mesosalpinx); tagumise lestme külge kinnituvad munasarjad (neil on ka väike munasarjakinnisti e. mesovarium) ja suurem osa laisidemest kulgeb emakalt vaagnaseinale (see osa on emakakinnisti e. mesometrium). Emaka servade ja kinnisti vahel on sidekoe kogumik, milles on veresooned ja närvid – see on parameetrium. Veel: emaka ümarside, emaka hoidesidemed jne. B. Naise välised suguelundid (pudendum femininum, cunnus, vulva): suured häbememokad, kõdisti, väikesed häbememokad, tupeesik. Suured häbememokad (labia majora pudendi): nahavoldid lahkliha piirkonnas (vastavad mehe munandikotile) Kõdisti (clitoris): väike tundlik elund häbemepilu ees, sees kõdistikorgaskehad (vastab osaliselt mehe sugutile) Väikesed häbememokad (labia minora pudendi): väikesed nahavoldid häbemepilu külgedel, lähevad üle kõdistiks (vastavad osaliselt mehe sugutile) Tupeesik (vestibulum vaginae): sügavam osa häbemepilust, siia avaneb tupp, kusiti ja näärmed.
Välimine kusitisuue tagapool kliitorist, tupesuudme ees. Mehe kusiti-kõverdnud, kuni 23cm pikk torujas. Algus: eesnääre, sugutikäsnakeha, avaneb välimise kusitisuudmena. Kusitisulgur-lihaskiudude kimbud ümbritsevad rõngana kusitit. Mehe sisesuguelundid-munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnäärme, sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid-suguti, munandikott. Naise sisesuguelundid-munasarjad, emakas, munajuhad, tupp. Välissuguelundid-suured, väikesed häbememokad, kliitor. Munandid-mehe sugurakud, meessuguhormoonid. Munandimanus-spermide valmimine. Seemnejuha-sperma väljajuhtimine. Seemnepõieke-seemnerakud aktiivsed. Eesnääre-soodustab nõre väljapaiskamist. Sugutisibulanäärmed-näärmete nõre lisandub seemnevedelikule. Suguti-uriini, seemnevedeliku väljutamine. Munandikott-munandid, manusest. Munasari-naissugurakud, naissuguhormoonid. Munajuha-munaraku väljastamine. Emakas-menstruatsioon, rasedus. Suured häbememokad-piiravad häbemepilu.
suguelundkondade ehituslikud sarnasused Mõlemad paiknevad keha alaosas. Osa meeste siseelunditest on kehavälised, naistel on kõik kehasisesed. Pärasool, jämesool, põis. VALE Mehe naise suguelundkondade ehituslikud erinevused Mehe sisemised suguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre. Välimised suguelundid on munandikott ja suguti. ·Naise sisemised suguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas, tupp. Välimised on häbemekink, suured häbememokad, väikesed häbememokad, kõdisti, tupeavaus, neitsinahk. ·Mehel on kuseteed ja suguteed koos, aga naisel eraldi. ·Mehel moodustub sperma, naisel vaid munarakud. ·Mehe sugunäärmed paiknevad munandikotis, naise sugunäärmed kõhuõõnes. ·Mehe seemnerakkude suurus on umbes 35 m, naise munarakkude suurus umbes 0,1 mm (naise suurim rakk). ·Seemnerakk koosneb peast ja sabast, munarakk on ümmargune. Hingetoru kõri ja kopsutorusi ühendav hingamisteede osa Kopsutoru Hingetoru
Alati ei saa seksuaalvahekorras mõlemad partnerid või üks partneritest orgasmi või tajuvad partnerid seksuaalvahekorras orgasmi erineval ajal, kuid seksuaalvahekord võib sellest hoolimata olla rahuldust pakkuv ja meeldiv. Muutused, mis seksuaalse erutuse tulemusena aset leiavad(naisel): Hingamine kiireneb Tupp muutub niiskemaks Emakas lükkub taha ja üles Kaks kolmandikku tupest suureneb Häbememokad täituvad verega Kliitor kasvab jne. Orgasmi tunnetus igalühel on erinev Samas kõige tähtsam on siiski inimese aju, mis juhib seksuaalelu. Aju on seksi keskus, suguelundid vaid täidavad aju korraldusi. Seksuaalärritus sünnib ajukoore eri piirkondade koostööst. Tänan kuulamast!!!
Mõned read nendest olid: " suuremat botaanikut ega zooloogi pole eales sündinud" ja et tema liigitus süsteem "on suurim teadussaavutus". Võibolla mõtlete, kust tulid tal ideed kõikide liikide kirjelduseks. Linne teine rabav joon oli alaline, vahel lausa palavikuline kiindumus seksi. Teda rabas muuhulgas mõnede merekarpide sarnasus naise häbemega, nii said ühe kakarbilise kehaosad nimeks vulva, labia, pubes, anus ja hymen (häbe, häbememokad, häbemekink, pärak ja neitsinahk). Kevadist aegagi kirjeldas ta järgmiselt: "Sugupooled peavad pulmi...". Üks taimeliik sai Carlilt nimeks Clitoria (lad k clitor kliitor). Jah teda peeti küll veidrikuks, kuid tema liigitussüsteem on võrratu. Enne Linned anti taimedele lohisevalt kirjeldavaid nimesid ja ei osatud neid ka liigitada.
Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine.
*Jääkainete filtreerimine verest lõpliku uriinina *Primaarne uriin- sellest toimub organismile vajalike ainete ja vedeliku tagasiimendumine ning moodustub lõplik uriin. *Vere keemilise koostise hoidmine (süsteemset vererõhku reguleeriv toime) 58) Nimeta kuseelundid. Neerud, kusejuhad, kusepõis, kusiti 59) Kui suur on umbes lõpliku uriini hulk ööpäevas? Umbes 1,5 liitrit. 60) Nimeta naise sisemised ja välimised suguelundid. Välimised: Häbemekink Suured häbememokad Väikesed häbememokad Kõdisti Tupeavaus Lahkliha Kusiti Sisemised: Munasarjad Munajuhad Emakas Tupp 61) Missugune sugunääre naistel toodab munarakke? Munasarjad 62) Missugune sugunääre meestel toodab spermatosoide? Munandid. 63) Nimeta sisemised ja välimised suguelundid. Sisemised: Munandid Munandimanused Seemnejuhad Seemnepõiekesed
Kondoom on ühekordseks kasutamiseks. Kontrolli alati säilivusaega. Kondoomi saab panna tuppe suvalisel ajal enne vahekorda, aga igal juhul enne kokkupuudet mehe sugutiga. Kondoomi saab paigaldada lamades, kükitades, üks jalg toolil. Paigaldamiseks sobiva asendi leiab igaüks ise. - Võta kondoom seda vigastamata pakendist välja. - Hoia kondoomi suletud otsast ja pigista rõngas keskmise sõrme ja pöidla vahel kokku. Teise käe sõrmedega lükka väikesed häbememokad laiali ja pane kondoom tuppe nii kaugele, kui võimalik. Nüüd pane nimetissõrm kondoomi lahtisest otsast sisse ja lükka seesmist rõngast kaugemale tuppe. Välimine rõngas peab paiknema tupe sissekäigu juures. - Vahekorra alguses on hea, kui naine juhib mehe suguti tuppe nii, et see ei satuks kondoomi ja tupeseina vahele. Kuna naise kondoom ei ole pingul, võib see vahekorra ajal liikuda, mis aga ei vähenda rasestumisvastast toimet, kuni mehe suguti jääb kondoomi sisse.
munandites. Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 79. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad sisemiste elundite kaitse (sisepind kaetud limaskestadega, millel antibakteriaalne toime); 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine; 3) munajuhad (2) viljastamisprotsess; 4) munajuhalehtrid (2) võtavad vastu munaraku; 5) munasarjad (2) munarakkude ja hormoonide tootmine.
Sünnitusel tõmbuvad emaka lihased kokku ja pressivad lapse ema kehast välja. · Tupp Tupp on elastne lihaseline toru, mis mahutab suguühte ajal peenise. Sünnituse käigus moodustab see osa sünnitusteedest Naise välimised suguelundid · Kliitor- on hernesuurune moodustis jäigastumisvõimelisest (erektiilsest) koest, mis on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvidega. · Häbemekink (ehk mons pubis), on kaetud kolmnurga kujulise karvkattega · Suured häbememokad - Need on kaks lihavat nahavolti, mis ulatuvad jalgade vahel häbemekingult alla ning moodustavad välissuguelundite piiri (häbeme). · Väikesed häbememokad - on rikkaliku veresoonkonna ja paljude närvidega õhukesed sidekoevoldid, mis kohtuvad häbemekingul. Seal moodustub kliitori kohale väike kate. · Tupe sissekäik - Kui noor naine ei ole veel olnud suguühtes, katab tupe avaust osaliselt õhuke kest, mida nimetatakse neitsinahaks.
Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a,
Hingamiselundkond: ninaõõs, kõri, hingetoru, kopsutorud, kops varustab organismi hapnikuga ja viib välja CO2. Erituselundkond: neerud, kusejuhad, põis, kusiti vabastab organismi jääk- ja kahjulikest ainetest. Sisenõreelundkond: Ajuripats, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, kõhunääre, neerupealsed toodavad hormoone keha talituse reguleerimiseks. Suguelundkond: mehel: munandid, munandimanused, seemnejuha, eesnääre, suguti. naisel: munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, häbememokad. vajalik järglaste andmiseks, sigimiseks. Närvisüsteem: peaaja, seljaaju ja närvid kordineerib kogu organismi ja tema keskkonna suhteid. Nahk 1.Nahk on katteelund ja kaitseb teisi kudesid mehaaniliste vigastuste, keemiliste mõjutuste ja mikroobide sissetungi eest. 2.Nahk on erituselund nahas asuvad higinäärmed, mille kaudu eritatakse jääkaineid ja üleliigseid aineid (vett). 3. Nahk on temperatuuri
Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Naise suguelundid Välimised: 1) suured ja väikesed häbememokad paksud naha kurrud, mis on seest kaetud limaskestaga 3) väikesed häbememokad limaskestakurrus, mis piiravad tupeava 2) kliitor ehk korgaskeha erektsiooni võimega, erektsiooni seisundis täitub verega. Sisemised: 1) tupp nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee; 2) emakas loote kasvamine;
Kaisa Susi 8.klass JärvaJaani 2013 Sisukord Naissuguelundid Meessuguelundid * Suured häbememokad * Suguti * Tupp * Munandid * Emakakael * Seemnekuse juha * Emakas * Eesnääre * Munajuhad * Seemnerakud
Asukoht on kahe ajupoolkera vahel. Naiste suguelundkond Rinnanäärmed – Piima tootmine raseduse ajal ning imetamisperioodil. Munasarjad – Munarakkude küpsemine ja väljutamine, naissuguhormoonide valmimine. Munajuhad – Munarakkude teekond munasarjadest emakasse. Emakas – Loote arenemine ja raseduse lõpus loote väljutamine. Tupp – Suguühte ajal seemnerakkude teekonna algus, kust nad lähevad emakasse ja sünnituse ajal on tupp loote väljutuskanaliks. Väikesed häbememokad – Sisaldavad väikesi esikunäärmeid, piiravad tupeesikut, nende vahele avanevad kusitisuue, tupp ja suurte ning väikeste esikunäärmete juhad. Kõdisti – Sisaldab rohkesti retseptoreid, mille ärritamine tekitab sugulist erutust. Suured häbememokad – piiravad häbemepilu, sisaldavad suuri esikunäärmeid. Progesteroon tekib samuti munasarjades. Paneb aluse naiselikkusele, reguleerib menstruaaltsüklit,
Vajavad madalat temp. ja ei tohi verega kokku puutuda, kuna on kehale võõrad rakud. Spermi arengutsükkel vältab mehel 70-85 päeva. Valmis sugurakud talletuvad munandimanustes. Ühe seemnepurskega eritub mehel tavaliselt mitusada miljonit spermi. 4. Nimeta naise suguelundid ja nende ülesanded. 1) SISEMISED: munasarjad(tekivad sugurakud ja suguhormoonid), munajuhad(munarakkude edasijuhtimine ja toimub viljastamine), emakas(loote areng), tupp(ühendab emakat väliskekonnaga), häbememokad ja kliitor(ümbritsevad tupeava) 5. Kirjelda munarakku (milline on, kus tekib, millal, kui palju, kui kaua). Munarakud ehk ovotsüüdid tekivad munasarjades. Kus tekib üks munarakk. Küpsemine kestab 3kuud. Eelas rakud kujunevad välja loote eas, küpsevad alates murdeeas, kuni 50 aastaseni. Ovulatsioon on munaraku eraldumine. 6. Mis on, kus toimub viljastamine? toimub munajuhas2)viljastamisel ühineb munarakuga üks sperm3)viljastamisel saab järglane
Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused. Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis. Tumedamaks võivad muutuda ka karvad kätel , jalgadel ning tumedaverelistel ka ülahuulel. Mõned karvad võivad ilmuda ka kõhu keskjoonele nabast allpool ja rinnal. 4
palavik valud lihastes lümfisõlmede suurenemine Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud. Punetavate laikude pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad ja uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. Naistel võivad villikestest ja haavanditest haaratud olla nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. GENITAALHERPESE RAVI Eestis on võimalik kasutada kõige kaasaegsemaid viirusevastaseid vahendeid, mida inimkond tunneb, pole genitaalherpest võimalik lõplikult välja ravida. Kellel viirus kord juba veres on, sellel jääb see püsima elu lõpuni. Küll aga lühendavad tõhusad viirusevastased ravimid tunduvalt haigushoo pikkust ja vähendavad selle raskusastet. Eriti oluline on esmase genitaalherpese korrektne ravi. Õigel ajal alustatud ravi
· Eesnääre (seemnevedeliku lisamine) · Purskejuha (selle kaudu toimub seemnepurse) · Joonis lk 136, 137 + tv joonis 15 102. Spermide teke ja kulg mehe organismis. Spermid tekivad munandites, liiguvad munandimanustesse, eesnäärmes lisatakse seemnevedelikku. 103. Nimeta naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded. Välimised: · Suured häbememokad (nad piiravad häbemepilu) · Väiksed häbememokad (piiravad tupeesikut)(sisemiste elundite kaitse) · Kliitor ehk korgaskeha (erektsiooni võimega) Sisemised: · tupp (nii suguakti toimumise paik, kui ka sünnitustee) · emakas (viljastunud munarakk areneb looteks)(loote kasvamine) · munajuhad (2) (viljastamisprotsess) (munarakk toitub munajuha eritisest sel ajal, kui liigub emakasse) · munasarjad (2) (munarakkude ja hormoonide tootmine) · joonis lk 132, 133 + tv joonis 15 104
