Ükskõik millist pookimistehnikat kasutatakse tuleb arvestada järgmisi nõudeid: alus peab poogendiga biokeemiliselt sobima, poogendi kambium peab olema tihedas kontaktis aluse kambiumiga, pookoksi tuleb varuda sobival aastaajal. Poogendi pungad peavad olema pookimise ajal puhkeolekus ning pung peab olema hästi arenenud. Kohe peale pookimist tuleb haavad hermeetiliselt sulgeda et vältida liikset aurumist ja haigustekitajate sattumist taime. Pookimisviisid võib jaotada kahte rühma: 1. silmastamine, mille puhul poogendiks kasutatakse ainult ühte punga koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2. oksastamine, mille puhul poogendiks on (1) 2 – 4 pungaga võrseosa. 1. Õunapuu - silmastamine Silmastamist teostatakse ajal mil koor on lahti meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni. Sell perioodil võib olla ka olukordi kui koor on kinni siis see on enamasti tingitud põuast või madalast temperatuurist. Silmastatakse uinuva pungaga mis alustab kasvu
IMETAJATE KLOONIMINE Koostajad: Maris Kallus Lilian Varblane MIS ON KLOONIMINE? Identse genoomiga organismi loomine MILLISED ON KLOONIMISE MEETODID? Erinevad vegetatiivse paljundamise võtted - silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine. KUIDAS KLOONITAKSE KÕRGEMAID LOOMI? · Üks võimalus on kasutada viljastatud munaraku totipotentseid omadusi. Viljastatud munaraku tuum asendatakse tuumaga, mis on võetud looma keharakust, keda tahetakse kloonida. · Teine võimalus kõrgemate loomade kloonimiseks on embrüo jagamine. See peab aga toimuma väga varajases embrüonaalarengu järgus (moorula staadiumis, kui loode koosneb 8 -16 rakust).
värvirühmadena • Omandireformi käigus on aga paljud rosaariumid hävinud • Avatud turu tingimustes on ka paljud lõikerooside tootjad sunnitud oma tegevuse lõpetama • ON säilinud mõned eraomanduses olevad roosiaiad: Põltsamaa roosiaed!!!!, Harjumaal Rosmakori roosiaed • Lõuna-Eestis saavad huvilised tõsisemat teavet TÜ Botaanikaaiast ja Juhan Juhani OÜ Plantexi aianduskeskusest. Roosiistikute tootmine Eestis • Aluste silmastamine, varem oli tavapärane 20000 istikuga roosipõld avamaal • 1975 aastast omandati talvine kiirpaljundus koore alla proppimisega (Juhan Juhani ja Rein Joost Lätis Guntis Klavinsi juures) Suur soojusenergia kulu!! • On levinud ka talvine silmastamine ja küljutamine( täpsemalt O. Joonase raamatust ‘Lilled’) • Praegu umbes poole müügil olevatest istikutest moodustavad Hollandi , Belgia ja Poola taimed (Kvaliteet väga kõikuv)
juurekaelale (nt roose); juurekaelale poogitud taim ei aja kuigi palju metsikuid võrseid, mistõttu on hooldus lihtne juurekaelast vedi kõrgemale (viljapuud) tüvele, maapinnast 1 - 2 m kõrgusele (rippoksaliste ja tüvik-keravormide puhul); sel juhul oleneb täiskasvanud taime kõrgus pookealuse kõrgusest ega muutu taime vananedes enam Pookimisviisid võib jaotada kahte rühma: 1) silmastamine, mille puhul alusele poogitakse vaid üksainus pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga (või ka ilma puiduosata); 2) oksastamine, mille puhul alusele poogitakse (1) 2 … 4 pungaga võrseosa. Järgnevalt tutvustatakse erinevaid pookimisviise: 5.1. Silmastamine Silmastamist teostatakse ajal, mil pookealuse koor on lahti ning paljundatava sordi emataime sama aasta võrsetele on arenenud uued pungad. Meie oludes on see juuli teine pool kuni augusti lõpuni
Puuviljanidus e. Pomoloogia melon maasikas rabarber kasvatatakse üheaastane mitmeaastane mitmeaastane süüakse vili vili lehevars Puu- või köögivili köögivili puuvili köögivili Puuviljakultuuride liigitamine · Kasvukoha · Eluvormi · Viljaehituse ja kasutamise alusel Viljelemiskoha alusel: · Arktilised kultuurid- vajavad pikka päeva ja jahedat suve.(soomurakas) · Parasvöötme kultuurid- vajavad normaalseks arenguks teatud aja vältel talvist jahedust(õunapuud, virsikud, viinamarjad) · Lähistroopilised kultuurid- taluvad lühikest nõrgemat külma 0 kraadi ligidal(kõik sitrulised) · Tropilised kultuurid- vajavad pidevalt sooja (ananass, banaan) Eluvormi alused: · Põõsad- sõstrad · Puud- õunapuud, pirnipuud · Poolpõõsad · Kääbuspõõsad-jõhvikas, m...
