Need koondasid siinseid aadlikke ja kaitsesid nende õigusi Rootsi riigivõimu eest. Koos käidi maapäevadel, mis toimusid iga 3 aasta järel. Maapäevade vaheaegadel ajasid asju 12 (Saaremaal 6) maanõunikku. Rüütelkonnad pidasid aadlimatrikleid, kus olid kirjad aadlisuguvõsade ametlikud nimekirjad. Rahvastik 1620A maarahvast > 100 000, st hävinud üle poole rahvast 1630A nn sisekolonisatsioon maad uuesti kasutusele, valiti soodsamaid põllumaid, Saaremaalt liiguti mandrile 1630A sisseränne, uusasustajad aastakümnete jooksul, laialipillutatult, sulandusid siinse rahva hulka nt Lõuna-Eestisse ca 17% vene talupojad, (kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast
tänini lingua-franca - Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas asus kreekakeelne õigeuslik maailm, mille kultuuriliseks ja poliitiliseks keskuseks oli Bütsants - Õigeusklikku maailma kuulusid peale Kreeka ja Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid Aasia piirkondi - Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii õigeusklik kui ka katoliiklik maailm - 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka Leedu valitsejad Sisekolonisatsioon • Euroopa mitte üksnes ei laienenud, vaid ka tihenes • - Sisekolonisatsiooni käigus hõlvati hõredalt asustatud piirkondi ja rajati uusi põllumaid • - Sageli seisid uute alade hõlvamise ja põllumajanduse arendamise keskmes kloostrid • - Sisekolonisatsioon tähendas ka linnade rajamist • -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt sakslased – seda nii Saksamaal kui ka Poolas, Tšehhis, Ungaris ja Skandinaavia riikides . •
,,Keskaegsed Euroopa linnad kui majanduse ja kultuuri keskused" Kui barbarid Rooma riigi hävitasid, kadusid ka vanaaja linnad. Osa neist purustati võitluse käigus, osa hääbus ise. IX sajandil hakkas Euroopa tasahilju muutuma. Vanaaja ja keskaja linn erinesid olemuslikult ja võttis aega,enne kui peamiselt kaubandusest ja käsitööst elujõudu ammutav uut tüüpi linn välja arenes. Maal oli aeglustunud sisekolonisatsioon ja uute põllumaade hõlvamine. Samas katsid Euroopat arvukad kindlused. Neist arenesid uut tüüpi linnad,mis suutsid oma elanikke paremini kaitsta. Keskaegsed linnad kui käsitöö- ja kaubanduskeskused kujunesid feodaaltsivilistsiooni aladel emalt Itaalias ja Lõuna- Prantsusmaal. Varased linnad olid käsitööliste asulad,seepärast tekkisid need kohtadesse,kus oli võimalik oma toodangut edukamalt turustada või pakusid
Haridus peamiselt meestele. 3. KESKAJA ÜHISKONNAELU JA HARIDUS. *Euroopas oli üldine suhtluskeel keskaja algul ladina keel, sest see oli Lääne-Euroopa põhikool ning see sai ka katoliku kiriku keeleks. *Katoliiklus levis Lääne-Euroopas (keskus oli Rooma), islam levis araabia maades, Põhja- Aafrikas ja Hispaanias (keskus Meka), õigeusk levis Vene, Kreeka ja Türgi aladel (keskus Konstantinoopol) ja omausulised ehk nn paganad levisid venemaa aladel. *Sisekolonisatsioon tähendab sisemaal ringiliikumist, ehk riigisisest ringiliikumist. See tõi endaga kaasa külade asustamise, põldude ülesharimise ja linnade rajamise. *Keskaajal eksisteerisid aadlikud, vaimulikud ja käsitöölised. Olid ka talupojad ja feodaalid jm. *Maahärra oli maaomanik, vasall oli sinjööri ustav alam. Allood, lään, benefiits ja feood maatükid. Süserään oli kõige kõrgem feodaal/ kuningas ja senjöör oli maaomanik, isand.