Seksuaalne ahistaja võib kujundada juttu vastavalt oma vajadustele ning see ajab lapse veelgi rohkem segadusse. Laste seksuaalse ahistamise ohjamiseks on oluline teha preventiivset tööd. Lastele tuleb õpetada, mida täiskasvanud tohivad teha ja mida mitte, kujundada lapse eneseväärikust. Selle teema käsitlemine klassis võib olla tundeõrn teema. Somaalias, Sudaanis, Eritreas ja Malaisias võib naistele teha vaaraolõikust, mille käigus eemaldatakse kliitor ja väikesed või suured häbememokad ning jäetakse tikusuurune auk urineerimiseks ja menstruatsiooniks. Ka Lääne-Aafrikas ja Ida-Aafrikas on erinevaid mutilatsiooni vorme. Mutilatsioon põhjusta tüdrukutele psühholoogilisi ja füsioloogilisi probleeme. Viimases peatükis tutvustati seksuaalõiguste ja reproduktiivse tervishoiu eetilisi aluseid, mis on kooskõlas rahvusvahelise inimõiguste deklaratsiooniga. Seksuaalseid ja reproduktiivseid
Tavaliselt annab genitaalherpese tekkest märku kas üksainus või siis mõni sümptom. Esmase genitaalherpese puhul tekivad nii naistel kui meestel suguelunditele punetavad laigud, mille pinnale moodustuvad mõne aja möödudes erineva suuruse ning kujuga villid. Varem tekkinud villid haavanduvad, uusi ville võib pidevalt juurde tekkida. Haiguskolde piirkond on tavaliselt äärmiselt valulik. On võimalik, et naistel on villikestest ja haavanditest haaratud nii suured häbememokad, tupp kui ka emakakael. 4 Meestel võivad villid ning haavandid paikneda mitte üksnes suguelundi peal, vaid ka kusetoru sees. Tavaliselt kaasneb valulike limaskesta- ja nahanähtudega ka üldine nõrkus, palavik, lihasvalu ning valulikkus urineerimisel. Genitaalherpese esmase haigushoo raskus ja kestus on isikuti erinevad. Ravimata jätmisel võib esmane genitaalherpes olla raske kuluga ja kesta kuni 3 nädalat.
Ülemises osas laienev tupp ümbritseb emakakaela tupeosa ja moodustab tupevõlvi, mille tagumine osa on sügavam. Tupe seina ehitus. Limaskest on kaetud mitmekihilise lameepiteeliga ja moodustab ees- ja tagaseinal ristipidiseid tupekortse, mis on koondunud sammasteks, nn. kortsudesambad. Lihaskest on silelihaskoeline ja koos limaskestaaluse kestaga hästi venitatav. Tupe tagumise seina ülemine osa on kaetud kõhukelmega. Naise välimised suguelundid on suured häbememokad labia majora pudendi väikesed häbememokad labia minora pudendi kõdisti e. kliitor clitoris Tupeesikut piiravad erektiivsed nahakurrud - väikesed häbememokad (koosnevad elastsest sidekoest, sisaldavad veenipõimikuid). Viimased on ümbritsetud suurte häbememokkadega - paksude karvkattega nahakurdudega, mis eespool ühinedes moodustavad häbemekingu. Kliitor kujutab endast väikest võlvumust väikeste häbememokkade ühinemiskohal. Ta
Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid, mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained. 13 9. SUGUELUNDID 1. Naise suguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad – häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning
Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid, mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained. 13 9. SUGUELUNDID 1. Naise suguelundite ehitus ja talitlus: Välimised suguelundid: Häbemekink - rasvkoe padjand häbemeliiduse kohal, mis murdeeas kattub häbemekarvadega. Suured häbememokad häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suured häbememokad on samuti kaetud häbemekarvadega. Väikesed häbememokad - asuvad suurte häbememokkade vahel, piiravad tupeesikut. Nad on kaetud limaskesta meenutava roosa nahaga. Tupesuudmest tagapool nad ühinevad. Kõdisti (kliitor) - asub väikeste häbememokkade eesmises kokku-puutekohas. See on kõige tundlikum koht naise kehal ning
· Nüüdisinimene-H. Sapiens sapiens- asustas praktiliselt kogu Vana-Maailma ajavahemikus 50..40 tuhat aastat tagasi. · Kõnd kahel jalal: - S-kujuline selgroog mass jaotub väikesele pinnale aeglus siseorganis toetuvad üksteise peale + käed vabad töö tegemiseks Inimene läbi sajandite Suguelundkond Mees: sisemised: seemnepõieke,seemnejuha,munandid,eesnääre; välimised: peenis,munandikott Naine: sisemised: emakas,munasarjad,munajuhad,tupp; välimised: häbememokad Sperma meessugunäärmete poolt eritatud nõrede segu koos spermidega Seemnerakk - Väikseim ja kiireim,vajavad madalat temperatuuri, ei tohi erega kokku puutuda, meelemürgid kahjustavad, vahetuvad 70-päevaga, toodetakse elu lõpuni, tootmine hakkab murdeeas u 15-18, ühe purskega 200 miljonit rakku. Munarakk suurim rakk u 1mm, valmivad munasarjades,olemas sünnihetkest alates, juurde ei teki, valmivad murdeeas u 12-15a, elu jooksul 400 munarakku, lõpeb 55-60a, iga
Vöötlihaskiududest koosnev tahtele alluv kusitisulgur. Asub lahklihas. Naistel 4cm ja meestel kuni 26cm. Südame asend Sisemised munasarjad, emakas koos munajuhadega ja tupp. Südame välisehitus Välimised suured ja väikesed Parem koda, ülemises õõnesveenis ja häbememokad ja kliitor. vasak koda, vasakus kopsuveenide ühinemises Munarakk väljub munasarjast munajuhasse, olles valmis viljastumiseks. Südame klapid, hõlmklapid, Munaraku mitteviljastumisel emaka poolkuuklapid, ehitus, paiknemine, limaskesta pindmine kiht irdub, tähtsus veresooned katkevad ja toimub verejooks.
