4. (8p) Koolis õpib 750 õpilast. Neist 22% tuuakse kooli autoga, bussiga ning ülejäänud tulevad kooli jalgsi. Mitu õpilast tulevad kooli jalgsi ning mitu protsenti see on ? 5. (8p) Joonesta koordinaatteljestikku funktsioonide y= x² - 4 ja y= - x - 2 graafikud. Tähista joonisel funktsioonide graafikute lõikepunktid. Leia joonisel nende punktide koordinaadid. 6. (10p) Pool otsitava arvu ruudust võrdub 8. Kui suur on otsitav arv? 7. (10p) On vaja värvida 100 silindrikujulist posti. Iga posti kõrgus on 1,5 m ja läbimõõt 2,8 dm. Kui palju kulub värvimisel värnitsat, kui 1 m2 jaoks on seda tarvis 0,25 kg?
Kuidas lahendada olukorda et kõik rahul oleksid? Mida võiks väljalülitada? 1. Mis on elektriline varjestamine? Too mõni näide tavaelust, kus kasutatakse varjestamist. 2 Mis toimub dielektrikus elektrivälja sattudes? Millist mõju avaldab elektriväljale polarisatsioon? 3.Milliseid kondensaatorite liike tead? Kirjelda nende ehitust ja too mõni näidenende kasutamise kohta. 4. Millised suurused mõjutavad voolutugevust? 5 Vooluringi on jadamisiühendatud kaks samast materjalist silindrikujulist juhet. Esimese juhtme läbimõõt on teise läbimõõdust neli korda väiksem. Kummas juhtmes on laengukandjate kiirus suurem ja mitu korda? 6. Aku pinge on 24V, lambi takistus on 8. Leia voolutugevus. 7. Taskulambipatarei suudab anda 2 tunni vältel voolu keskmiselt 0,25A. Kui suur laeng läbib lampi? 8. Arvuta kogutakistus, kui pingel 260V on rööbiti takistid 20k 12,5k. Leia voolutugevused. *9. Jõulureklaamis on ühendatud jadamisi lambid, mille nimipinge on 13V ja nimivool 0,2A
terastikulise koostise, plaatjate ja nõeljate terade hulga ning killustiku tugevusmargi määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Katse sooritati killustikuga. 3. Killustiku lähtematerjalid ja saamine Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 4. Killustiku kasutusalad Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetäitematerjalina. 5. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel
nõeljate terade hulga ning tugevusmargi määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Tekkelt kuulub paekivi biokeemiliste setendite hulka. Tuntumad Eesti paekivid on lubjakivi ja dolomiit. Paekivikillustik saadakse paekivi purustamisel ning sõelumisel, mille järel jääb fraktsiooni suurus killustikule omandatud tunnusvahemikku. 3. Kasutatud töövahendid Erinevate avadega sõelad, millega sõeluti killustik, et määrata terastikuline koostis. 10l silindrikujulist anumat kasutati puistetiheduse määramisel. Kaaludega kaaluti killustikku mitmel erineval katseetappidel. Silindrit diameetriga 75mm, kolbi ja hüdraulilist pressi kasutatakse killustiku tugevusmargi määramiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 Puistetiheduse määramiseks puistatakse killustik 10cm kõrguselt 10l anumasse ning kaalutakse. Katsetulemused kantakse valemisse nr.1. Katset kooratakse kaks korda, vajaduse korral ka kolmandat korda. 4
- Parafiini ruumala Vp= = = 0,5[cm3] - Proovikeha maht V0= V1- Vp = 4,9 - 0,5 =4,4[cm3] - Materjali tihedus = x 1000 = x 1000 = 1886,4[kg/m3] Tabel nr 2 Materjali nimetus Tihedus [kg/m3] MESSING 8484,8 KERAAMIKA 1886,4 3 KATSE 3.1 Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1000 cm3 anumat ja killustiku määramiseks on 5000 cm3. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0l või 0k [kg/m3] arvutatakse valemiga: 0l ; 0k = [kg/m3]
10-liitrine anum puistetiheduse määramiseks, kaalud täpsusega 0,1 grammi materjali kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade gabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 3. Töökäik 4.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati valemiga (1). Katse sooritati kaks korda. 0pK=m/V (1) 0pK puistetihedus [kg/m3] m killustiku mass [kg] V anuma ruumala [m3] 4.2 Killustiku terade tiheduse määramine Kuiva killustikku kaaluti kindel kogus ning see pandi silindrilisse anumasse. Seejärel
3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidmiseks Kolb killustiku tugevusmargi leidmiseks vajalik ese, et muljumist tekitada Nihik nõeljate ja plaatjate terade täpsemaks eraldamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Puistetiheduse määramine killustikul Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga ja ruumala 10 liitrit. Anuma suuruse valik sõltus tera ülemisest mõõtmest. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20, ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistati anumasse kuhjaga, tasandati ja kaaluti. Killustiku puistetihedus arvutati Valem 4.1 abil. Katset korrati 3 korda, kusjuures kahe erineva katse tulemused ei tohi erineda rohkem kui 20 kg/m3.
