juhuslikud,piltide tegelased ei esine vaataja suunas, vaid elavad oma elu. Kõik pildil olid selgete piirjoontega ning rõhutatud. Meeleolu muudab dramaatiliseks ning saavutab ruumilisuse- heletumedus. Valgusvihk vastandub ülejäänud pildi tumedusele ,,keldriluugivalgus" . Tema kunstil oli suur mõju kogu Euroopale. 7.Lorenzo Bernini Barokkskulptuuri kuulsaim meister. Bernini kasutas liikuvaid,rahutuid masse vastupidiselt täiuslikule siluetile. Liikumine ning muutumine olid tema huviobjektid. Skulptuurid on määratud vaatlemiseks igast küljest, poosid on efektsed ja ilmekad. Nt. Taaveti figuur-kujutab teda otseselt võitluses. Veel tema teoseid: Apollon ja Daphne ; Püha Teresa ekstaas Arhitektina Peetriväljak, Navona väljak 8. Bologna koolkond Bologna koolkonna liikmed maalisid usulise sisuga paljufiguurilisi altarimaale ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. Nende kunst erines Caravaggio omast ning pakkus
Kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. Ausse tõusis ka plaanipärane linnakujundamine Kuulsamad ehitised on Rooma Peetri kiriku väljak, Talvepalee, Versailles`i ning Belvedere loss. Barokkskulptuur Skulptuurid kaunistasid nii hoonete sisemust kui ka fassaade. Olid mõeldud dekoratiivse, meeleoluka lisandina hoonete ansamblite juurde. Neid püstitati ka parkidesse. Skulptuuridel pandi pearõhk kaunile ja täiuslikule siluetile, mis on kaunites lehvivates rüüdes või hoopis alasti. Kujud on liikumises, kuid väga efektses ja ilmekas poosis, välistes joontes on palju pehmust ja ümarust. Valitsejate hulgas oli ka populaarne lasta end eluajal pronksi valada või kivisse raiuda. Kuulsaimaks meistriks oli itaallane Lorenzo Bernini. Maalikunst Maalikunstis hakati suuremat tähelepanu osutama kaasajale, ümbritsevale maailmale. Eri
valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse. Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal. Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja pangaruumid, siis ülemistel korrustel olid väiksemate korterite kõrval ka kuuetoalised
valgusava. Ülaõuele lisab atraktiivset ilmekust massiivse sammastusega kaaristu ning jõuliselt eenduv trepikojatorn. Hoone sümmeetrilise lahendusega peafassaadi kesktelge rõhutab suurejooneline, läbi kahe korruse kõrguv kaarava ning suur paraadtrepp,pikad ja kitsad vertikaalärklid ning kaarjas viil. Vertikaalset rütmi tasakaalustavad ärklid, akendevahelised liseenid ja ornamendiribad. Sujuvajooneline katus ja kumerad nurgad annavad kogu hoone siluetile ajastu maitsetrendile iseloomuliku pehmejoonelisuse. Algselt kaunistasid hoonet 1913.aastal ärklite peale paigutatud kujur Jaan Koorti ( 1883-1935 ) loodud egiptusepärased tsemendist dekoratiivskulptuurid, mis kõrvaldati 1921. Aastal. Kui Suur- ja Väike-Karja vahele jääva suure hoone esimesel kahel korrusel asusid ärid ja pangaruumid, siis ülemistel korrustel olid väiksemate korterite kõrval ka kuuetoalised
17 Tallinna teiste basiilikatega võrreldes on Niguliste kirik lahenduselt kõige täiuslikum. Võimalik, et just algpikihoonest pärineva lühiduse ja laiuselt lähedaste löövide tõttu mõjub Niguliste valgusküllane interjöör mitte ainult pidulikuna kui ka üllatavalt avarana.18 Niguliste kirikut võib pidada üheks kõige esinduslikumaks kirikuks Tallinnas ning oma suursugususega ja massiivsusega pakub silmailu Tallinna üldisele vanalinna siluetile. 16 Raam, Villem. Eesti Arhitektuur I. Lk 142 17 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk. 21 18 Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik. Lk. 37 5 Kasutatud kirjandus · Helme, Mart ja Peeter Säre. Eestimaa kirikute teejuht. 7 teekonda- 100 kirikut. Kirjastus ,,Kunst". · Lumiste, Mai ja Kangropool, Rasmus. Niguliste kirik
heaks näiteks. Suurepäraste sammastega altar teostati Nicodemus Tessini jooniste järgi ja see esindab rooma stiiliideaali, mida Tessin sel ajal soovitas. Stenbocki maja Stenbocki maja, kus alates 2000. aastast asuvad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei, on Toompea põhjanõlval üks silmapaistavamaid ehitisi, mis mere poolt vaadates annab oma klassitsistliku ehitusmassiiviga olulise panuse vanalinna siluetile. Kirjeldamaks Stenbocki maja arhitektuuri, peab arvestama, et see ei ole ehitatud aadlipaleeks, vaid ametiasutuse tarvis ning seetõttu mõjub küllaltki lakoonilise ja lihtsana nii väljast kui ka seest. Kolmekorruselist kivist peahoonet iseloomustab tema massiivsuse ja tasakaalustatuse tõttu range klassitsism. Kuue dooria sambaga rõduga esindusliku hoone Toompea põhjaserval kavandas arhitekt Johann Caspahr Mohr Eestimaa kubermangu kohtuasutuste jaoks.
