Lisada ½ jääd ja jätkata kuterdamist Vorstimassi pritsimine kesta Rasvase tooraine lisamine kutrisse ja protsessi Keetmine 76 °C juures jätkumine Jahutamine Ülejäänd jää ja maitseainete lisamine kutrisse ja Säilitamine 2...4 °C juures vorsimassi kuterdamine segu moodustumiseni 48. Toorsuitsusinkide tehnoloogia Tooraine ettevalmistamine Soolvee äravalamine ja sinkide järelvalmimine, 5 Soolvee pritsimine toorainesse (10-12%). ööpäeva Paljunõelaliste pritsidega Sinkide leotamine vees, 2-4 tundi Tooraine sissehõõrumine soolaseguga (97% soola, Sinkide pesemine ja riputamine raamidele 3% suhkrut) Suitsutamine 18-22 °C- 5 ööpäeva, 30-35 °C- 2 Sinkide laadimine mahutisse ööpäeva
palju muid haigusi, nii diagnoos võib olla raske. Tavaliselt ainult patsientidel juba nõrgestatud immuunsüsteemiga või kes kannatavad muud kopsu tingimused on vastuvõtlikud. Penicillium- Ladina keelest pintsel. Ascomycetous'e perekonnast. Penicillium on olulise tähtsusega keskkonnas, toidu- ja ravimite tootmisel. Mitmed liigid Penicillium'id mängivad keskset rolli mitmesugustes juustu- ja lihatoodetes. Penicillium nalgiovense't kasutatakse, et parandada vorstide ja sinkide maitset, ning vältida kolonisatsiooni teiste hallitusseente ja bakteritega. Fusarium- On pärit suurest perekonnast. Kiuline seen,mis levib pinnases ja taimedes. Enamik liike on ohutud. Enamik liike on levinud troopilises ja subtroopilises valdkonnas mõned aga elavad mullas ja külmas kliimas. võib põhjustada mitmesuguseid infektsioone inimestel.
dispergeeruda( lahustada) Karrageeni liigid ja nende omadused Toodetakse põhilised kolme erinevat liiki karrageeni, kapa, ioota ja lambda, ning nende baasil valmistatakse ka erinevaid karrageeni segusid. kapa karrageen moodustab tugeva geeli. Väga tugeva struktuuriga ja hästi lõigatav ja kleepuv ioota karrageen moodustab tugeva elastse geeli lambda karrageen geeli ei moodusta, kuid tihestab siiski massi. Karrageeni kasutamine sinkide valmistamisel. Sinkidele lisatakse karrageeni 0,10,6 %, tooraine hulgast, olenevalt liha omadustest ja vajalikult kaalu juurdekasvust. KARRAGEENI KASUTAMISE PLUSSID seostuse parandamine kadude vähendamine saagise suurendamine rasvasisalduse vähendamine mahlasuse garanteerimine Lihasaaduste tootmisel kasutatavad lisandid. A.valklisandid 1. piimavalgud lõssipulber keeduvorstidele, roavalmistusvorstidele, rupskitootes demineraliseeritud lõssipulber magus, kasut,
3.Söödaväärindus näitab, kui palju kulub sööta 1 kg kehamassi juurdekasvuks. Eestis aretatavatel tõugudel kulub kontrollnuuma andmetel 1 kg massi-iibe kohta ligikaudu 3-3,5 kg standardjõusööta (16% proteiinisisaldusega segajõusööt). 4. Sigade lihajõudlus Lihajõudlust iseloomustatakse paljude näitajate alusel: lihakeha pikkus, seljapeki paksus, lihassilma pindala, tailiha sisaldus, lihakeha, pH, tapasaagis, sinkide suurus. 5. Suguküpsus ja sugulise kasutamise iga Emis on suguküps kui algab munasarjade regulaarne tegevus. Suguküpsuse saabumine sõltub eelkõige kehamassist, vanusest ja ka tõust. Puberteet saabub ristandemistel u 5-6 kuu vanuselt. Kuldil hakkavad suguküpsuse saabumisel sugunäärmed tootma sperme. Ristandkultidel saabub suguküpsus 4,5-5,5 kuu vanuselt. Sigimisvõime saavutavad nooremised 7-8 kuu vanuselt 110-140 kg kehamass juures ja pärast 1 või 2 innatsükli möödumist
suitsulihatoodete toorainena, vähemväärtuslik vorstide toorainena. konditustamine- kontide eraldamine tükeldatud rümbalihast või jaotustükkidest, eesmärgiks on saada pehme liha siirimine- kõõluste ja suurte sidekoeliste kelmete eemaldamine lihalõikuse käigus 2. SORTEERIMINE Liha sorteeritakse enamasti rasv- ja sidekoesisalduse alusel. Enamasti võetakse siin aluseks liha edasine kasutusala. Kvaliteetsem ja lihaskoerikkam liha kasutatakse sinkide, suitsulihatoodete ja lihapooltoodete toorainena, vähemväärtuslikum ja sidekoerikkam liha vorstide valmistamiseks. 3. HUNTIMINE (liha ettevalmistamine) Hunt on lihtsamalt öeldses tööstuslik hakklihamasin. Selles toimub sorteeritud vorstiliha eelpeenestamine. Selles saavutatakse liha peenestusaste 2…3 mm (keeduvorstid) või 9…12 mm (suitsuvorstid, toorvorstid). Järgnevalt suunatakse eelpeenestatud liha juba vorstisegu valmistamisele. 4. VORSTISEGU VALMISTAMINE