zona pelludica ORGANA GENITALIA FEMININA – NAISE SUGUELUNDID tertsiaarfolliikuleid – dominantse folliikuli täitumine vedelikuga - sisesuguelundid: munasari, munajuha, emakas ja tupp tertsiaarse folliikuli arengu lõppastmeks on põisfolliikul – folliculus - välissuguelundid: suured ja väikesed häbememokad ovaricus vesiculosus ehk Graafi folliikul (1-2 cm) -> selle valmimisel OVARIUM/OOPHORON – MUNASARI lõpeb I küpsusjagunemine -> tekib 2 sekundaarset ootsüüti ja algab - kujult meenutab ploomikivi ovulatsioon - 3x2x1 cm Ovulatsioon
Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas loote kasvamine, munajuhad viljastamisprotsessid, munasarjad munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
ainevahetuse kasutamata jääkide eraldamine väliskeskkonda. Erituselundkond Elundid - neerud, kusejuhad, kusepõis, kusekanal e. kusiti. ülesanne on vere püsiva koostise säilitamine. Suguelundkond -- Meessuguelundid; seemnesarjad, seemnejuhad, munandid, eesnääre, väline suguliige (suguti). Ülesanne on spermatosoidide moodustamine. Naissuguelundid: munasarjad, munajuhad (emakatõri), emakas, tupp, häbememokad, kliitor. Ülesanne on munaraku moodustamine, loote kandmine. Hingamiselundkond -- Ninaõõs, ninaneel, kõri, hingetoru, kopsud, kaks peamist bronhi. Ülesanne on gaasivahetus organismi ja välis-keskkonna vahel, osalemine hääle ja kõne tekitamisel. Kopsuhingamine (seesmine). Koeline hingamine. Meeleelundid: - Kõrv: välis-, kesk- ja sisekõrv. Ülesanne on helivõngete vastuvõtt. Nägemiselundid: Silm: laud,
Pidevalt spetsiaalsetes epiteelrakkudes. Edasi liiguvad spermid munandimanusesse, kus neile lisandub sperma vedelikku. Mööda seemnejuha suunatakse ampullidesse, kus lisatakse veelkord sperma vedelikku. Edasi liigub sperma eesnäärmesse, kus lisatakse viimast korda spermavedelikku, ja sealt läbi eesnäärme mööda purskejuha sperma väljub. 104. Nimetada naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded: (joonis 14) Välimised: suured&väikesed häbememokad(sisemiste elundite kaitse), kliitor(erektsioonivõime). Sisemised: tupp(suguakti toimumispaik, sünnitustee), emakas – loote kasvamine, munajuhad – viljastamisprotsessid, munasarjad – munarakkude ja hormoonide tootmine. 105. Ovulatsioon, menstruatsioon: Ovulatsioon – munaraku valmimine ning väljumine munasarjast. Menstruatsioon – emaka limaskesta irdumine. 106. Lahkliha paiknemine, funktsioonid Lahkliha - tupesuudme ja päraku vaheline tundlik piirkond.
hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Günekoloog- naistearst Intimhügieen Naistel tekib samuti smegmataoline eritis hämememokkade vahele. o Naistel pole vaja pesta tuppe või tupeesikut Pilet 4 1) Inimese närvisüsteem Ülesanne: loob sideme väliskeskkonnaga;
higinäärmed suguelundite ja kaenlaaluste piirkonnas. Kasvuspurt algab tüdrukutel umbes kaks aastat varem kui poistel, keskmiselt 12-aastaselt. Kasv ei ole alati sünkroonne jalad ja käed võivad kasvada kiiremini kui ülejäänud keha. Puusadele, reitele, kõhule ja rindadele koguneb rasvkude, mis loob naisele omased kehavormid. Tüdrukute sisemised suguorganid (munasarjad, emakas, tupp) kasvavad murdeea jooksul väga kiiresti. Ka välised suguorganid (kliitor, häbememokad) muutuvad suuremaks. Eesti tüdrukutel toimub esimene menstruatsioon umbes 12 ja poole aasta vanuselt, kuid on täiesti normaalne, kui esimene menstruatsioon algab mitu aastat enne 12-aastaseks saamist või hoopis mitu aastat hiljem. Murdeea muutustega käib kaasas eritus tupest, mis tekib umbes aasta enne esimest menstruatsiooni. Poiste puhul on murdeeaga kaasnevad kehalised muutused sarnased tüdrukute omadega.
