5. JÄRELDUSED Tegelik moolsoojuste suhe on 1,40 ja tegelik heli kiirus 0° juures on 330 m/s. Meie saadud tulemused on 0,365 ja 168,24m/s, see tähendab et meie katse laboratooriumis ebaõnnestus, kuna õppejõu poolt määratud heligeneraatori sagedusel tekkis ekslikult ostsilloskoobi ekraanile ühe võnke jooksul kaks kindlat sirgjoont: vertikaalne ja diagonaalne. Katse oleks välja tulnud siis, kui oleksime ostsilloskoobi ekraanilt lugenud välja vaid sinna moodustunud vertikaalsete sirgjoonte andmeid. See viga mõjutas ka mõõtetulemuste tabelit, kus kuue kolvi otsa koordinaati esinesid vaheldumisi kindlate arvuliste väärtustena. Kui katse käigus oleksime lugenud ostsilloskoobilt vaid vertikaalselt tekkinud sirgjoonte andmeid ehk sellisel juhult liidaksime katsete 1. ja 2,, 3. ja 4., 5. ja 6. koordinaatid, saaksime kolme kolvi otsa keskmiseks koordinaadiks 7,33 cm. Sellist arvu kasutades, saame samade valemite kaudu
neliklemmiks. Neliklemmi konstandid on A, B, C, D Põhivalem: Passiivse neliklemmi konstantide vaheline seos: Sümmeetriline neliklemm: 2) Konstantide ühikud A, D – ühikuta suurused B - Ω (oom) C – S (siimens) 3) Neliklemmi ringdiagrammi valem Esimesed kaks vektorit kujutavad endast voole lühisel ja tühijooksul, kolmas vektor aga voolu ühes koormusolukorras (joon.9.16). Ringjoone keskpunkt c asub neid vektoreid ühendavate sirgjoonte (ringi kõõlude) keskristsirgete lõikepunktis. Kolmefaasilised voolud 1) Mitmefaasiliste süsteemide sümmeetria tingimused 2) Sümmeetriliste süsteemide põhiomadus 3) Tähtühendus – liini ja faasi suurustevahelised seosed sümmeetrilistel koormustel L1, L2 ja L3 - kolme juhet, millega koormus e. tarbija on ühendatud generaatori faasimähistega (antud juhul algustega A, B ja C) nimetatakse liinijuhtmeteks.
Keeru otspunktide vahelist kaugust nlm. kruvijoone sammuks 78. Milliste parameetritegaon maaratud sllindriline kruvijoon? * Raadius(r), samm (h), kaellsus (vasaku- voi paremakaeline) 79. Kuldas ~valdub silindril ise kruvijoone Ohekeeru pikkus sammu ja diameetri kaudu? * 12=h2+(nd) 2 80. Mis on algebrallse pinna jark, lahtudes geomeetrillsestseisukohast? * Aigebralise pinna jark on vordne selle pinna ja tasandi loikejoone jarguga vol selle pinna ja sirgjoonte lolkepunktlde arvuga 81. Kuidas tekib uldkujullne poordplnd? * Tekib mistahes jeone poorlemlsel umber klndla slrgjoone, mlda nlm. poordplnna teljeks 82. Mis on poordpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, voo)? * 1) Kui poordpindaloigata telge lablva tasanditega, sits saadaksemerldlaan 2) Poordpinnateljega ristl olevaid loikeid nimetatakse poordpinna paralleelideks 3) Suurima ja vaiksema raadiusegaparalleelenlm. Vastavalt poordpinna
kruvijoone keeruks. Keeru otspunktide vahelist kaugust (s.o. keeru kõrgust), nim. kruvijoone sammuks (h). 55. Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius (r), samm (h), käelisus (vasaku- või paremakäeline). 56. Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? Algebralise pinna järk on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga. 57. Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Tekib mistahes joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nim. pöördpinna teljeks. 58. Mis on pöördpinna meridiaan (paralleel, ekvaator, kael, vöö)? Pöördpind tekib mis tahes joone (moodustaja) pöörlemisel ümber kindla sirgjoone, mida nimetatakse pöördpinna teljeks. Pöördpinna teljega risti olevaid lõikeid nimetatakse pöördpinna paralleelideks. Pöördpinna ekvaator on suurima raadiusega paralleel.