aasta suveolümpiamängudeks, ehitajaks Tallinna Ehitustrust. Hoone rajamisel oli eesmärgiks säilitada merelt avanev vaade Vanalinna siluetile. Kuna hoone rajamise ajal ei saanud kaotada sadamasse viivat Joonis 15 raudteeharu, toimib hoone ka raudteesillana jalakäijatele. Hoone suletus ja muruga kaldpindadeks maskeeritud seinad tekitavad seose lähedal asuvate Rootsi-aegsete bastionidega. Algne nimetus oli hoonel V. I. Lenini nimeline kultuuri- ja spordipalee.
peaaegu käskiv. Must ülikond, uhke uurikett ja ka piip vasakus käes iseloomustavad teda kui kõrgelt tunnustatud ühiskonna liiget. See portree väljendab ka seda kaugust, mis valitses modelli ja kunstniku vahel ning mis on ilmselt seletatav range isa ja puberteediealise poja vahelise komplitseeritud suhtega. Tagaplaanil olevast künkast jookseb üles noor tüdruk, kelleks peetakse Dalí õde. Tema väike liikuv kuju on jõuliseks kontrastiks isa skulptuursele siluetile ja annab edasi lapselikku vabaduse ja muretuse tunnet. (Dalí, 1999; Weyers, 2006) Joonis 3. Minu isa portree (Friendsofart, 1920) 2.3. Autoportree Raffaeli kaelaga Julge värvikombinatsioon tema ,,Autoportreel Raffaeli kaelaga" näitab, et ta oli tuttav fovistide nõudmisega pöörata rohkem tähelepanu puhtale värvile kui vormile. Salvador kujutab ennast sellel autoportreel enesekindla ja isegi pisut ülbena suure itaalia maalikunstniku Raffael Santi näojoontega
Kübaraid võib 1930. aastatel pidada eraldi soengukaunistuseks, peakatte algseks funktsiooniks on olnud küll kaitse, nagu rõivastelgi, kuid oma arenguteel on peakatted väljendanud moe kõrval ka sotsiaalset sõnumit. 20. sajandiks oli toimunud tohutu muutus ja murrang ühiskonnas kübarast oli nüüd saanud tarbeese ning moeelement, mida kandsid kõik hoolimata nende seisusest või klassist. 1930. aastatel mängis ta ka soengumoes erilist rolli: nende kuju andis kogu naise siluetile uue joone ja hoogsuse. Kübara kandmine oli ühtlasi kirjutamata reegel. Linnanaised, aga ka enamik alevinaisi kandsid kübaraid. Oli enesestmõistetav, et kübar jäeti pähe ka külla, kohvikusse, näitusesaali minnes. Suvel paljapäi käimine läks moodi alles vahetult enne sõda, ja sedagi nooremate juures. Kahe ilmasõja vahel omandasid kübarad kohati tugeva sümboolse tähenduse filmikangelannade kaudu. 1930. ja 1940. aastatel lõid disainerid kübaramoodi rohkem
astmena ahenev kellatorn. Kolmest küljest sammasportikusega kujundatud põhikorpuse kohal on nelja väikese külgtorniga tambuur, millel laiub keskkuppel. Hoone kupleid kroonivad saledad nõeltipud annavad hoone siluetile barokse kerguse. Kellatornil on soklikorrus, sellele toetuval peakorrusel on nõgusad sfäärilised seinapinnad, laialt faasitud nurgad ja pikad ümarkaarsed luukavad, ahenevat ülakorrust ümbritsevad voluuttoed ja kroonib vertikaalselt rõhutatud
Eeslinnades keskajal leidunust on säilinud ainult 14-19. sajandist pärinev Jaani seegi kirik Tartu maanteel, endises Kivisilla eeslinnas ning 15. sajandist pärineva Pirita kloostri monumentaalsed varemed tolleaegsest linnast 7 km kaugusel kirdes. Erilist märkimist väärib Tallinna siluett, mis on oma arhitektuurilise väljenduslikkuse poolest Põhja- Euroopa üks ainulaadsemaid, sisaldades 25 m kõrguse Toompea künka sellel leiduvate hoonete ning tornidega. All-linnast annavad siluetile tooni kirikute ning linnamüüri tornid, eelkõige aga Oleviste kiriku 123 meetrine sihvakas torn, mis oli keskajal aga praegusest veel 36 m kõrgem, küündides 159 meetrini. Vaade vanalinnale linnulennult lõunast. Paremal all Niguliste kirik ja suurtükitorn Kiek in de Kök, keskel Oleviste kirik, vasakul linnamüüri tornid ja taga meri
annaabi.ee 