mis mõjus Abdullahile ebameeldivalt. Niigi tujust ära Sultana muutus veelgi kurjemaks, kui teda tervitas kodus alkoholihaisuga Kareem. Sultana ei tahtnud enam Egiptuses viibida ning teatas, et järgmisel hommikul sõidetakse Monte Carlosse. 11. Monte Carlo Kui hommikul tervitas Sultanat taas Fatma, otsis printsess hetke, et küsida ümberlõikamise kohta. Selgus, et Alhaani ei kärbitud, nagu lubati, vaid temalt lõigati ära kogu kõdisti ja häbememokad. Käskijanna püüdis teha rõõmsat nägu ning tänas sellegipoolest Sultanat, et ta püüdis kuidagi aidata. Üsna pea lahkuti Kairost ning õhtul jõuti juba Lõuna-Prantsusmaale. Villaõuel tervitas neid Sultana õed Nura, Sara ja Tahani. Kuid Sultana rõõm osutus üürikeseks, kui talle teatati, et tema õde Reema viidi haiglasse. Sultanale ei tahetud kuidagi öelda, mis juhtus. Kui printsess sai viimaks teada, et Reema abikaasa peksis ta läbi ning
Organismile mittevajalikud ained - liigne vesi ja soolad - moodustavad uriini, mis liigub neeruvaagnasse ja edasi kusejuha kaudu kusepõide. Seega uriin ehk kusi sisaldab organismile liigset vett, soolasid ja kusiainet ehk karbamiidi. Tekkiva uriini hulk sõltub tarvitatud toidu ja vedeliku hulgast, samuti ka sellest kas inimesel on jahe või palav. 17.2 Suguelundkond 17.2.1 Naiste suguelundid Rinnanäärmed, Suured häbememokad, Munasarjad, Kõdisti, Munajuhad, Väikesed häbememokad, Emakas, Tupp 17.2.2 Meeste suguelundid Munandid, Eesnääre, Munandimanused, Sugutisibulanäärmed, Seemnejuhad, Suguti, Seemnepõiekesed, Munandikott 17.2.3 Munasarjad väär Munasarjad on sugunäärmed, kus valmivad munarakud. 66 tõene tõene väär Munarakkude valmimine lõppeb naistel 45.-50. eluaasta juures. tõene
Uriini kogumise ja eelviimase urineerimise vahel peab olema vähemalt 4-6 tundi. Proov võetakse ainult selleks otstarbeks ettenähtud ühekordsesse plastmassist proovinõusse. Uriin koguda otse proovinõusse (ümber valamine ühest anumast teise ei ole lubatud), enne urineermist peab pt. pesmea oma välised suguelundid sooja voolava veega. Kui naistel esineb tupevoolust või menstruaalverd, tuleb kasutada tampooni. Urineerimisel jälgida, et ureetra välissuue oleks paljastatud (naistel häbememokad sõrmedega laiali, meestel eesnäahk tagasi). Uriini kogumiseks urineerida mõni milliliiter uriini WC potti, seejärel uriinijuga katkestamata koguda uriin (u 50ml) proovinõusse ja lõpetada urineermine taas WC potti. Proov tuua laborisse huljemalt ühe tunni jooksul. Kui see pole võimalik, võib proovi säilitada külmikus 2-8°C maksimaalselt 2 tundi
natriureetiline peptiid, kaltsitoniin, parathormoon, vitamiin-D-hormoon; osmosensorid -> impulsid -> ADH suurem tootm. -> väljaviid. vee hulk vähen. / vedeliku tarb.; hüpotalamus -> seljaajunärvid -> kusepõis aktiivs.: ajutüvi, sümpaatiline ja parasümpaatiline NS 10. Suguelundkond koosn.: N -- rinnanäärmed, munasarjad, munajuhad, emakas, tupp, väikesed ja suured häbememokad, kõdisti M -- munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre, sugutisibulanäärmed, suguti, munandikott tööt.: N -- munasarjad -- koores munasarjafolliikulid -> valminud tertsiaarfolliikul lõhkeb -> munarakk välj. munasarjast -> kõhukelmeõõnde -> munajuha = ovulatsioon M -- munandid -- vääniliste seemnetorukeste seintes spermatogeenne epiteel -> spermatogenees -> epiteelist aren
retikulaarkiht ehk võrkkiht. Pärisnahas paiknevad veresoonte võrgustikud väikesed arterioolid ja kapillaarid ning venoosne - ehk äravoolusüsteem. Pärisnahka läbivad lümf, siin paiknevad karvafolliikulid, higinäärmete juhad ja rasunäärmed. Peopesadel ja jalataldadel rasunäärmeid ei ole. Higinäärmeid jaotatakse ekriinseteks ja apokriinseteks. Ekriinsed higinäärmed paiknevad igal pool nahal, välja arvatud huuled, suguelundi peaosa ja väikesed häbememokad. Palju on ekriinseid higinäärmeid peopesadel, taldadel, laubal, rinnal, kõhul ja õlavöötmel. Nahk kaitseb kudesid ja organeid mehhaaniliste faktorite (löögid, hõõrumised, rõhumised) eest tänu pärisnahas olevatele kollageensetele ja elastsetele kiududele ning nahaalusele rasvkoele. Sarvkiht on halb soojusjuht, mistõttu kaitseb sügavamaid kihte kuivamise eest. Pigment melaniinis neeldub ultravioletne kiirgus, kaitstes organismi kiirguskahjustuste eest. 3
Lisaks KTG-le kuulab ämmaemand loote südamelööke lihtsamate vahenditega vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi sagedamini. Nendeks vahenditeks on kas puust kuuldetoru või uuemal ajal ka elektrooniline nn. dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui sünnitus on algjärgus, võib emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle ülesleidmiseks tuleb sõrmed üsna sügavale tuppe viia. Sünnituse edenedes nihkub emakakael ettepoole, muutub pehmemaks ja hakkab avanema
● Kaitseb nahka mikroorganismide eest. Kus rasunäärmed puuduvad? ● Peopesadel ja jalataldadel. 11 Inimesel on elu kestel kolm karvkatet: 1. Lootekarvad 2. Päriskarvad 3. Terminaalkarvad Millistes kehapiirkondades karvkate puudub? ● Peopesad, jalatallad, huulepuna, sugutilukk, eesnaha sisepind, rinnanibud, väikesed häbememokad. Mis on terminaalkarvastik? ● Suguküpsuse saabudes tekivad karvad kaenlaaukudes, rinnal, kõhu, häbemekingul, jäsemetel, istmikul. Ka habeme- ja vurrukarvad. Juuksekarv (karvad PILI) kasvab kuus keskmiselt 1cm ja eluiga on 2-4a. Aine, mis annab küünele UNGUIS tugevuse on KERATIIN. Küüs kasvab kuus u 4mm. NAHA FÜSIOLOOGIA Mis on nahk? ● Elus kude, mille välimise kihi rakud pidevalt uuenevad.
