mõtlemisega Diskursiivne aeg on progresseeruv, tulevikku suunatud, pidevalt edasi liikuv Lavakujundus ehk stsenograafia loob lavastuse füüsilise keskkonna ja visuaalse ilme, viitab tegevuse ajale ja kohale Ruumikonseptsioon- lavaruumi suhe fiktsionaalse ruumiga. Lava ja lavavälise ruumi suhe. Fiktsionaalne ruum- on draamas jäljendatava inimtegevuse asupaik. Viitab ruumile, kus jäljendatav tegevus toimub Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Teatriarhitektuur- kirjutatud implitsiitselt teksti sisse, kuid praktikas on võimalik üks tekst ühest süsteemist teise üle kanda Keskkonnateater- etendus on üksteisega suhestuvate erinevate toimingute kooslus. Etendus kasutab kogu antud ruumi. Leitud koht- mittetavapärane teatriruum, mis on lavastuse tarbeks kohandatud Meedium- vahend, vahendaja, vahelüli, millega andmeid tajutakse, esitatakse, salvestatakse
-Sotii- narri-või lollimäng 17.Mida käsitleb Rutebeuf oma „Miraaklis Theophile’ist“? - Kirjutatud 13. saj; selles käsitletakse inimese lepingut saatanaga. 18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil. -Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles -Näitlejateks olid alguses vaimulikud, hiljem tavakodanikud -Lavaehitus oli 3-osaline:põrgu, taevas, maa -Lavakujundus oli tinglik; simultaanlava-tegevus liikus ühes kohast teise -Liigid: müsteerium(piiblilood, episoodid, „Aadama mäng“) miraakel(juttu imetegudest, „Jumalaema“) moralitee(õpetlik, allergoorilised tegelased)
· Autoripoolse kommentaarina näidendi sekundaartekstis 72. Mis on mimeetiline, mis on mänguline lavaruum? · Mimeetiline lavaruum - tähistab midagi muud (linnaväljak, tuba, mets), see võib olla illusionistlik või stiliseeritud · mänguline lavaruum - ei jäljenda midagi, ei jäljenda midagi, vaid üksnes raamib lavalise tegevuse ja eraldab selle saalist 73. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmentariseerumine? · Tegelase siseruum tegelase mälupildid ja kujutlused, tegelase sees toimuv · simultaanlava - mitu tegevuspaika samaaegselt · ruumi fragmentariseerumine laa jagunemine paljudeks erineva tähendusega osadeks ja nende sidumine montaazi või kollaazi põhimõttel (nt simultaanlava korral) 74. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani
· Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava. Spetsiaalne lava, kus üks osa kujutas põrgut ja teine osa taevast. · Mõned lavad olid teisaldatavad.( lava oli ehitatud hobuvankrile) · Näidendid kirjutati enamasti üheks etenduseks. · Etendused seostati enamasti mõne tähtpäevaga. · Kõigist kunstiliikudest oli teater rahvale kõige lähemal! DANTE ALIGHIERI 13.- 14.sajand Itaalias lk 56-74 · Riigikeskuseks oli kujunenud Firenze
skeemi juurde Hanamichi ehk lillede tee – Jaapani teatrist tulnud, pikk poodium lava kõrvalt publikusse, kus peetakse kõige õrnemaid stseene, et olla publikule veel lähemal Mimeetiline ruum – jäljendab ''midagi muud'' ehk tuba või linna jne. Reaalsuse jäljendamine aste võib olla erinev. Võib olla tinglik, väheste kohale omaste tunnustega. Nt 2 tooli ja lauda - klass Illusionistlik lava – kopeerib tegelikkust, koht peab olema äratuntav Simultaanlava – mitu tegevuspaika samal ajal, mitu tegevust korraga Tegelase siseruum – e tegevus toimub kellegi peas Fragmentariseerumine e killustumine – publik vaatab seda, mida tahab 10. Teatrisemiootika Teatrit mõistetakse kui teksti, tekst on eksplitsiitne e koosneb kindlatest märkidest, piiritletud, struktueeritud. Etenduse tekst on semiootiliselt heterogeenne märgikooslus, mis realiseerib laval
Inglismaal, Madalmaades ja Hispaanias kasutati lava asemel vankrit, mille alumine pool oli kaetud eesriidega ning täitis garderoobi rolli ja ülemisel poolel olid kulissid ning toimus tegevus. Etendus algas peakiriku juurest. Sealt sõitsid "lavavankrid" raekoja ette, kus esitati esimesed stseenid ja liiguti edasi turuplatsile. Kõikjal oli rahvasumm, kes ootas näitlejaid. Nii muutus kogu keskaegne linn korraga teatriks ja linnaelanikud publikuks. Kesk-Euroopas kasutati vankrite asemel "simultaanlava". 9 Linna kõige suuremale väljakule püsitati kuni tosin pisikest lava. Mõningaid stseene esitati ka väljaku keskel, kust oli palju hõlpsam jälgida tegevust. Eriti pikad olid müsteeriumid Inglismaal. Üks Yorki müsteerium koosnes 4 stseenist ja iga stseen oli antud ühele tsunftile lavastada. Samal ajal oli siis see ka tsunftide vaheline võistlus kumb ehitab paremad dekoratsioonid, meisterdab kostüümid ja etendab stseeni.
