sajandi kunsti teerajajana. 6 1. 2. 2. LOOMING Monet tuntuimateks teoseks peetakse maale "Eine vabas looduses", mille ta maalis 1866. aastal, "Impressioon. Tõusev päike" 1872. aastal, "Moonipõld" umbes aastal 1880 ja "Udu Londonis" 1903. aastal. Monet rõhutas valguse tähtsust seriate maalimisega ühest ja samast objektist erinevatel kellaaegadel. Monet andis edasi looduse muutlikkust, nt. Veepinna sillerdust. 6.1 "Eine vabas looduses" (1866) 7 (Pilt 1) 6.2 "Impressioon. Tõusev päike" (1872) (Pilt 2) 8 6.3 "Moonipõld (1880) (Pilt 3) 3. KOKKUVÕTE Impressionism oli 19. sajandi maalikunsti vool
Süveneti teadustesse ning mõisteti, et asju ei saa kujutada sellistena nagu me neid oma peas teame, vaid sellisena nagu me neid näeme. Kujutati valgust ja õhku ning sellega kaasnes ka teravate piirjoonte kasutamise kadumine. Claude Monet oli Prantsusmaa maalikunstnik. Ta oli kõige osavam maastiku maalija. Tänu tema töödele sai impressionism alguse ning see ajastu sai nime tema töö "Impressioon. Tõusev päike" järgi. Monet oskab väga hästi kujutada valgust ning veepealset sillerdust. Ta maalis oma elujooksul ligi 2500 maali. Vanemas eas muutusid tema maalid huvitavamaks, sest ta hakkas rohkem improviseerima ning eksperimenteerima valgusega. "Eine vabas looduses". Auguste Renoir oli Prantsusmaa maalikunstnik. Lisaks maastikule huvitus tema ka inimese maalimisest. Eriti pakkus huvi aktimaal. Tema tööd on südamlikud ning neist õhkas soojust ja hellust. Ta kasutab heledaid ja puhtaid toone. Tihti maalib ka parke, linnatänavaid koos suure rahvaga
Nad panid alla paksu värvikihi. Impressionistid avastasid loomuliku valguse mängu või rõhutasid seda. Nad jälgisid täpselt, kuidas kuidas värvid peegelduvad ühelt objektilt teisele. Vabas õhus maalisid nad varje julgelt taevasinisega. See tekitas värskuse ja avatuse tunde, mida mida varem polnud saavutatud. Seda tehnikat inspireerisid sinised varjud lumel. Nad töötasid vabas õhus Monet suutis edasi anda looduse muutlikust, nt veepinna sillerdust Renoir huvitus peale maastiku ka inimkeha kujutmist. Degast huvitas keerukate liigutuste tabamine, nt balletitseene Claude Monet ,,Impressioon. Tõusev päike" Impressionism jõudis Eestisse alles 20.sajandil. Järjekindel impressionism huvitas ainult üksikuid eestlasi. Esimene eesti kunstnik, kelle loomingus võib leida impressionismi mõju oli Ants Laikmaa. Üks Laikmaa tuntumaid töid on Marie Underi Portree PILDID impressionismist The Studio boat (Monet)
Aasiast toodud portselani valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsad rokokookunstnikud Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis oli meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja uhkeldavad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Kasutatud: http://www.google.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Rokokoo
Rokokoo Mis on rokokoo? 1 8. s aj an di 2 0n d at e a a stat e p aiku s ü n di s Prant su s e õ u ko n n a s ro ko ko o stiil, mi s p ü si s . u m b e s p o ol s a d a a Rokokoo sündis Prantsusmaal ja ta võeti omaks ka Saksamaal, kuid mujal Euroopas levis ta vähem. Rokokoo tähendab prantsuse keeles ,,veider" ja ,,koomiline". Rokokooaegse kunsti ülesandeks oli prantsuse ari stokra atia jõu d e elu ka u ni sta min e. Kun stolema pidi rõõmus ja meelelahutuslik. See hõlmas sisekujundust, mööblit, maalikunsti, rõivastust ja tarbekunsti. Sisekujundus P õ hilis elt s ai roko ko o valits ev a k s si s e kujun Rokokoo ...