värvi ja lõhna halvenemist. Antioksüdandid aga aitavad oluliselt pikendada õlide-rasvade ja rasvarikaste toiduainete säilivusaega. Need lisaained pidurdavad õhuhapniku, temperatuuri, valguse ja niiskuse toimel toimuvat rasvade oksüdatsiooni ja hüdrolüüsi. Ka kooritud õunte ja kartulite tumenemine on tingitud oksüdatsioonist. Toiduainetööstuses töödeldakse puuviljade ja kartulite lõikepindu tumenemise vältimiseks sulfititega. Mahlade, limonaadide, vorstide, sinkide jt. toodete puhul käsutatakse antioksüdandina sageli askorbiinhapet (E300). Rasvarikastele toiduainetele (õli, majonees, sokolaad) lisatakse oksüdeerumisprotsessi pidurdamiseks tokoferooli ehk E-vitamiini (E307). Rasvarikaste toodete rääsumist aitavad vältida ka mitmed sünteetilised antioksüdandid, näiteks BHT (E321) ja BHA (E320). Magusained Magusained jaotuvad looduslikeks ja tehismagusaineteks. Looduslikke suhkruid nagu sahharoos, laktoos, fruktoos ja glükoos ei loeta lisaaineteks
lihatõugudel. Lihajõudlusomaduste pärilikust on uuritud nii ristandite järgi kui ka 4 populatsioonigeneetiliste meetoditega. Eritõugude ristamise tulemused on näidanud, et enamik lihaomadusi päritakse järglastele vanemate vahepealsetena. Suur tähtsus on liinide ja isasloomade mõjul järglaste lihaomadustele. Geneetilised tegurid mõjutavad märgatavalt veistel tapasaagist ja lihasilma pindala, sigadel peamiselt keha pikkust, peki paksust ja sinkide kujunemist. Loomade lihaomadusi hinnatakse nende kasvu ja arengu andmete alusel ning vahetu vaatluse kaudu. Kui võtta arvesse päritavate geenide mõju koduloomade lihajõudlusse, siis on selgelt näha, et paremate liha tunnustega loomad valikul populatsioonist parandame nende toodangu kvaliteeti ja jõudlust. 1.3Villajõudlus Villa saadakse peamiselt lammastelt. Jõudlust hinnatakse villa koguse ja kvaliteedi alusel
koktsidiostaatikumid) jääke üle lubatud taseme sisaldavad loomsed kõrvalsaadused. 3. kategooria materjali moodustavad loomade kehaosad, mis on läbinud veterinaarkontrolli ja tunnistatud inimtoiduks kõlblikuks, kuid mida ei kasutata inimtoiduks kaubanduslikel, esteetilistel ja muudel sarnastel põhjustel (nt suguorganid, kusepõis, hingekõri jne). Suur osa loomseid kõrvalsaadusi, mis kommertslikel kaalutlustel pole mõeldud inimtoiduks, tekib veel lihalõikusosakonnas ning vorstide-sinkide töötlemisel. See grupp loomseid kõrvalsaadusi kuulub peamiselt 3. kategooriasse. Lihalõikusest: korrastamisjäätmed rümpade vastuvõtmiselt (verevalumid, templijäljendid, määrdunud kohad, nahatükikesed), siirimis-, sortimisjäätmed (sidemed, sooned, kõõlused, korrastusjäätmed, verevalumid, sisemised abstsessid, seanisad, töötlemisvigadega kamaratükid, põrandale kukkunud lihatükid, toiduks mittekasutatavad kondid)
Keskmine massiiive (KMI) = perioodi juurdekasv/perioodi pikkus 2. Söödaväärindus kui palju kulub sööta 1 kg massiiibe kohta (3-3,5 kg) 3. Varavalmivus sigade vanus, millal siga saavutab 100 kg kehamassi 4. Sigade lihajõudlus. Lihajõudlust iseloomustab: 1. Tailiha sisaldus 2. Lihakeha pikkus (1 kaelalülist kuni häbemeluu kraniaalse otsani) 3. Pekipaksus mõõdetakse 4 kohast (turi, 6-7 roie, selja õhem punkt, lanne) 4. Sinkide suurus 5. Lihassilma suurus selja pikima lihase ristlõike pindala 6. Lihasuse indeks (LI) = pekk/lihas Tailiha % määramine: 1. viimase roide joonel 7 cm selja keskjoonest külje suunas x1 seljapeki paksus 1 x2 seljalihase läbimõõt 2. 11-12 roide vahel ehk 10 cm pea suunas mõõtekohast 1 x3 seljapeki paksus 2 y = 64,39 - 0,28x1 + 0,14x2 - 0,55x3 5
toas, mille d'Artagnan oli omavoliliselt okupeerinud. Vahepeal ruttasid peremees ja tema naine laternatega keldrisse, kuhu sisenemine oli neile olnud nii kaua keelatud ja kus neid ees ootas õudne vaatepilt. Sealpool kindlustusi, millesse Athos oli teinud avause, et väljuda, ja mis koosnes haokubudest, laudadest ja tühjadest veinivaatidest, mis olid kokku kuhjatud kõigi strateegiakunsti reeglite kohaselt, võis näha siin-seal õli-loikudes ujumas kõigi söödud sinkide konte, kuna kogu vasakpoolse keldrinurga täitis katkiste pudelite kuhi ja üks veinivaat, mille kraan oli jäänud lahti, kaotas selle avause läbi oma viimsed veretilgad. Rüüstamise ja surma vaatepilt valitses seal otsekui lahinguväljal, nagu ütleb antiikaja poeet. Viiekümnest aampalgi külge riputatud vorstist oli vaevalt kümme järel. Peremehe ja perenaise ulgumine tungis läbi keldrivõlvist, 308 nii et isegi d'Artagnan oli liigutatud. Athos ei pööranud peadki.
annaabi.ee 
