Ruumides tinaraamides klaas- vitraazid. Gooti stiil suured aknaavad soodustasid vitraazmaali (roosaknad kunst sissekäigu kohal). Tahvelmaal. Romaani stiil varakristlikest dünaamilisemad, kuid massiivsed basiilikad, ümarkaar. Gooti stiil teravkaar, kirikutornid (tihti kaks) rarhitektuu sirutusid taevasse. Sagenes kivihoonete ehitamine. Inimene kui vahendaja teenib jumaliku päritolu muusikat. Vaimulik muusika seotud jumala- teenistusega, ei olnud iseseisvat rolli (missa); muusikahariduse keskusteks kloostrid. muusika üldiseloomustus Noodikirja teke. Ilmalik laul ja
Kas keskaja võimustruktuurid olid inimest kaitsvad või hävitavad? Keskaeg algas 1535. aastal. Siis olid võimul vasallid ja piiskopid. Vasallid ja piiskopid elasid linna ja talupojad maal. Talupoegade elu maal oli poole raskem ja keerulisem kui vasallide ja piiskoppide elu linna. Kuna talupojad pidid koguaeg raskeid töid tegema. Keskaegse orduriigi valdused sirutusid katkematult Leedu piirist kui Soome laheni. Tähtsamateks tugipunktideks olid Viljandi ja Tallinn. Orduriik jagunes väiksemateks haldusüksusteks, mida juhtisid foogid ja komtuurid. Liivi ordut juhtis ordumeister. Tähtsamaks Vana -Liivimaa maahärraks oli Riia piiskop. Riia peapiiskopile, nagu ka teistele piiskoppidele, kuulus teatavatel aladel nii vaimulik kui ilmalik võim ja seal oli ta täieõiguslik vürst. Neid alasid nimetati tema stiftiks. Piiskoppide vaimulikku võimkonda
või madalad mäed tõusid veest järsult tervelt üheksa kümnendiku rannajoone ulatuses. Erandid tegid maastiku ainult pisut vaheldusrikkamaks, ja isegi nendes kohtades, kuas kallas oli võrdlemisi laugjas, oli taamal mõni küngas. Lk 55 -- Kõrged kaldad võisid olla teineteisest vähemalt saja jala kaugusel, kuid läänes ulatus väike madal maariba kaugele ette, et surus jõe poole kitsamaks. Kuna põõdad rippusid alla vee kohale ja kirikutornide kõrgused männid sirutusid valguse poole, kuni nende oksad segunesid, siis oli silmal ka lühikese maa pealt raske märgata kaldal ühtki nõgu, mida mööda jõgi oleks võinud voolata. Järsul kaldal kasvavast metsast polnud samuti näha ühtki jälge järve väljavoolust, kõik kokku paistis ühe ääretu lehtvaibana. _ Vaevalt olid ränduridbmöödunud päris järve kaldal kasvavate pöösapitsist, kui nad leidsid
Nad kasutasid hüppelatile lähenemiseks tõukejalapoolset 35-55 kraadi all toimuvat hoojooksu, hüppelati ületamine toimus aga horisontaalasendis keha kallutamisega tõukejala poolsele küljele. Sellises asendis hüppaja nagu veeres üle hüppelati. Hiljem hakati seda hüppeviisi kutsuma ,,sisejalaks". Paljud hüppajad, toetudes küll põhimõtteliselt kirjeldatud hüppestiilile, täiustasid hüpet vastavalt endi kehalistele iseärasustele. Pikakasvulised ja suhteliselt aeglased hüppajad sirutusid horisontaalselt lati kohale. Kiirete liigutustega hüppajad pidasid otstarbekamaks saavutada lati kohal grupeering selliselt, et keha tõmmati kerra, mis võimaldas sukelduda ülakehaga lati taha. Nii ilmus põhimõtteliselt uus hüppeviis - rullhüpe. Peale äratõuget sooritasid hüppajaid nüüd suhteliselt väiksema ulatusega pöördliigutuse ja ületasid hüppelati mitte küljega, vaid seljaga ja mõnikord ka rinnaga. Et tolleaegsed
Aadlikke ja ülirikaste kaupmeeste villasid võiks kirjeldada kui poeesia, filosoofia ja diskussioonide harrastamise paika, mille kujundamisel ei mänginud tähtsat rolli mitte ainult arhidekt, vaid ka kunstnik ja skulptor ning ka nende alltöötav käsitööliskond. Pidulike ruumide kujundusvõttestik oli järgmine: ukseavadel oli kolmnurkse frontooniga siseportaalid, põrandad olid kaetud marmorplaatidega, seina allosa kattis kõrge sokkel, millelt sirutusid laeni seinu rütmiliselt liigendavad pilastrid, mille vaheline pind oli kaetud kas gobeläänide või maalidega, kasutati nii freskot kui ka tahvelmaali. Rumi sein lõppes laealuse, antiigist inspireeritud karniisiga, mida mõnikord eristas laest ka lai maalitud või reljeefne friis. Laetüüpidest oli kõige leinum kassettlagi, kuid esines ka tavalist talalage. Lae puittalasid võis katta maaling või nikerdus.