liigutada ja mees tungib sügavamale naise sisse. Küliliasend erutab kõdistit eriti hästi, kui mõlemad lamavad küljel, näod vastamisi. See asend ei võimalda peenisel eriti sügavale tungida. Sama on ka lusikaasendis, kui mees lamab naise taga ning naine on tõmmanud jalad ette konksu. Selline asend pole naisele eriti erutav, kuna miski ei ärrita kõdistit. Kuidas tüdruk end tunneb? Mida rohkem erutunud oled, seda kõvemaks muutuvad Su rinnanibud. Hingamine ja südametuksed kiirenevad. Häbememokad lähevad tumedamaks ning tupp muutub seest niiskeks ja pehmeks, et saaks vastu võtta peenise. Pinge suguorganites muutub järjest suuremaks, kuni läheb üle orgasmiks. See kestab vaid paar sekundit. Sul võib hakata palav. Mõnikord võib orgasm olla ka nii nõrk, et ei saagi täpselt aru, kas seda oli või ei. Kõigega peab harjuma, sest iga orgasm on erinev. Kuidas poiss end tunneb? Ka poisi hingamine ja südamelöögid kiirenevad. Munandid ja
venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga).
arvutada ka oletatava tõelise konjugaadi e. vaagna sissekäigu (sisemise) otsemõõte - selleks tuleb välise konjugaadi mõõdust lahutada 9 (näiteks: kui väiline konjugaat on 20cm, siis 20-9=11cm, seega tõeline konjugaat on 11cm). Naise suguelundid (organa genitalia feminina) Naise suguelundid jagunevad välisteks ja sisemisteks suguelunditeks. Välissuguelundid asetsevad tervikuna väljaspool vaagnaõõnt ning moodustavad naise häbeme, kuhu kuuluvad häbemekink, häbememokad ja kõdisti. Sisemised suguelundid asuvad väikevaagna õõnes. Nad koosnevad munasarjadest ja munajuhadest ning emakast ja tupest. Välissuguelundid Häbemekink on häbemeliiduse kohal asuv nahaaluse rasvkoe padjand, mida katab tüüpiline välisnahk. Nahk sisaldab higi- ja rasunäärmeid ning on alates puberteedieast kaetud karvadega. Häbemekink lahkneb allpool kaheks suureks häbememokaks, mille vahele jääb häbemepilu. Suurte häbememokkade eesmisi otsi ühendab eesmine
muudab bipotentsiaalse gonaadi testiseks (isegi siis kui X-kromosoome on rohkem kui normaalselt, piisab ühest Y-kromosoomist, et areneks testis). Kui Y-kromosoomi ei ole, siis arenevad munasarjad. Sekundaarne soo determinatsioon on väliste sugutunnuste areng testistes või munasarjas toodetud hormoonide mõjul. Meestel arenevad peenis, munandid, seemnetorukesed, eesnääre. Naistel arenevad vagiina, kliitor, häbememokad, emakakael, munajuhad, piimanäärmed (rinnad). Välised tunnused, mis sugude vahel erinevad, võivad olla ka kehasuurus, häälepaelte ehitus, lihaseline ehitus. Wolffi ja Mülleri juha derivaadid Mehe puhul Wolffi juha areneb, Mülleri juha degenereerub. Wolffi juhast arenevad munandimanus, seemnepõieke ja seemnejuha. Mülleri juhast arenevad munajuhad, vagiina ülaosa, emakas ja emakakael. Sekundaarsed emas- ja isassuguorganid
Lisaks KTG-le kuulab ämmaemand loote südamelööke lihtsamate vahenditega vähemalt pooletunniste vahedega, sünnituse lõpus veelgi sagedamini. Nendeks vahenditeks on kas puust kuuldetoru või uuemal ajal ka elektrooniline nn. dopler (väike patareidega karbike). Vaginaalse e. tupekaudse vaatluse puhul palutakse püksid jalast võtta ja voodisse heita. Vaataja kinnastab käe, vaatab esmalt üle lahkliha ja häbememokad, siis viib kaks sõrme tuppe ja hindab tupe venivust. Seejärel üritab ta sõrmede abil üles leida emakakaela, et hinnata selle küpsust (pehmust ja valmidust avanemiseks), servade venivust ja emakakaela avatust. Kui sünnitus on algjärgus, võib emakakael hoiduda taha ristluu suunas (sakraalselt) ja selle ülesleidmiseks tuleb sõrmed üsna sügavale tuppe viia. Sünnituse edenedes nihkub emakakael ettepoole, muutub pehmemaks ja hakkab avanema. Emakakaela avatust, veepõie terviklikkust