kaalumiseks, sõelakomplekt killustiku sõelumiseks, nihik killustiku terade kabariitide mõõtmiseks, lahtikäiva metallist põhjaga silinder diameetriga 150mm killustiku tugevusmargi määramiseks, hüdrauliline press killustiku tugevusmargi määramiseks, kaalumis- ja tõstmisnõud. 4. Katsemeetodikad 4.1 Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemisest mõõtmest. Killustiku, mille fraktsioon on 4-16 mm kasutatakse anumat mahuga 10 liitrit. Anuma mass kaalutakse. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus määratakse valemiga 1. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures mõlemal korral võetakse uus kogus killustikku. Erinevus kahe mõõtmise
Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laengu suurusega. I = q/t I – voolutugevus amprites q – laengu suurus kulonites t – aeg sekundites Voolutugevust määravad suurused Voolutugevus I sõltub elektronide suunatud liikumise kiirusest v ja laengukandjate kontsentratsioonist n. Laengukandjate kontsentratsiooniks n nim laengukandjate arvu ruumalaühikus n = N/V Kus N on laengukandjate arv ja V on vaadeldav ruumala. vk = s/t = l/t l=v*t Vaatleme silindrikujulist elektrijuhti ruumalaga V = ls Saame n = nV = nls Kui iga laengukandja laeng on q, siis läbib aja t jooksul pindala S kogulaeng Q = qN = qnvtS, kuna teepikkus l = vt Järelikult, kuna I = Q/t, saame, et I = qnvS I – voolutugevus, q – laengusuurus, n – konsendratsioon, v- laengukandjate kiirus; S – juhi ristlõike pindala, l – pikkus. Ül Kui suur on juhtivuselektronide triivliikumise kiirus juhis, kus nende kontsentratsioon on 4 * 1028 m-3
määramiseks Anum mahuga 10 liitrit puistetiheduse määramiseks Kaal täpsusega 0.1g Sõelad avadega 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm terastikulise koostise määramiseks Nihik terade mõõtmiseks, kui silmaga pole võimalik täpselt määrata. Hüdrauliline press muljumiskindluse määramiseks 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1 Puistetiheduse määramine Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Anuma suuruse valik sõltub killustiku tera ülemine mõõde. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8; 16; 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10, 20 ja 50 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Killustiku puistetihedus arvutatakse valemiga: Valem 1: OpK = (m1 m ) / V m anuma mass, kg m1 killustiku ja anuma mass, kg V anuma ruumala, m3
tühiklikkuse, määrata liiva terastikuline koostis, killustikul määrata plaatjate ja nõeljate terade hulga ja tugevusmärgi GOST’i meetodi järgi. 2. KATSETATUD MATERJALID Liiv, killustik. 3. KASUTATUD VAHENDID Elektriline kaal-mõõtepiirkond 6000g, täpsus 0,2g Pahtlilabidas silumiseks Lehter puistetiheduse määramiseks Mensuur mahu mõõtmiseks, skaala jaotis 5 cm3 Kühvel Ämber 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Puistetiheduse määramine. Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva sõelutakse ning osa, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Killustiku puhul anuma suuruse valik sõltub tera ülemisest mõõtmest. Antud töös killustiku tera ülemine mõõde oli 16 mm ning kasutati anuma mahuga 10 liitrit. Kuivatatud killustik