kokku On täiesti külmakindel Soodustab poogendi rikkalikku õitsemist. Ei aja juurevõsusid Sireli hooldamine on lihtne. Ungari sirel alusena on külmakindel ja talub niisket pinnast. lehed erinevad hariliku sireli lehtedest. · Miinused Pookekohale tekib taimekudede sobimatusest põjendatud laiend, pookimiskoht võib igal ajal murduda ja poogitud osa hukkub. Pookimisviiside jaotus 1.silmastamine: poogendiks on üks pung koos kooretükikesega ja väikse puiduosaga või ilma; 2.oksastamine: poogendiks on 24 pungaga võrseosa. Pookealuste kasvatamine katmikalal · Stratifitseeritud sireliseemned külvatakse märtsis mullaseguga täidetud kastidesse · Maikuus istutatakse taimed kohevasse huumusrikkasse mulda, · 2.aastal kasvavad peavõrsele kõrvalvõrsed. Peavõrse ja tulevaste pookealuste parema kasvu soodustamiseks
Vasarjas haljaspistik Kõige tähtsam on haljaspistikutega paljundamisel kõrge õhuniiskus ja õige temperatuurireziim Paljundamine võrsikutega Võrsik on emataimega ühenduses olev juurdunud oks, milline emataimest eraldatuna moodustab uue taime Lookvõrsikud Horisontaal e renn- e rõhtvõrsikud Püst- e kuhjevõrsikud Põõsaste jagamine Juurevõsudega paljundamine Pookimine e vääristamine e transplantatsioon Pookimisviisid jaotatakse kahte rühma: 1) silmastamine, Forketi silmastamine ja pungastamine- poogendiks on üks silm või pung 2) oksastamine- poogendiks on kahe või enama pungaga oks Oksastamisviisid a) jätkamine b) koore alla oksastamine c) kolmnurk oksastamine d) ligistamine e ablakteerimine Okaspuude oksastamine Kasutatakse järgmisi oksastamisviise: a) ladvalõhesse b) külglõhesse c) küljutamine d) säsikambiumile
Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused" (Sikut 2008) 4 1. 2. Mis ei ole kloonimine? Sugulise sigimise teel saadud järglased ei tähenda kloonimist. ,, Näiteks taime seemned saadakse sugulise sigimise teel. See sisaldab endas sugurakkude
Seega ei lisa ooteajad toidu valmistamisel tööhulka ja sel ajal saab muude töödega tegeleda. Ooteajaks on nt: • Jahutamiseks kuluv aeg (nt mannavaht, kissell) • Tarretumiseks kuluv aeg • Kerkimiseks kuluv aeg • Küpsemiseks kuluv aeg Töö tegemiseks kuluva aja hulka mõjutavad paljud erinevad tegurid: • Tööetapid, mida ei ole võimalik mehhaniseerida, võtavad aega. Käsitsi tööd on palju eeltöötluses, nt kartulite silmastamine, kala rookimine ja fileerimine, masside vormimine. Ka puhastustööde seas on palju käsitsi tööd. • Seadme või töövahendi võimsus ehk siis kui palju tööd on võimalik seadmega korraga või teatud aja jooksul teha. • Töö mitmeetapilisus. • Käsitletavate toorainete hulk. • Tooraine valmidusaste. Pooltoodete hulk vähendab eeltöödeks kuluvat aega. Aga ka valmistoode või pooltoode vajab tööd: pakendite avamine, kuumutamine, maitse viimistlemine jne