Spermatosoidid tekivad munandites ja valmivad munandimanustest. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni, kus lisatakse veelgi 25 juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 105) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - piiravad häbemepilu 2) Väikesed häbememokad – piiravad tupeesikut 3) Kliitor SISEMISED: 1) Munasarjad – arenevad naissugurakud ja valmivad naissuguhormoonid 2) Munajuhad – toimub munaraku viljastumine 3) Emakas- viljastatud munaraku arenemispaik 4) Tupp 106) Mis on ovulatsioon, mis on menstruatsioon OVULATSIOON: munaraku vabanemine ja väljumine munasarjast kord kuus, enamasti 14 päeva enne järgmist menstruatsiooni
95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega
milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 50 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad – on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor – korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp – sitkete venivate seintega
95) Spermide teke ja kulg mehe organimis? Spermatosoidid tekivad munandites ja munandimanustest lisatakse spermavedelik, milles spermatosoidid ujuvad, saavad liikuda paremini. Sealt liiguvad spermatosoidid mööda seemnejuha edasi seemnepõiekesteni kus lisatakse veelgi juurde seemnevedelikku. Edasi liiguvad spermid eesnäärmesse, kust nad väljuvad organismist mööda purskejuha. 96) Nimetage naise välimised ja sisemised suguelundid, üksikosade ülesanded? VÄLIMISED: 1) Suured häbememokad - paksud, rohkelt rasvkudet sisaldavad naha- Voldid, mida katab häbemekarvu kandev nahk. Nad piiravad häbe- Mepilu. 2) Väikesed häbememokad on elastset sidekudet, silelihaseid ja veenipõimikuid sisaldavad õhukesed nahavoldid suurte häbeme- mokkade vahel. Piiravad tupeesikut. 3) Kliitor korgaskeha mis erektsiooni käigus täitub verega SISEMISED: 1) Tupp sitkete venivate seintega
tselluloospaberiga). Seemenduspipetid (kateetrid) Pipetid on seemendusseadmed, mis on ette nähtud kas korduvaks (kummipipetid) või ühekordseks käsutuseks (plastmassist pipetid). Enne seemendamist tuleb kuldispermat säilitada 16-18C juures, pimedas, vältida raputusi, paar korda päevas ettevaatlikult loksutada. KUNSTLIKU SEEMENDUSE LÄBIVIIMINE Spermatuub soojendatakse kuni kehatemperatuurini (kas soojas vees või vastu keha hoides) Häbememokad tuleb vajadusel puhastada kuiva puhta paberiga, et vältida mustuse sattumist tuppe. Pipetiotsik tehakse mõne parafiinitilga või eelnevalt lahtilõigatud tuubist võetud spermaga libedaks. Häbememokad aetakse laiali pöidla ja nimetissõrmega, nii et kateeter oleks kontaktis ainult tupeesiku limaskestaga. Seemenduskateeter lükatakse nüüd altpoolt, umbes 45° nurga all tupe suunas tupeesikusse
sein võib hästi välja venida. Happeline keskkond siin tapab seemnerakke ja osasid baktereid! 6. Tupeesik ( 1 ) on tupest eraldatud neitsinahaga e. hüümeniga, mille keskosas on avaus. NB! See pole klassikaliselt suletud kile, vaid võib olla ringjas, poolkuukujuline jne. Hüümen puruneb esimese suguakti ajal, millega võib kaasneda väike verejooks ( see on individuaalne ). NB! Neitsinahk ei kaitse suguhaiguste ja rasestumiste eest! II. Välimised: 1. Väikesed ja suured häbememokad kaitsevad kõdistit ja sisemisi suguelundeid. Suurte häbememokkade tagumises osas paiknevad 2 mm läbimõõduga Bartholini näärmed, mis toodavad klaasjat lima seksuaalse erutuvuse korral. See niisutab tupeesikut ja soodustab sellega seksuaalvahekorda! 2. Kõdisti asub väikeste ja suurte häbememokkade vahel. See on rikkalikult varustatud veresoonte ja närvilõpmetega nahaleste. Kuna on väga õrn, siis kuiva näpuga muljumine tekitab valu (analoogne sugutipeaga).
annaabi.ee 