2. Materjal on poorne ning mahu määramisel nõuab parafiiniga katmist. - kuiva proovikeha mass õhus ilma parafiinita G = 58,1[g] - parafiiniga kaetud proovikeha mass õhus G1= 60,1[g] - parafiiniga kaetud keha mass vedelikus G2 = 31[g] - keha maht koos parafiiniga V1 = 29,1[cm3] - parafiini ruumala Vp = 2,15[cm3] - keha maht V0 = 26,95[cm3] - materjali tihedus 0 = 2155,84[kg/m3] 3. Liiva ja killustiku puistetiheduse määramine Puistetiheduse määramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga. Liiva puistetiheduse määramiseks kasutatakse 1-liitrilist anumat. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 10, 20, 40 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5liitrit. Kuivatatud täitematerjal puistatakse anumasse 10 cm kõrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse. Puistetihedus 0L [kg/m3] arvutatakse valemiga 6: 0L = G/ V0 , [Valem 6] kus G liiva mass [g] V0- anuma ruumala, [cm3]
j[metiiitematerjalina, sillutisena ning raudteeballastina. Kerget killustikku (pimss, keramsiit, perliit jms) kasutatakse kergbetooni j iimetiiitematerj alina. 6. Katsemetoodikad 6.1. Killustiku puistetiheduse miiiiramine Puistetiheduseks nimetatakse sdmermaterjalide, siinkohal killustiku, tihedust, mis haarab materjali, selles leiduvad poorid ja materjali terade vahele jliivad tiihikud. Killustiku puistetiheduse miiiiramiseks kasutatakse silindrikujulist anumat, mille k6rgus v6rdub liibim66duga. Anuma suuruse valik sdltub killustiku tera iilemisest m66test. Killustik, mille tera iilemine m65de on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm, kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5, 10,20 ja 50 liitrit. Antud katses kiisitletakse killustikku, mille tera iilemine m66de on kuni 8 ja 16 mm ning kasutatakse anumat mahuga vastavalt 5 ja l0 liitrit. Kuivatatud killustik puistatakse anumasse l0 cm kdrguselt kuhjaga, tasandatakse ja kaalutakse.
· Kiire paranemisaeg; · Võib teha korduvalt; · Hooldusega ei kaasne epidermise eemaldamist; · Sobib kõikidele näo-, kaela- ja kehapiirkondadele; · Suurpärane ülahuule ümber olevate kurrukeste, kortsude, naha fotokahjustuste, armide ja venitusarmide vastane hooldus. Dermarolleri väljatöötamine algas 1997 aastal Prantsusmaal ja on registreeritud kui meditsiiniline seade. Dermarolleri kujutab endast käepidemega varustatud silindrikujulist rulli, millel on mikroskoopiliste nõeltega varustatud terasnõelad. Dermarolleriga nahal rullimisel perforeerivad seadme nõelad sarvkihti ja tekitavad sellega hulgaliselt mikrokanaleid. Mööda neid kanaleid tungivad naha jaoks vajalikud ained tunduvalt kiiremini naha sisse ja kiirendavad regenereerimisprotsesse. On oluline teada, et enne protseduuri tegemist tuleb nahka kindlasti töödelda spetsiaalse
faasi, et saavutada nähtavaid tulemusi. Pinguldab ja toniseerib näolihaseid. Pehmendab ja eemaldab kortse. Aktiveerib naharakkude taastumist. Lähtudes ealiste muutuste korrigeerimise uusimatest arvestavatest seisukohtadest, on igal Compu-Lift'i preprogrammeritud raviprogrammil kolm põhiastet, mille läbi kasutades erinevaid vooluliike töötatakse kolmel tasapinnal, mõjutades epidermist, dermist ning lihaseid. Komplekti kuuluvad: 2 näopiirkonna stimulatsiooni elektroodi 2 silindrikujulist rinnapiirkonna stimulatsiooni elektroodi 1 punane ühendusjuhe 1 must ühendusjuhe 1 metallist elektrood (passiivne iontoforeesi elektrood) 1 kerakujuline iontoforeesi elektrood 1 pliiatsikujuline iontoforeesi elektrood 1 Beauty Concept ravigeel hind: 1 918.- EUR Kontakt: Zhanna Movchan, tel 55583011, [email protected]