üle Atlandi ookeani ja jõudis 1492. aastal Bahama saartele. Ta arvas, et oli jõudnud Indiasse. Järgmine, kes jõudis Ameerikasse oli Amerigo Vespucci ja tema järgi on Ameerika nimetud. Peale seda hakkasid maadeavastajad minema Ameerikasse Hispaaniast. Kolumbus tahtis leida teed Indiasse. Hakati otsima teed ümber Ameerika. Selle reisi võtsid ette Fernao de Magalhaes ja Juan Sebastian. Nad tegid esimese ümbermaailma reisi aastatel 1519-1522. Peale Ameerika avastamist hakkas sisekolonisatsioon. Prantslased jõudsid Suure järvistu piirkonda ja hiljem Mississipi orgu 17. sajandil. Mandritest avastati kõige hiljem Antarktis, mis avastati 19. sajandil. Sinna oli raske ligi pääseda ja sellepärast oli see kaua avastamatta. Selle avastamist jagavad tagantjärele James Cook ja Saaremaal sündinud meresõitja Fabian Gottlieb Benjamin von Bellingshausen. Pärast Ameerika avastamist püsis maadeavastajate peamine huvi Loodeväila ja Kirdeväila otsinguil
000 inimese, neist Siberisse u. 9000. Umbes rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas 4000 neist pärines Eestimaa ja 8000 Liivimaa oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Rahva- kubermangust. Vologda kubermangu siirdus u. arvu ja asustustiheduse kasvust tingitud 7000 inimest - neist lõviosa (6000) rändas agraarset ülerahvastust ei suutnud oluliselt välja Võrumaalt. Ligikaudu 11% leevendada ka sisekolonisatsioon ja uute ümberasunutest pöördus küll peatselt maade ülesharimine. Nii seletasid seda ka kodumaale tagasi. Uusi asundusi tekkis aga ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks San- vanades asukohtades Peterburi ja Pihkva gaste väljarändajate kirjadest oma endisele kubermangus. mõisahärrale krahv Bergile: ei oleks kül hul- 20
Oluliseks nähtuseks oli nn. asundustegelaste esilekerkimine ja väljarändamise ning eesti asunduste ajaloo uurimise algus (köster-koolmeister Jüri Meomuttel, kooli- ja kirikuõpetaja August Nigul, jurist ja ajakirjanik Samuel Sommer, maamõõtja Jakob Lukats jt). Mis viis väliseestluse tekkeni? Nagu mujalgi Euroopas - rahvaarvu kiire loomulik juurdekasv ennetas tempolt oluliselt linnade ja tööstuse arengut. Ka sisekolonisatsioon uute maade ülesharimisega ei suutnud oluliselt leevendada rahvaarvu ja asustustiheduse kasvust suurenevat agraarset ülerahvastust. See sünnitaski väljarände. Nii seletasid seda ka väljarändajad ise, nagu ilmneb näiteks Sangaste väljarändajate kirjadest oma endisele mõisahärrale krahv Bergile: “... ei oleks kül hulkuma tulnud aga et rahvast ni paks oli ja asset elata ei olnud ...”, siis mindigi vaid “surembat kottust kaema”.
1200 a – 58 miljonit 1300 a – 73 miljonit 1346 a – 80 miljonit Euroopat tabas katk ehk must surm 1400 a – 60 miljonit 1500 a – 81 miljonit Kõrgkeskajale iseloomulik: Külvipinna suurendamine, sest rahvaarv pidevalt kasvas ja neid oli vaja ära toita. 1) Võeti kasutusele sööti jäänud maad. 2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetakse kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg). Selle tõttu tööjõudlus kasvas 2-3 korda.
Mõningad kohad jäid katkust puutumata. Võib öelda, et 1/4-1/3 Euroopa rahvastikust suri katku tõttu. Katk tabas lapsi ja vanu inimesi. Elujõulised olid sünnitusealised ja keskealised. Kui rahvaarv kasvas, nõudis see külvipinna haritava maa suurenemist, sest rahvas oli vaja ära toita. Moodused külvipinna suurendamisest: · võsa võeti maha (peened tüved, kirves hakkas peale, ei kulunud palju jõudu) · maaparandus ehk soode ja ka mere arvelt ehk polderite teke · sisekolonisatsioon (püüti asuda sinna elama, kus asustus oli hõre). Liiguti Saksamaa idaossa, Elbe jõest itta. Tehnika areng on aeglane, kuigi võetakse vastu kaks uuendust tööviljakuse puhul: · leiutati rangid Tööloomana võeti kasutusele hobune, enne oli tööloomaks härg. Rangide abil oli võimalik adra või vankri ette rakendada hobune. · raske ratasader (pööras künnikihi 180 kraadi, huumuserikas kiht vaheldus) Need tõstsid põllu viljakust.
1300 a 73 miljonit 1346 a 80 miljonit Euroopat tabas katk ehk must surm 1400 a 60 miljonit 1500 a 81 miljonit Kõrgkeskajale iseloomulik: · Külvipinna suurendamine, sest rahvaarv pidevalt kasvas ja neid oli vaja ära toita. 1) Võeti kasutusele sööti jäänud maad. 2) Raiuti metsi maha ja rajati nende asemele põllud. 3) Hakati tegelema maade kuivendamisega. Haritavat maad hangiti juurde soode ja merede arvelt. · Toimub aktiivne sisekolonisatsioon. Lääne-Euroopast, kus juurdeharitavat maad polnud võimalik enam saada, hakatakse liikuma ida poole ja hõivama Elbe jõest ida poole jäävaid alasid. · Tehnika areng on aeglane, kuigi mingid uuendused tulevad. Võetkase kasutusele raske ratasader. Leiutatakse rangid (hobuse tööriista ette rakendamiseks) ja rauad hobuste jaoks. Nende kasutusele võtmine tähendas seda, et hobune hakkas muutuma ka tööloomaks (varem oli härg)
annaabi.ee 