V: Näpuga maalimisel kasutatakse pintslitehnikaga võrreldes rohkem käe erinevaid osi, seepärast peaks lapsel olema võimalus tegeleda mõlema maalimisviisiga. Näpumaalingute tegemine on igas vanuses lõbus tegevus. K: Milliseid tähti peaks laps kõigepealt selgeks õppima ? V: See on lastel erinev. Arvatavasti leiad, et ainult kurvilised (S või O) või sirgjoontest tähed (T ja I) jäävad lapsele palju kergemini meelde kui kurvide ja sirgjoonte kombinatsioonid (B, P) [Viide : Dr Richard & C. Woolfson ,,Arukas laps"] Kasutatud kirjandus 1. http://www.hm.ee/index.php?046326 2. http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Koolieelikuiga 3. http://www.hopsti.ee/lapse-areng-2a-18a 4. A. Wahlgren ,,Kooskasvamine" 5. http://www.orula.ee/?id=43&keel=ee 6. web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44192/nv4.pdf 7. web.keila.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=44193/nv5.pdf 8. web.keila.ee/orb
b) samm keeru otspunktide vahelist kaugus 78) Milliste parameetritega on määratud silindriline kruvijoon? Raadius r, samm h ja käelisus (vasaku- või paremakäeline). 79) Kuidas avaldub silindrilise kruvijoone ühe keeru pikkus l sammu h ja diameetri d kaudu? 80) Mis on algebralise pinna järk, lähtudes geomeetrilisest seisukohast? See on võrdne selle pinna ja tasandi lõikejoone järguga või selle pinna ja sirgjoonte lõikepunktide arvuga. 81) Kuidas tekib üldkujuline pöördpind? Joone pöörlemisel ümber kindla sirgjoone (pöördpinna telje). 82) Mis on pöördpinna... ? a) meridiaan pöördpinna telge läbiv tasand b) paralleel pöördpinna teljega risti olev lõige c) ekvaator suurima raadiusega paralleel d) kael vähima raadiusega paralleel e) vöö kahe paralleeliga piiratud pöördpinna osa 83) Kuidas tekib joonpind? Nimetage joonpinnad.
- KENV on parand keskkonnatingimustest, - KOBJ on parand mõõdetavast objektist. 25. DETAILI GEOMEETRILISTE HÄLVETE MÕÕTMINE Ristseisu hälve - st hälve nurgast 90o, väljendatakse lineaarpikkusmõõtmena mõõtepikkuses. Ristseisu hälve on arvutatav pinna ulatuses valemiga RA = pinna ulatus × tan , kus on hälve nurgast 90 o Sirgjoonelisuse hälve - Sirgjoonelisus on kahe paralleelse sirgevaheline tsoon, kusjuures tegelik sirge peab mahtuma lõtkuta nende sirgjoonte vahele. Detail seatakse paralleelseks aluspinnaga pikkusplaatide ploki abil. Kellindikaatori näit on sellel puhul kahes kohas detailil maksimaalne. Kuivõrd detaili liigutamine on raskendatud võib nihutada statiivi nii, et kellindikaatori otsik liigub detaili pinnal. Võetakse kellindikaatori näit LiSTR 5 kohas sirgel, kohad peavad asetsema võrdselt mõõteulatuses. Sirgjoonelisuse hälve STR on mõõtevahendi näitude maksimaalne erinevus mõõteulatuses
A3x3 (420x891 mm); A3x4 (420x1189 mm) kuni A3x7 (420x2080 mm) A2x3 (594x1261 mm); A2x4 (594x1682 mm); A2x5 (594x2102 mm) A1x3 (841x1783 mm); A1x4 (841x2378 mm) A0x2 (1189x1682 mm); A0x3 (1189x2523 mm) Kustutuskumm Kustutuskumm on töökõlblik siis kui ta on pehme, ei kraabi ega libise paberil, eemaldab grafiiti ning ei määri paberit. Liigseid pliiatsijooni on otstarbekas maha kustutada läbi õhukese kustutusplaadi avade või pilude. Joonlaud Sirgjoonte tõmbamiseks kasutatakse põhiliselt joonlaudu, kuid ka kolmnurki. Joonlaud peab olema sirge ning ilma täketeta. Mõõtjoonlaud on eriti täpse skaalaga ning seda kasutatakse pikkuste ülekandmiseks joonisel, samuti joonisel olevate pikkuste mõõtmiseks. Rõhtsate rööpjoonte tõmbamiseks sobib T-kujuline juhtklotsiga joonlaud, nöörjoonlaud, rullikuga rööpjoonlaud ja mehaanilised koordinaattüüpi või pantograaftüüpi rööplauad
tugevust ja kõvadust, kuid alandavad tunduvalt plastsust. Vesinik (H2) -- kahjulik lisand terases, kogunedes keevisõmbluse üksikutesse osadesse, põhjustades keevitamisel pooride ja väikeste pragude teket. Süsinikterase marki saab määrata sädemeproovi abil. Surudes proovitükki vastu pöörlevat lihvketast, tekib sädemete vihk, mille kuju ja värvus olenevad süsiniku ja legeerivate elementide kogusest terases. Põletamisel tekitavad helendavad rauaosakesed sirgjoonte kimbu, millest igas suunas paiskuvad laiali süttinud süsinikuosakesed. Suurema süsinikusisalduse korral muutub põhiline sädemetevihk lühemaks ja peenemaks, hargnemisi tekib aga rohkem. Terased, mis sisaldavad 0,15...0,20% süsinikku, tekivad õlgkollased sädemed, süsinikusisaldusel 0,25...0,50% muutuvad sädemed helekollaseks, 0,6...1,1%-lise süsinikusisalduse puhul aga valgeks. Veel suurema süsinikusisalduse korral annavad terased juba tumepunaseid sädemeid. Terase keevitatavus.