Leiavad, et ka vari värviline (sinakad toonid) · Kompositsioon pole vaja enam täpset paigutust, tuleb säilitada juhuslikkus · Igal kunstnikul subjektiivne alge, mis avaldub nende maalidel. · Impressionistid eelistavad maalimist vabas õhus, põhimotiiviks maastik. · CLAUDE MONET - rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist - sari Roueni katedraalist - andis vaimustavalt edasi looduse muutlikust nt veepinna sillerdust - ,,Aed Vetheuil`s" ,,Euroopa sild Pariisis" · EDGAR DEGAS - täpsus ja jahedus - keerukate liigutuste tabamine - pastell, kus ühinevad joonistuse ja maali võlud - ,,Dzokid võiduajamisel" ,,Täht ehk tantsijatar laval" · AUGUSTE RENOIR - huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest - tema töödes tunda, kuidas nägemine võib rõõmu, isegi joovastust pakkuda - suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev
Maalis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine, võbelevat valgust, salapärase meeleoluga maastikutaustu, maalilisust, õlivärvide kõrval käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Flaami päritoluga Antoine Watteau (1684-1721), kes töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. Watteau maalidel on aga sageli kuidagi nukker alatoon. Samasugune kergus ja graatsia nagu maalis valitses ka skulptuuris; kõik on seal pehme, armas ja väike. Aina korduvad kenad suplejannad, putod ning amoretid - tiivulise poisikesena kujutatud armastusjumalad. Paiguti jõulisem on aga Etienne Maurice Falconet' (1716-1791) looming. Tärkava klassitsismi kuulutajaks on Jean Antoine Houdoni (1741-1828) looming.
tervikuna, valguse, atmosfääri ja värvide mängu kujutamine kogu selle lõpmatus mitmekesisuses ja nüansirikkuses. Monet maalis äärmiselt heledates toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". 3) AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka
valmistamise saladus. Eurooplastele uudsest materjalist (portselanist) valmistati ka uusi esemeid- serviise tee ja kohvi jaoks. Moes oli kõik hiinapärane, sest seda kauget ja põnevat maad õpiti just sel ajal Läänemaailmas lähemalt tundma. Kuulsaid rokokookunstnikke Antonie Watteau - Ta oli Flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi. Neis on meeldivaid mahedaid toone, luulelisi pargivaateid ja valguse sillerdust rõivaste siidil. François Boucher - Üks kuulsamaid Rokokoo ajastu kunstnikke. Tema maalid on kergemeelsed, elurõõmsad ja kenitlevad. Seinamaalid kujutasid pigem antiikmütoloogiat. Jean Baptiste Simeon Chardin - Tema maalid olid elulähedased. Ta leidis oma aine kodanlaste ja tööd tegevate inimeste elust. Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792)
Olustikumaal: Pieter de Hooch Portreekunst: Frans Hals Natüürmort: Willem Ralf, Jan Weenix Maastikumaal: Jacob van Ruisdael 51. Rembrandt maalis algul lõbusaid ja kirevaid maale, pärast aga süngemaid, ta elukäik oli traagiline ja tema loomingus kajastus see. Ta elutee lõppes vaesuse ja surmaga. 52. Antonie Watteau ta oli flaami päritoluga, töötas Prantsusmaal, maalis aiapidusid ja teatrietendusi, neis oli meeldivaid mahedaid toone luulelisi pargivaateid ja valguste sillerdust rõivaste siidil 53. Kõige tavalisemad klassitsismi ehitised olid sümmeetrilised ja plokiviisiliselt liigendatud, vastandina barokile. Lihtsus, rangus, reeglipärasus ja suurejoonelisus on klassitsismi arhitektuuri iseloomustavaks. 54.Jacques Louis David ,,Marat surm" ,,Horatiuse vanne" NB! KLASSITSISM 55. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. 56. Medeuse parv Theodore gerivalt ROMANTISTLIk 57