Reaalsuse jäljendamise aste võib olla erinev. Illusionistlik lava kopeerib tegelikkust, peab olema äratuntav. Mimeetiline ruum võib olla ka tinglik, näidatud paari tunnusega: mets, väljak, tuba jne.) Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist. Lava on lava, tähistab iseennast: kohta, kus mängitakse. (Mänguline ruum ei jäljenda, vaid raamib, eraldab saalist. Lava on lava, tähistab iseennast: kohta, kus mängitakse.) 72. Mida tähendab tegelase siseruum, simultaanlava, ruumi fragmenatriseerumine? Tegelase siseruum- Simultaanlava- mitu tegevuspaika samaaegselt Ruumi fragmenatriseerumine- killustumine 73. Teatrietenduse märgisüsteemid (Erika Ficher-Lichte, Tadeusz Kowzani järgi) 74. Mis on lavakujunduse (dekoratsiooni) funktsioonid? Dekoratsioon e lavakujundus. · Dekoratsioon loob ja tähistab mingit kohta. · Dekoratsioonid võib jagada realistlikeks ja tinglikeks. · Hüperrealistlik või hüpernaturalistlik lava
Pärast narripühade keelustamist jätkasid 15. sajandil nende traditsiooni teised üritused, mille käigus muutusid populaarseteks järgmised zanrid: · farss - arenes 14. sajandil iseseisvaks draamazanriks. Kujutatakse argielu, tegelasteks väljakujunenud tüübid, ohtralt koomikat. · sotii - lühike, improviseeritud palanarrimäng, poliitiline satiir. Keskaegses teatris oli kasutusel erinevad lavaliigid: · simultaanlava - "samaaegne" lava, ühel laval 3 tegevuspaika. · liikuv lava - rongilaadne lava, kus eri vagunitel oli erinev süzee. Dante Aligheri ja tema looming Dantet peetakse keskaja viimaseks ja uusaja esimeseks poeediks. Uusajaga ühendab teda mitmekülgsus, keskajaga seob teda maailmavaade. Dante oli: · poliitik · filosoof · teadlane · kirjanik · poeet
Oli osaline nii karnevalis kui ka liturgias. Teada on 8 liturgilist draamat, kus Püha Nikolaus on peategelane. Liturgilist draamat hakati esitama kiriku trepil. Liturgia sai tagasi oma esialgse terviklikkuse. Võitis ka teater (trepil mängides puudusid piirid): · tegijad said oma fantaasiat rakendada · mänguaeg muutus piiramatuks süzeed hakkasid paisuma (nt pühakute elulood) Vaimulikest üksi ei piisanud, mängima hakkasid ka koguduse liikmed. Kasutusele simultaanlava laval korraga kõik tegevuspaigad. Unustati antiigis kasutatusel olnud universaalne, abstraktne taust. Keskajal polnud inimese kujutlusvõime eriti hea, see töötas vastupidises suunas (abstraktsuse asemel sooviti konkreetsust). Taheti teada, mis abstraktsioonile vastab (nt põrgu kui köök: kuradid praepannidega, mulisevad katlad). 16. Poolliturgiline draama Üleminek poolliturgilisele draamale oli väga sujuv, piiri on raske tõmmata. Liturgilisse draamasse
Etendused vabas õhus. Kõige olulisemaks kohaks oli orkestra – koht, kus asus koor. Nende taga oli skeene – telgitaoline moodustis, kus näitlejad said riideid vahetada. Kanti konturne – paksu tallaga kingi – ja maske. Aischylos, Euripides, Sophokles. III. Keskaja teater – 6-16. sajand. Teater oli tihedalt kirikuga seotud. Tekkisid uued žanrid: müsteeriumid ja miraaklid, mis räägivad pühakute elust ja kannatustest. Mängiti linnaväljakutel ja laadaplatsidel. Kujuneb välja simultaanlava – kolmest küljest korraga sai jälgida, laval oli kolm tegevuspaika: maa, taevas ja põrgu. Tegevus toimus igas küljes kogu aeg. Olulisem esindaja Pierre Gringoire. IV. Renessansi teater – 16-17. sajand. Paneb aluse tänapäeva teatrile. Kujuneb välja žanr commedia del arte – rahvalik komöödia, - kus segunevad sõnad, muusika ja tants. Tekivad kindlad tegelastüübid, mis jagunevad kolme gruppi: 1) kaks armastajapaari, 2) koomilised vanamehed ja 3) teenijaskond.
· Moraliteet- õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt isikuomadused ongi tegelased · Farss- jäme, koomiline näidend, sisuks linnaelanike juhtumid ,,Isand Panthelinient", sellest arenes hiljem commedia dell' arte · karnevalid ja narripühad- rahvapidustused · Sotii- kuulus karnevali juurde, improvisatsioon, väga rahvalik, pilgati võimukandjaid Etendusi mängiti turuplatsidel, simultaanlava- keskmine osa: taevas, maa, põrgu. Etendused tasuta, kujunevad elukutselised nätlejad. Kui proosa ja eepika arenevad keskajal, siis näitekirjandus takerdub. Antiikteater, kiriku süül, kadus. Teater tekib keskajal uuel tasemel ja on esialgu mõeldud jumalateenistuste ilmestamiseks. Liturgiline draama - Ilmestab kiriklikke jumalateenistusi. Kasutatakse piiblitekste. Esialgu lihtsalt dekoratsioonid, hiljem näidendid. Keskajal on populaarsed piibli-teemalised näidendid. Üht osa nim
annaabi.ee 