Mida kõvem on materjal, seda väiksem on rikutud kihi sügavus. 4) Rikutud kiht peab saama eemaldatud lihvimisega. Kui proovi on vaja võtta väga suurest objektist, siis võib esmalt kasutada ka jämedamaid lõikevahendeid, kuid proov peab siis nii suur olema, et laboris saaks sellest valmistada uurimiseks vajaliku suurusega proovi. 5) Selleks, et proovi lihvida, on täpsuse ja mugavuse tõttu vaja see kuhugi kinnitada. Peale selle on väikest proovi kergem töödelda. Optimaalseks loetakse silindrikujulist proovi suurusega 25 kuni 50 mm. Kinnitamiseks kasutatakse nn. valamist plasti (Valamismaterjal peab olema prooviga sarnase tugevuse ja lihvitavusega.) 6) Lihvimine on proovide ettevalmistamisel kõige tähtsamaks etapiks. Hoolega tuleb jälgida, et pinda ei vigastataks mehaaniliselt. Tavaliselt toimub lihvimine abrasiivipulbriga kaetud kettal vesikeskkonnas, mis on määrdeaineks (ainult juhul kui vesi ei riku keemiliselt proovi pinda)
..290 kraadi ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse. Raskevesiaeglustiga ja - soojuskandjaga survevesi-reaktori eelis on kõrge töökindlus, odavam tuumkütus, kütusevardakimpude lihtsa vahetamise võimalus reaktorit peatamata ja loodusliku uraani mitu korda parem ärakasutamine. 9 Grafiitaeglustiga kanaltüüpi keevvesireaktor RDMK-1000 kujutab endast silindrikujulist teraskestaga ümbritsetud grafiitplokkide kogumit kõrgusega 7 m ja läbimõõduga 11,8 m; grafiidi üldmass on 1850 t. Läbi grafiidi kulgeb 1693 kütusekanalit, milles igaühes paikneb järjestikku kaks 18-vardalist kütusevardakimpu pikkusega 3,5 m; kokku on reaktoris 192 t uraani, mille rikastusaste on 2%. Iga kanalit saab eraldi avada ja kütusevardakimpusid seega reaktorit peatamata vahetada, Kanalit läbib soojuskandja (vesi) rõhu all 6,5 Mpa, mis reaktoris aurustub;
6). Soojuskandja väljub reaktorist temperatuuriga 280...290 oC ja suunatakse, nagu teistegi survevesireaktorite puhul, aurugeneraatorisse. Reaktorit iseloomustab kõrge töökindlus, odavam tuumkütus, kütusevardakimpude lihtsa vahetamise võimalus reaktorit peatamata ja loodusliku uraani mitu korda parem ärakasutamine. Grafiitmoderaatoriga kanaltüüpi keevvesireaktorid töötati välja NSV Liidus ja olid esialgu ette nähtud kasutamiseks laevadel. Reaktor RBMK-1000 kujutab endast silindrikujulist teraskestaga ümbritsetud grafiitplokki kõrgusega 7 m ja läbimõõduga 11,8 m; grafiidi üldmass on 1850 t. Plokis on 1693 kütusekanalit, milles igaühes paikneb järjestikku kaks 18-vardalist kütusevardakimpu pikkusega 3,5 m; kokku on reaktoris 192 t uraani, mille rikastusaste on 2 %. Iga kanalit saab eraldi avada ja kütusevardakimpusid seega reaktorit peatamata vahetada. Kanalit läbib soojuskandja (vesi) rõhu all 6,5 MPa, mis reaktoris aurustub; väljuva auru temperatuur on 280 oC