Peale nende nimede kuuluvad impressionistlike kunstnike alla veel Berthe Morisot [berte morisoo] ja Armand Guillaumin (1841-1927). Kõige paremini ilmnevad impressionismile iseloomulikud jooned maastikumaalija Monet`töödes, teised selle suuna meistrid ei olnud oma taotlustes nii järjekindlad. Monet`rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast motiivist, ("Roueni katedraal" ). Monet oli meister edasi andma veepinna sillerdust ja värvirikkust. Auguste Renoir`d huvitas peale maastiku ka inimese keha kujutamine, eriti akti maalimine. Tihti on inimesed tema maalidel justkui üks osa värviküllasest loodusest. Samas kujutas ta palju ka linnarahva lõbustusi ja piknikke, millest õhkub erilist mahedust ja pehmust. Kuid märksa rohkem kui Monet`pööras ta tähelepanu kujutatavale motiivile. Tema tuntuimad tööd on: "Ood lilledele", "Vihmavarjud", "Aerutajate eine" ja "Tsirkus Fernando".
intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel – varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist – ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: „Impressioon. Tõusev päike“ (1872); seeriad: „Heinakuhjad“, „Paplid“, „Roueni katedraal“, „Vesiroosid“, „Thamesi vaated“. ● AUGUSTE RENOIR (1841 – 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta
valik teisejärguline küsimus, sest valgus ja õhk ümbritsesid ju kõike. Nii võidis heinasaad või paar juhuslikku puud olla lähtekohaks värvi- ja valgusküllasele maalilisele lahendusele. Monet rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist. Kuulus on nt sari Ruoeni katedraalist. Monet on seda hilisgootika ehitusmälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kelleajast. Vaimustavalt suutis Monet edasi anda looduse muutlikkust, nt veepinna sillerdust. Renoir huvitus peale maastiku ka inimese, eriti alasti inimkeha kujutamisest. Eriti just tema töödes on tunda, kuidas nägemine võib rõõmu pakkuda, ta suhtumine maailma on soe, südamlik ja imetlev. Edouard Manet oli impressionistidest vanem, kuid noori vaimustas tema kaasaegsus, aga ka uudne maalimisviis. See polnud küll vabaõhumaal, kuid selles oli loobutud tumedatest varjudest, nõnda sai Manet impressionistide eeskujuks. Järgmisel aastakümnel sattus Manet ise
toonides ja saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka
saavutas ennenägematu valguse intensiivsuse mulje. Ta rõhutas valguse tähtsust seeriate maalimisega ühest ja samast objektist: kuidas seda kujutada eri aegadel ja valgusmomentidel varahommikul, pärastlõunal, õhtul jne. Kuulus on näiteks sari Roueni katedraalist ta on seda hilisgootika arhitektuurimälestist näinud väga mitut moodi, sõltuvalt ilmast ja kellaajast. Monet suutis väga vaimustavalt edasi anda looduse muutlikkust, näiteks veepinna sillerdust ja värvirikkust. Teoseid: ,,Impressioon. Tõusev päike" (1872); seeriad: ,,Heinakuhjad", ,,Paplid", ,,Roueni katedraal", ,,Vesiroosid", ,,Thamesi vaated". AUGUSTE RENOIR (1841 1919) Auguste Renoir on esmajoones figuurimaalija. Oma esimestes töödes esineb ta otsijana, neis peegelduvad väga erinevate meistrite mõjud. Impressionismini jõudis Renoir küpse mehena. Ta võttis omaks impressionistliku vaatlusviisi ja tehnika ning osalt ka impressionistliku
annaabi.ee 