sõjaretkest Kunst Arhitektuur · Romaani stiil tasapinnalised reljeefid, Romaani stiil massiivsed basiilikad, ruumides tinaraamides klaasvitraazid ümarkaar · Gooti stiil suured aknaavad, mis Gooti stiil teravkaar, kirikutornid soodustasid vitraazmaali sirutusid taevasse, kivihoonete ehitamine · Tahvelmaal Keskaja inimese mõttemaailm Pahed. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda. Nähtav ja nähtamatu. Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Teda ümbritsesid pidevalt ,,ilmutused". Ilmutus ehmatas, kuid ei üllatanud Teispoolsus. Usuti, et põrgu või paradiis võisid saabuda juba homme. Põrgus olid kindlalt hukatusse määratud hinged. Paradiisis olid pühakud. Ime
basiilikad, ümarkaar. ümarkaar, hooned ei liikuvus, rahutus, kirg, ehitised. Eeskujuks Gooti stiil pürginud enam taevasse, ülepaisutatus; eesmär- Antiik-Rooma sammas- arhitektuur teravkaar, kirikutornid vaid olid monumendiks giks väljendada katoliku templid (TÜ peahoone). (tihti kaks) sirutusid oma loojale inimesele. kiriku ja absolutismi Püstitati ka praktilise taevasse. Sagenes Ilmalikest ehitistest oli vägevust. Rajati suuri funktsioonita ehitisi kivihoonete ehitamine. tüüpiline siseõuedega paleeansambleid, mis triumfikaari, ausambaid. plazzo mitme korruse pidid rõhutama valitse-
väitis, et pimedas leiavad nad kiiresti sinilinnud. Kass ütles, et rääkis kõigi vanade puudega metsas ning need tunnevad lindu. Lastele oli järgnenud ka Koer, kes oli Kassi paha plaani aimanud. Kass aga õhutas Tyltylit koera vastu ning poiss käskis koeral ära minna. Kui Koer truuks jäi ja ei lahkunud, õhutas Kass Koera kepiga lööma, aga Koer jäi alandlikuks. Siis ütles väike õde, et kardab ilma Koerata. Metsa jõudes lasi Kass Tyltylil teemanti keerata. Oksad liikusid ja sirutusid, puude tüved avanesid ja neist ronisid välja puude hinged. Alguses olid puud õnnelikud, et said võimaluse rääkida ning seletasid kõik läbisegi, aga siis ilmus puude kuningas Tamm, kes küsis, kas poiss on puuraiuja poeg. Tamm sai väga vihakseks ning luges ette, kui palju on poisi isa tapnud tema lähedasi puid. Tyltyl palus vabandust, kuid Tammes oli tekkinud soov kogu metsa puude orjastamise eest kätte maksta. Siis saabusid ka loomad
oli imel. Keskaja inimene nägi imet ka seal, kus imet polnud. Nüüdisaja inimene ei kipu teda nägema ka seal, kus ime tegelikult sünnib. Imedemaale kuulusid kindlalt pühakud ja reliikviad. Väljaspool kloostri- ja kirikukoole olid õpetajateks rändjutlustajad, kes tuletasid inimestele meelde kõigi jaoks kehtivaid Piibli kümmet käsku ja patuseid ootavaid põrgupiinu. Arhidektuur sisaldas sügavat sümboolikat. Kõigi ja kõige üle sirutusid taevasse kirikud. Ristimärgile oli allutatud kõik. Esimese aastatuhande vahetusel polnud see veel lunastaja ristisurma sümbol, vaid triumfimärk, tähistamas võitu pimeduse ja kurjuse jõudude üle. Rist on ka Jumalast antud võimu sümbol. Hiljem muutuvad ristimärgi tähenduses kõige olulisemaks Kristuse kannatused ja ristisurm. Piiblisüzeeliste piltide kaudu jõuab tavakristlaseni ka arusaam värvide sümboolikast,
oli imel. Keskaja inimene nägi imet ka seal, kus imet polnud. Nüüdisaja inimene ei kipu teda nägema ka seal, kus ime tegelikult sünnib. Imedemaale kuulusid kindlalt pühakud ja reliikviad. Väljaspool kloostri- ja kirikukoole olid õpetajateks rändjutlustajad, kes tuletasid inimestele meelde kõigi jaoks kehtivaid Piibli kümmet käsku ja patuseid ootavaid põrgupiinu. Arhidektuur sisaldas sügavat sümboolikat. Kõigi ja kõige üle sirutusid taevasse kirikud. Ristimärgile oli allutatud kõik. Esimese aastatuhande vahetusel polnud see veel lunastaja ristisurma sümbol, vaid triumfimärk, tähistamas võitu pimeduse ja kurjuse jõudude üle. Rist on ka Jumalast antud võimu sümbol. Hiljem muutuvad ristimärgi tähenduses kõige olulisemaks Kristuse kannatused ja ristisurm. Piiblisüzeeliste piltide kaudu jõuab tavakristlaseni ka arusaam värvide sümboolikast,
muutusid kohe uduks. Seda veidrat maastikupilti valgustas Päike, mis tõusis ja loojus palju kiiremini kui praegu. Ei olnud ookeane, atmosfääri ega elu. Läks mõõtmatult palju aega, aga maapind jahenes lõpuks, veetilgad kondenseerusid, loodi atmosfäär ja algas elu Maal. Koos eluga sai alguse ka individuaalsus, evolutsiooni jaoks tähendas see, et ei ole olemas kahte täpselt ühesugust vormi. Elu sõltus ja sõltub valgusest ja veest, taimed, mis sirutusid üles valguse poole, arendasid välja omaenda veereservuaari ja toitesüsteemi. See võimaldas neil tungida kuivale maale. Esimene taimestatud maastik oli üks madalamaid laguune, kaetud sambla, sõnajalgade ja soise okaspuumetsaga. Algas ka loomade elu, amfiibide ajastu. Mõne aja pärast kliima jahenes, sellele järgnesid jätkuvad kontinentide liikumised ja üksteisest eraldumised, tekitades uusi ookeane või kokkupõrkumisel mägesid, eelajalooline maastik sai oma kuju
annaabi.ee 
