vastas),tel:4621818
1952. mais viidi mõlemad Vladimiri vanglasse, kus Johan suri 13. märtsil 1953. ...Põgeneda ma ei kavatsenud, ei plaaninudki seda teha. Elu on elatud ma ei ole enam nii noor... J. Laidoner 1941 Maria vabastati vanglast 1954. aastal. Kuus ja pool aastat elas ta Melenki linnakeses, kus andis klaveritunde. Loa naasta Eestisse sai ta 1961. aastal. Eestis lubati tal elada Haapsalus. Maria suri 12. novembril 1978 Viljandimaal Jämejala haiglas ja maeti Tallinna Aleksander Nevski kalmistule (Siselinna kalmistu osa) oma poja kõrvale. Minu mees oli mu õnn ja mu õnnetus... M. Laidoner 6. augustil 1901 aastal astus Johan Laidoner vabatahtlikuna vene keiserlikku sõjaväkke 110. Kaama jalaväepolku Kaunases. 14. septembrist 1902 kuni aastani 1905 õppis Vilniuses jalaväe junkrukoolis, mille lõpetas alamleitnandina. Junkrukoolides õppisid sõjaväelased, kes elitaarsetesse kadetikoolidesse ei pääsenud. Venemaa oli seisuslik riik.
vahetult pärast selle sündmuse toimumist manalasse varisenud riigimees viimsele teekonnale erilise pidulikkusega. Tema matustel kahetsesid suurmehe kaotust sajad eestlased, kes olid oma vabast tahtest austuse üles näitamiseks kohale läinud. Peale Jaan Poska surma viidi tema hauale hulgaliselt lilli veel mitmeid kuid. Leinama jäi lesk viie tütre ja kahe pojaga, kellest noorem, Jüri, oli siis pisut üle ühe aasta vana. Jaan Poska on maetud Siselinna kalmistule Tallinnas, mis asub aadressil Toonela tee 3. Et demonstreerida Poska tähtsust ja teda meeles pidada, siis korraldab Laiuse põhikool iga aasta Jaan Poska teemalisi viktoriine ning Tartus nimetati ka gümnaasium tema järgi, Tartu Jaan Poska Gümnaasium, Vanemuise tänaval. Samuti on paljud kirjanikud austanud teda biograafiadega tema eluloost. Lisaks on Juhan Saar ja Kaarel Kilvet kirjutanud näidendi ,,Tartu rahu", mille lavastas Vanemuise teatris Ago-Endrik Kerge aastal 1990
annaabi.ee 