sigikehad sammaldel Vivipaaria seeme areneb taimeks õisikus Pseudovivipaaria õisiku tipmisest meristeemist kujuneb uus taim sigisibulad laugu õisikus sigisibulad hammasjuure varrel vivipaaria kõrrelise õisikus risoomidega paljunemine roomavate vartega Taimekasvatuses vegetatiivse paljunemisvõime kasutamine: pistikud pookimine silmastamine puhmikute jagamine Eoselise paljunemise puhul annab organismile aluse eriline paljunemisrakk, eos e. spoor. Eoseid moodustavat elujärku nim. sporofüüt. Eosest areneb samblal eelniit, millest kujuneb sambla taim, mille peal arenevad sugurakke moodustavad organid. Sõnajalal areneb eosest eelleht, mille pinnal areneb sugurakke moodustav organ, gametangium. Sugurakke moodustav elujärk on
Kui võtame ühelt organismilt, näiteks taimelt, mingi kehaosa ja kasvatame sellest uue taime, siis saadu on geneetiliselt identne lähtetaimega, millelt võeti paljundusmaterjal. Taimest eraldatud rakud jagunesid, kasvas palju uusi identse genoomiga rakke, mis regenereerisid tervikliku taime. Seda nimetatakse vegetatiivseks paljundamiseks. See on eriti levinud taimede puhul. Kõik taimede vegetatiivse paljundamise võtted (silmastamine, oksastamine, pistokstest kasvatamine, tütartaimede võtmine jne.) on põhimõtteliselt erinevad kloonimise meetodid. Põhjus, miks taimi sugulisel teel ei paljundata, on see, et nad kaotaksid oma sordiomadused (5). 1.2. Kloonimise etapid (4) Identse genoomiga organismi loomine (reproduktiivne kloonimine) 3 · Võetakse tüvirakk, mis on võimeline määramatult paljunema.
Risoomiga: orashein, iirised, maikelluke 3) Okstega: sõstraliigid, paju, remmelgas 4) Võsunditega ( - uus taim on lähtetaimega algselt seotud pika jätkega) : maasikad, hanijalg, rohtliilia. 5) Lehtedega: begoonia, aas-jürilill 6) Sigitaimedega ( - uued taimed moodustuvad vahetult lähtetaimega) : kaktused, kalanhoe, erandina maksasamblad. Taimede vegetatiivset paljunemist ei tohi segamini ajada vegetatiivse paljundamisega. Paljundamise liigid: nt. pookimine, silmastamine, juurepistikud, pistoksad, lehtedega. Vegetatiivne paljunemine loomariigis lähtuvalt hulkraksusest 1) Pooldumine poolduvad ja moodustuvad hulkraksed struktuurid. Nt. ainuõõssetele, erinevad ussid nt. lameussid, ripsussid, rõngussid. 2) Pungumine mõlemad organismid on hulkraksed. Nt. hüdrad 3) Fragmentatsioon vanem organismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks ja igast osast areneb uus organism. Nt. okasnahksete hõimkond: meritähed ja
somaatilised mutatsioonid 6) Ainult vegetatiivselt paljunevad organismid evolutsioneeruvad väga aeglaselt, sest päriliku muutlikkuse aste on minimaalne Vegetatiivne paljundamine- Inimese tahteline ja sihtotstarbeline tegevus. Kõige levinum on taimede vegetatiivne paljundamine. Eesmärgiks saada pärilikult identseid järglasi mis kannavad sorditunnuseid ja mis hakkavad kiirelt viljuma. *pistokstega *juurestiku jagamisega *pookimine ja silmastamine Seentel * austerserviku pakud (mütseeliga nakatatud pakud) * sampinjoni mütseelid (?) Loomadel- tänapäeval ülivähe levinud *embrüo jagamine mitmeks osaks (50-60ndad) REK: 1) On antud erinevad paljunemisviisid, leida vegetatiivsele paljunemisele omased (sõstra paljundamine pistokstega, kassipoegade sündimine, seemnete valminime võilillel jne) 2) On antud joonis pärmseene pungumise kohta, kirjeldada millise paljunemisviisiga tegu ja millise muutlikkusega organismid
laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti. Puittaimede vääristamisel on kaks erinevat viisi oksastamine (pookimine kitsamas mõttes) ja silmastamine. Pookida on võimalik ka rohttaimi (küllalt sageli poogitakse näiteks kaktusi), kuid siin erinevad
laboris söötmel kasvavad taimed kohandatakse väliskeskkonnaga ja istutatakse lõpuks välja mulla sisse. Kartuli meristeempaljundusel tervendatud seeme annab oluliselt suuremat saaki kui mistahes muul viisil valitud seemnemugulate kasutamine. Viljapuude puhul võib märgata mõningast taime noorenemist meristeemistikud hakkavad veidi hiljem, veidi suurematena kandma, kui vääristmise teel saadud istikud. 58. Taimede vääristamine: Viljapuude pookimine: oksastamine ja silmastamine. Rohttaimede pookimine. Vääristamise käigus ei suurene mitte taimede koguarv, vaid mingist sordist taime arv. Vääristamiseks on vaja alust ja paljundatavat sorti. Puittaimede vääristamisel on kaks erinevat viisi oksastamine (pookimine kitsamas mõttes) ja silmastamine. Pookida on võimalik ka rohttaimi (küllalt sageli poogitakse näiteks kaktusi), kuid siin erinevad võtted mõneti puittaimede vääristamisest, ka on see rohkem teadusliku ja huviväärtusega tegevus.
◦ Mugulad: kartul, bataat, daalia ◦ Risoomid: iiris, floks ◦ Maapealsed võsundid: maasikas ◦ Sibulad: sibul, tulp ◦ Juurevõsundid: vaarikas, kirss Pistik on emataime küljest äralõigatud võsu, juure või lehe osa ◦ Talvised: pikad, lehtedeta, pungadega, 1-3 aastased ◦ Suvised: lühikesed, lehtedega, sama aasta võsud Pookimine on ühelt taimelt lõigatud punga või pookoksa kokku kasvatamine teise taimega ◦ Ligistamine ◦ oksastamine ◦ Silmastamine Eoseline paljunemine Spooridel e. eostel on kõva kest, levivad tuulega, tekivad sporangiumites e. eoslates; sugulise paljunemise spoorid – ei saa vahetult tekkida uut organismi Zoospoorid e. rändeostel puudub kõva kest, liiguvad viburite abil, tekivad zoosporangiumites e. rändeoslates; suguta paljunemise spoorid – tekib vahetult uus vanemaga sarnane isend a) filamendid b) gametofüüdid c) gametofüütide grupp arenevate sporofüütidega d) esimene fertiilne
a) juurtega (sirelid) b) lehtedega (nõelköis, aas-jürilill) c) võsunditega (maasikas) d) muundunud võsudega (sibul, orashein) e) mugulatega (kartul) f) juuremugulad (maapirn) * seeneriigis toimub jagunemine mütseeli osadega (hüüfid) vegetatiivne paljundamine : - on inimese tahtlik tegevus eesmärgiga saada kindla pärilikkusega organisme. - enim paljundatakse taimi : a) meristeemmeetodil (kartul, maasikas) - saadakse viirusvabad taimed b) pookimine ja silmastamine - pistokstega ja võsunditega paljundamine. - seeni paljundatakse (haavapakud austerservikutega) - loomad : a) kunstlikult ühemunaraku mitmikute tekitamine. (veistel ja hobustel) b) erijuhus on kloonimine. vegetatiivne paljunemine : * evolutsiooniliselt vanim paljunemisviis. * vajab vaid ühte vanemorganismi. * lühikese ajaga saadakse arvukas järglaskond. * järglased on pärilikelt omadustelt vanemaga ühesgused.
annaabi.ee 