Kirjutades toetub käsi väikesele sõrmele, mis on lõdvalt peopesas. Vahendi sõrmedega katmata alumine osa võiks olla u 2cm, vasakukäelistel kuni 4cm. Harjutamist vajab töölehe paigutamine lauale, liigutamine ülespoole (harva ka alla) ja abikäe kasutamine kirjutamise ajal. Paremakäeline peaks lehe paigutama veidi kehast paremale, väikese nurga alla vasakule. Vasakukäelisel vastupidi. Kirjutamise graafilised eeloskused on olulised täheelementide eelduseks. Alustama peaks sirgjoonte joonistamisest (eri suunas, punktist punkti, ülalt alla, eri pikkuses jne). Iga joone tõmbamisele peaks järgnema lühike lõdvestuspaus: hingamine, sõrmede lõdvestamine. Graafilise harjutuse sobivaks kestuseks on 4-5min. Edasi tuleks harjutada sirg- ja kaldjoonte joonistamist paralleelselt (erineva ja sama vahega). Järgmine etapp on kaarte (poolovaalide) joonistamine (eri suunas!). Edasi tuleb ringide ja ovaalide joonistamine (ovaali puhul oluline teha seda kaldu)
Erinevus on vaid selles, et seekord ei vaata me järjest suuremaid jada liikmeid, vaid järjest sarnasemaid funktsiooni argumente. Sellest on kõige lihtsam ilmselt mõelda jällegi geomeetriliselt. Oletame, et tahame teada, kas funktsiooni piirväärtus kohal on . Tõm- bame nagu jadadegi puhul väärtuse ümber alt ja ülevalt tõkestavate sirgjoonte paari. Kui nüüd olenemata valitud sirgjoontest võime alati leida argumendi ümber vahemiku, mille jaoks graafik jääb nende sirgjoonte vahele, siis ongi piirväärtus kohal võrdne -ga. Näiteks eelmise funktsiooni piirväärtus kohal lõpmatus on null ehk 314
Kergesti hooldatav murupind, mis alati ei pruugi olla niidetud. Teeradu nii vähe kui võimalik, et mitte lõhkuda plaani ühtsust, soovitavalt sammukaugusele asetatud plaatidest, mille vahel muru või muud madalad taimed. Veebasseinid lastele suplemiseks. Vähe puid, rohkem õitsevaid põõsaid, püsililli ei pruugi enam kasvatada peenardes, suvelilli kasutatakse vähe. Tahetakse saavutada kontrasti müüride, plaadistatud pindade, basseinide ja teiste elementide distsiplineeritud sirgjoonte ja pindade ning vabalt kasvava dekoratiivse haljastusega, mis oleks justnagu looduse või juhuse poolt paika pandud. Lehestik pehmendab majaseinte rigiidsust..." Sven Hermelin, (Trädgårdskonst, Stockholm 1948): "Hea plaan eeldab vajaduste analüüsi. Mida väiksem on planeeritav maatükk, seda olulisem on analüüs. Sest väikesele maa-alale mahub ainult kõige tähtsam - oluline on teha õige valik." Üldiselt taotletakse aedades esinduslikkuse asemel üha enam intiimsust ja meeldivust,