absorbeerida kiirgusenergiat. Määratakse kiirgusallikast lähtuva valguse intensiivsuse vähenemine proovi sisaldava mõõteraku läbimisel, mõõterakuks on tavaliselt gaasipõleti leek või grafiitahjust saadav kuumade gaaside pilv. Joonisel 4 on toodud ühekiirelise leegi põhimõttel töötava AA-spektrofotomeetri põhimõtteline skeem. Küttegaasideks on tavaliselt õhk ja atsetüleen (propaan). Kiirgusallikaks (2) on õõneskatoodlamp, mis kujutab endast silindrikujulist kvartsist eesaknaga klaasanumat. AAS on vaba spektraalsetest segajatest, kuna õõneskatoodlambist lähtuvat valgust võivad absorbeerida ainult lambi katoodi materjaliks oleva elemendi aatomid. Meetod ei ole vaba keemilistest segajatest , mis esinevad leegiga AAS meetodil ning mis võivad mõjutada aatomite kontsentratsiooni leegis. /22/23/40/ 4 12
valmistamiseks. Peame arvestama, et kosrtna valmistamiseks kulub 10 % materjalist valtsimiseks. Korstna külgpindala on seega Sk = 2rh = dh; Sk = . 0,5 . 10 = 5 ~ 15,7 (m2) ehk materjali kulub 15,7 m2. Valtsimiseks kulub 10 % materjalist ehk 0,1 . 15,7 = 1,57 m2. Korstna valmistamiseks on vaja 15,7 + 1,57 = 17,27 ~ 17,3 (m 2) plekki. Vastus: Korstna valmistamiseks on vaja 17,3 m2 plekki. 9. On vaja värvida 100 silindrikujulist posti. Iga posti kõrgus on 1,5 m ja läbimõõt 2,8 dm. Kui palju kulub värvimisel värnitsat, kui 1 m 2 jaoks on seda tarvis 0,25 kg? Lahendus: Joonistame silindrikujulise posti. h r Antud on posti kõrgus h = 1,5 m; läbimõõt d = 2,8 dm = 0,28 m; postide arv n = 100; 1 m2 posti värvimise jaoks on värnitsat vaja 0,25 kg.
Kõrgus 50 m, laius peaaegu 50, kaunistatud rikkalikult refjeefidega, neist tuntuim Rude' ,,Marseljees." Claude-Nicolas Ledoux huvitav arhitekt, kelle puhul siiski ei hinnata mitte tema valminud ehitisi, vaid plaane ja projekte, sest ta otsustas kogu arhitektuuri ainult puhastest geomeetrilistest ja stereomeetrilistest kujundistest üles ehitada, ning loobus absoluutselt igasugustest kaunistustest. Näiteks Chaux linnaprojekt, kus võib näha kerakujulist adenikumaja ja silindrikujulist direktorimaja ning kõik antiiksed kaunistused (sambad, pilastrid) on eemaldatud. Siiski pole tegu puhta klassitsismiga, on pigem funktsionalistliku arhitektuuri eelkäija. Saksa klassitsism on seotud peamiselt kahe linnaga Berliini ja Müncheniga. Berliini tuntuim ehitis suhteliselt väiksed Brandenburgi väravad(tolleaegsed linnapiirid). Praegu on sinna tehtud ka Holokausti Memoriaal, ning ehitis on asub kesklinnas. Tuntuim
Erilisematest juustudest väärivad esile tõstmist Maasdami tüüpi E-Piim Special ja 14 funktsionaalne juust HarmonyTM. HarmonyTM juust sisaldab bakterit Lactobacillus plantarum TENSIA®, millel on südame-veresoonkonna tööd toetav ning vererõhku alandav toime. Põltsamaa meiereis kasutataks juustutootmiseks Šveitsi firma Kalt AG tehnoloogilisi seadmeid. Toodetakse europloki ja silindrikujulist juustu. Lõpptarbijale pakutakse laia sortimenti väikepakendatud juustusid, mille hulgas on palju erinevaid maitse- ja tarbimisharjumusi arvestavaid tükeldatud, viilutatud ning riivitud juustusid. Juustutööstuse juurde kuulub ka suitsutamise ja sulatamise tsehh, kus valmistatakse suitsutatud ning sulatatud juuste, sulatatud määrdejuustusid ja juustusnäkke. E-Piima Järva-Jaani meiereis toodetakse nii vadaku-, lõssi-, kui piimapulbrit ning
annaabi.ee 
